Bylaisha aitqanda, bizge endi bəribir emes pe? Dollardyń óskeninen de, túskeninen de túk ózgermeidi. Ómirimizdi aitamyn.
Ras qoi. Erteń dollar səl-pəl túsip, teńge baǵamy kóterilse, budan bazardaǵy baǵa arzandai ma? Joq, endi arzandamaidy. Bir ósken baǵa sol qalpynda qalady. Birjolata.
Demek, biz aldandyq.
Teńge men dollardyń ainalasyndaǵy haostan qarapaiym halyq qana ońbai utyldy.
Burynda əlgi bir dəý dúkenderge baratynbyz. Sýpermarketterge... Úiden alyp shyqqan 15 myń teńge artyǵymen bolmasa da naqpa-naq jetetin siiaqty edi. Qazir jetpeidi. Qazaqshalap aitqanda, jyrtyǵyńdy jamaýǵa da jaramaidy.
Barlyq taýardyń baǵasyn bizge baiqatpai qymbattatqan. Azyq-túlik, dəri-dərmek, qural-saimannyń qunyna deiin ósip ketipti. Dollarǵa bailanǵan ómir-ai...
Əiteýir bərine devalvatsiia jaqsy syltaý boldy.
Osy kúnge deiin ózdiginen túk óndirmei kelgen Qazaqstan «qara altynnan» qadir qashqanda importtyń aýzyna qarap qaldy. Odan buryn munaidan túsken aqshanyń arqasynda óziniń biti tym semirip ketkenin túsindi. Túsingen shyǵar dep oilaimyz...Biraq túsinbeýi de múmkin. Túsinsek, shyǵyny shash etekten keletin kereksiz jobalardan, jarystardan bas tartar edik qoi. Solai ma?
Odan buryn, qarap turyp qazirgi jaǵdaiǵa kúlkiń keledi.
Sailaýdyń aldynda dollardyń turaqtana qalǵanyn qarasańshy. Sailaý ótkizerdiń aldynda halyqtyń kóńilin aýlaý ma, bul ne sonda? Mundai aldarqatý qanshalyqty qajet boldy eken?
Əiteýir eldiń arasynda júrgennen keiin kóp nərseni estisiń. Əlgi biliktegiler sailaýdy aman-esen ótkizip alǵansha dollardy aýyzdyqtai turýdy jón kóripti.
Sonda sailaýdan keiin bizdi ne kútip tur? Tipti elestetýdiń ózi qorqynyshty.
Biliktiń ózi «sailaýdy ótkizip alaiyq» degen baiansyz printsippen ómir súrse, qarapaiym halyqqa mundai bilikten ne qaiyr, ne úmit?
Anyǵy, sailaýdan keiin de ómir bar emes pe? Iə, bar. Biraq onyń qandai bolatynyn qazirden-aq boljaýǵa bolatyn siiaqty.
Boljaýymyzsha, dollardyń alar asýy men shyǵar biigi alda. Sailaýǵa deiin səl tynysy tarylǵan ol osy joly shyn erkindik alady deidi.
Janarmai baǵasy da osy sailaýdan keiin ósedi dep jatyr. Bilik «ósetin negiz joq» deidi. «Joq» dese, demek ósedi degen sóz. O jaqtyń sózine senbeitin adam retinde buǵan kúməndanbaimyz.
Baiqaisyz ba, ómir boiy qymbatshylyq bizdiń izimizden qalmai keledi. Birese aldymyzǵa shyǵady, birese artymyzdan qýady.
«Ósedi», «qymbattaidy» degen sózderdiń ornyn «damidy», «ózgeredi» degen uǵymdarmen almastyrý qashan múmkin bolar eken?
Anyǵy, biz mundai ózgergen, damyǵan Qazaqstandy kóre alamyz ba? Bizdiń balalarymyz kóre ala ma?
Byltyrǵy ulan-asyr naýqannyń aldynda da (qai naýqandy aityp otyrǵanymdy biletin shyǵarsyzdar) dál osy stsenariige kýá bolǵanbyz. Kelimbetov «dollar óspeidi» dep úiip-tógip ýáde bergen. Naýqan aiaqtalǵasyn, bylaisha aitqanda, kózdegen maqsatyna jetip alǵasyn dollarǵa «bostandyq» berildi. Sonda bilik bizdi aqymaq dep oilai ma?
Jumash ShÚIKENOV,
«Qala men Dala» gazetiniń turaqty oqyrmany
