Jeltoqsan aıynyń qorytyndysy boıynsha Qazaqstandaǵy ınflásıanyń jyldyq máni 8,5%-dan 8,7%-ǵa qaraı qarqyn alady. Interfaks-Qazaqstan agenttigi júrgizgen saýalnamaǵa qatysqan sarapshylar boljamy osyndaı, dep jazady Dalanews.kz.
DAMU Capital Management bas dırektory Murat Qastaevtyń boljamy boıynsha, jeltoqsan aıynda jyldyq ınflásıa 8,5%-ǵa deıin jedeldep, baǵanyń aılyq ósimi 0,7-0,8% tómendeıdi. Sarapshy munyń syrtqy jáne ishki faktorlaryn da atap kórsetti.
"Negizgi faktorlar retinde mynalardy atar edim: memlekettik búdjet tapshylyǵynyń saqtalýy; qarasha aıynda qymbattaǵan AQSH dollarynyń ımport taýarlar baǵalary ósimine baılanysty jeltoqsanda da qymbattaýy; reseılik ımporttyń reseılik taýarlarmen birge ınflásıaǵa ushyraýy; búdjetterdi memlekettik jáne kvazımemlekettik qurylymdardyń edel-jedel ıgerýi; tutynýshylyq shyǵyndar jáne Jańa jyl qarsańyndaǵy dástúrge saı bólshek saýda-satyǵy kóleminiń ósýi", - dep túsindirdi ol.
Freedom Finance Global sarapshysy Danıar Orazbaev jyldyq ınflásıa kólemi 8,6%-ǵa deıin, aılyq tutynýshylyq baǵalar ındeksi (TBI) 1%-ǵa deıin jedeldeıdi dep boljaıdy. Qymbatshylyqqa túrtki negizgi faktor azyq-túlik taýarlary bolady, - deıdi sarapshy.
"24 jeltoqsanda áleýmettik mańyzy bar azyq-túlik taýarlarynyń baǵasy 0,5%-ǵa ósti, al ótken jyly osy kezeńde baǵalarda ózgeris bolmaǵan. Onyń ústine jyl sońynda azyq-túlik baǵalarynyń maýsymdyq qymbattaý faktory taǵy bar. Sondaı-aq teńge baǵamynyń álsireýi azyq-túlikke jatpaıtyn taýarlar baǵasy ósimine de túrtki bolýy múmkin", - dedi Danıar Orazbaev.
Qazaqstan qarjygerleri qaýymdastyǵynyń (QQQ) bas sarapshysy Zarına Skrıpchenko jyldyq ınflásıa kólemi 8,7%-ǵa deıin jedeldeıdi dep sanaıdy. Bul rette, sarapshynyń pikirinshe, aılyq TBI qarasha aıyndaǵy deńgeıde saqtalyp qalady (0,9%). Sarapshy atap ótkendeı, baǵanyń aýyzdyqtalýyna jáne TBI-di 5% nysanaly kórsetkishine qaıtarýǵa kedergi negizgi faktorlar fıskaldyq yntalandyrý, tarıfterdiń ósiminiń jalǵasýy, turaqty ishki suranys, ınflásıalyq kútýlerdiń joǵarylaýy (qarasha aıynda 12,5%-dan 14,1%-ǵa deıin ósti), sondaı-aq jaqyndaǵydaı teńgeniń álsireýi.
"Esterińizge sala keteıik, jyldyq ınflásıa quramyndaǵy eń úlken ósim aqyly qyzmetterdiń baǵasy (TKQ, baılanys, kólik jáne t. b.) quraıly", – dep túsindirdi QQQ sarapshysy.
Sonymen birge, onyń aıtýynsha, qazaqstandyq ınflásıanyń syrtqy faktory beıtaraptyq tanytýda.
"Jeltoqsan aıynda energıa resýrstarynyń baǵasynda birshama turaqtylyq baıqalady (ortasha eseppen munaıdyń bir barreli 72,57 dollardy qurady, al qarashanyń ortashasynda 72,99 dollar bolǵan), al azyq-túlik quny birtindep ósýde: FAO ındeksi qarasha aıynda ótken jylǵy kórsetkishke qatysty 5,7% - ǵa ósti, sóıtip 2023 jyldyń sáýirinen bastap eń joǵary mán - 127,5 tarmaqqa jetti", - deıdi Zarına Skrıpchenko.
Qazaqstannyń negizgi saýda áriptesteri bolyp tabylatyn elderdegi ınflásıaǵa qatysty derekterge súıensek, qarasha aıynda Reseıde baǵanyń ósýi baıqaldy – qazan aıyndaǵy 8,5%-dan 8,9%-ǵa deıin, al basqa elder men aımaqtarda onyń baıaýlaýy baıqalady: Qytaıda – 0,2%-ǵa deıin, qazan aıynda 0,3% bolǵan, al EO-da – 2,2%-ǵa deıin, qazan aıynda 2,3% bolǵan.
"Sondaı-aq, QR Ulttyq bank tóraǵasy Tımýr Súleımenovtiń bazalyq mólsherleme boıynsha sońǵy otyrystyń qorytyndylary boıynsha málimdemesine sáıkes, ınflásıa boljamynyń negizgi táýekelderi ishki suranys tarapynan qysymnyń odan ári artýymen, retteletin baǵalardyń ósimimen, sondaı-aq syrtqy ortadaǵy dúdamal kúıdiń artýymen baılanystyrylady. Osy jaǵynan alǵanda, bizdiń oıymyzsha, jeltoqsan aıynyń qorytyndysy boıynsha aılyq TBI 0,9%-dy, al jyldyq ınflásıa kórsetkishi 8,7%-dy quraýy múmkin", - dep túsindiredi QQQ bas sarapshysy.
Buǵan deıin "Úkimettiń burqyratyp qaryz alýǵa kóshýi devalvasıalyq qaýipti arttyrýy múmkin be" degen maqala jazǵanbyz.
