Bul iske der kezinde aralasqan memleket din men dástúrdiń tizginin teń ustap, osy taraptaǵy aqparattyq jumysty barynsha saýatty júrgizýge tyrysýda.
Sóı degen belgili dintanýshy Keńshilik Tyshqan din Islamdy ata dástúrden bólip qaraýdyń qanshalyqty qaýipti ekenin egjeı-tegjeıli aıtyp berdi.
Dalanews.kz sarapshynyń pikirin oqyrman nazaryna usynady.
...
Salt-dástúr belgili bir ulttyń bolmysy men tanymynan habar beretin qundylyqtar jıyntyǵy. Eshbir din halyqtyń qadym zamannan beri qalyptasqan ádep-ǵurpyn, ómir saltyn túpkilikti, túbegeıli túrde qıratýdy, ózgertýdi kózdemeıdi.
[caption id="attachment_68441" align="alignnone" width="2560"]
Keńshilik Tyshqan[/caption]
Din - sol halyqtyń nanym-seniminde qoǵamdy keri tartatyn qubylystar, atap aıtqanda ádiletsizdik pen zulymdyqtyń, jabaıylyq pen nadandyqtyń kórinisteri baıqalsa, oǵan qarsy shyǵady. Biraq, mundaı kórinister sırek bolady.
Sebebi, salt-dástúr halyqtyń talǵam tarazysynan ótken, tanymynda bekip, ǵasyrlar boıy qoldanysta júrgen, ulttyń tarapynan tolyq maquldanǵan ádet-ǵuryptyń altyn sandyǵy. Demek, sana deńgeıinde súzgiden ótip, qabyldanǵan dúnıeler.
Iá, qazaqtyń ata dástúrine din Islam aıtarlyqtaı yqpal etti. Jer betindegi myń san musylmannyń as-aýqatynan bastap, kıim kıisi men júris-turysyna deıin ortaq uqsastyqtar bar. Dinı senim adamnyń qoǵamǵa degen kózqarasyna mindetti túrde áserin tıgizedi. Áıtse de dástúrdiń baǵzy zamannan bekigen qalybyna, qaǵıdasy men qundylyqtaryna qarsy shyǵý, oǵan qarsy kúresý Islamnyń tabıǵatyna jat.
Salt-dástúr dinniń negizgi dińgegi sanalatyn kanondaryna, dogmalaryna qaıshy kelgen kezde ǵana Islam mundaı ádet-ǵurypty qabyldamaıdy. Islam dininiń arǵy-bergi tarıhta dástúrge qarsy shyǵyp, oǵan soǵys jarıalaǵan kezi sırek.
Al Ábý Hanıfa mazhaby salt-dástúrdegi qaıshylyqtarǵa túsinistikpen, keshirimmen qaraıdy. Ábý Hanıfa mazhabynda "dástúrden shyǵarý" degen qaǵıda qalyptasqan. Dástúrmen úılesetin, alaıdy dinge tompaq keletin máselege kelgende pátýa shyǵarý úshin osy qaǵıdaǵa júginedi, bul Islam dinindegi dıplomatıanyń kórinisi.
Ultymyzdyń ata dástúri Islam dinimen qabattasyp, sabaqtasyp ǵasyrlar boıyna qatar damyp keledi.
Bizdi, adamzat balasyn Jaratýshy ıe tiline, tegine, túsine qaraı túrli ulttarǵa bólgen. Bul – taǵdyr. Al din Islamda taǵdyrǵa ıman etý, oǵan sený degen túsinik bar. Siz myna dúnıege shyr etip kelgende óz yrqyńyzben bir ulttyń ókili bolyp jaratylǵan joqsyz. Bul pesheneńizge jazylǵan buıryq. Tıisinshe, árbir ulttyń ózine tán dástúri, tanym, talǵamy, geografıalyq ornalasýyna saı ózindik ereksheligi bar. Islam jahandyq dinge aınalyp, túrli-túrli eldiń tabaldyryǵynan attaǵan ýaqytta dástúrdi tárk etip, eshbir halyqtyń ádet-ǵurpyn tabanǵa taptaǵan joq.
Osy kúnge deıin din men dástúrdiń arasynda dúnıeni dúrliktirgen daý týyndaǵan emes, týyndamaıdy da. Álbette, dástúrdi de ozyǵy bar, tozyǵy bar. Búgingi dáýirdiń talabyna jaýap beretin, suranystan qalmaǵan, kerisinshe qaıta túlep, jańasha reńkke ıe bolǵan salt-dástúrdi ozyq deımiz.
Al tozyǵy she? Halyqty kádesine jaramaı, ábden tozyǵy jetken, ulttyń talǵamymen úılespeıtin salt-dástúrdi Islam dini qabyldamaıdy.
Islam dininiń eń basty erekshiligi – óziniń eń basty qundylyqtaryna keraǵar kelmeıtin ádet-ǵuryp, salt-dástúrdi qazirgi tilmen aıtqanda ıntegrasıalaı biledi. Toq eterin aıtqanda, Islam dini salt-dástúrdi teriske shyǵarmaıdy.
