Birinshiden aıtarymyz, saılaý jurtqa tanylam degen adamǵa jaqsy múmkindik boldy. Kúni keshe ǵana kóshede ashshy sýǵa sylqıa toıyp alyp, ishki sezimin mánsiz dybystarmen syrtqa shyǵaryp, jurtqa tanymal bolǵan Saılaýbek te «saılaýǵa qatysamyn» dep saýyqshyl qaýymdy taǵy bir ret dúr silkindirdi. Shoý-bıznestiń tóńiregindegi jańalyqtardy qanyn jerge tıgizbeı jazýǵa mashyqtanǵan qazaqstandyq aqparat quraldary «mylqaý ánshiniń» depýtattyq mandatqa qol sozýyn apta boıy qyzý talqylap, áreń es jıdy.
Itke súıek tastaǵandaı bolǵan bul aqparat talaıdyń júıkesine tıip, ashý-yzasyn týǵyzǵany anyq. Saılaýbekti qoıa turaıyq. Saılaýbektiń «saılaýǵa qatysam» dep ezeýreýi kezekti jarnamalyq qadam ǵoı. Bizdiń aıtpaǵymyz basqa.
Qazirgi uǵymǵa salyp qarasaq, múıizi qaraǵaıdaı ánshi, akter, aqyn-jazýshylaryńyz, KVN-shık, asaba –bári-bári shoý-bıznestiń belsendi ókilderi emes pe? Osyndaı yqpalsyz, tabanynyń búri joq, baǵyty aıqyndalmaǵan adamdarǵa memlekettiń taǵdyryn qalaı tapsyrýǵa bolady?
Búginde kópshiligimiz ómirimizdi ózgertip, qazaq tiliniń tuǵyryna qonǵanyn qalaımyz. Bul týrasyndaǵy oıymyzdyń áleýmettik jelilerge kún saıyn jazyp, kópshilikpen bólisemiz. Biraq arqamyzǵa shanshýdaı qadalǵan máselelerdi kimniń qalaı sheshetinin bilmeımiz.
Taıaýda áleýmettik jelide belsendilik tanytyp, ózin ult janashyry retinde kórsetip (bárimizge etjaqyn obraz ǵoı) júrgen óner adamy aldaǵy Májilis saılaýynda Muhtar Shahanovty, Bekbolat Tileýhandy, Júrsin Ermandy kórgisi keletinin jazypty. Saılaýy ótetin kún belgili bolǵaly beri depýtattyqqa úmitker retinde talaı aqyn-jazýshy men ánshi-ártistiń esimi áleýmettik jelide aıshyqtap jazyldy.
Teledıdar men toı-tomalaqtan kóretin aqyn-jazýshylar men ánshi-ártisterdiń bárin tizip shyqtyq. Olardyń sózi kesek, oıy tereń bolǵan soń, biz úshin olar ulttyń soıylyn soǵyp, tildiń múddesin kózdeıtindeı bolyp turady. «Soqyr kórgeninen jazbaıdy» demekshi, biz «Parlamenttegi orynǵa solar laıyq» dep qazaq qoǵamyna óz oıymyzdy ortaǵa salyp jatyrmyz.
Jaraıdy, kóz aldymyzda júrgen ánshi-ártister men aqyn-jazýshylar depýtat bolsyn. Sonda olar ne isteıdi? Ulttyq múddeniń upaıyn túgendep, jurttyń bárin qazaqsha sóılete me? Joq. Ókinishke oraı, bizder búgingi mádenıet qaıratkerleriniń yqpalsyz topqa aınalǵanyn túsingimiz kelmeıdi.
Aıtystyń júgin arqalap júrgen J.Ermandy súıikti isinen aıyryp, depýtat qylǵanda ne tabamyz. Májilis pen Senatta aıtys uıymdastyramyz ba? Menińshe, Júrsin aǵamyz aıtystyń basynda júrip, elge kóp eńbek sińiredi. Kezinde Qudaıbergen Sultanbaev aǵamyz ben Farıza Ońǵarsynova apamyz depýtat bolyp, artqy partada únsiz otyryp, ýaqyttaryn tekke ketirmedi me?
Qazirgi uǵymǵa salyp qarasaq, múıizi qaraǵaıdaı ánshi, akter, aqyn-jazýshylaryńyz, KVN-shık, asaba –bári-bári shoý-bıznestiń belsendi ókilderi emes pe? Osyndaı yqpalsyz, tabanynyń búri joq, baǵyty aıqyndalmaǵan adamdarǵa memlekettiń taǵdyryn qalaı tapsyrýǵa bolady?
Óz basym aldaǵy Májilistiń aýlasynan M.Shahanov, B.Tileýhan, J.Ermandy kórgim kelmeıdi. M.Shahanov pen B.Tileýhan depýtattyqtyń dámin tatqan adamdar. Ekeýi depýtattyq mandatyn paıdalanyp, kókeıge tunǵan oılarynyń 10-15 paıyzyn Májilistiń minberinen aıtty. Bul úshin olarǵa Alla rıza bolsyn.
Al aıtystyń júgin arqalap júrgen J.Ermandy súıikti isinen aıyryp, depýtat qylǵanda ne tabamyz. Májilis pen Senatta aıtys uıymdastyramyz ba? Menińshe, Júrsin aǵamyz aıtystyń basynda júrip, elge kóp eńbek sińiredi. Kezinde Qudaıbergen Sultanbaev aǵamyz ben Farıza Ońǵarsynova apamyz depýtat bolyp, artqy partada únsiz otyryp, ýaqyttaryn tekke ketirmedi me?
Biz depýtattyq mandatqa ıe bolǵan aqyn-jazýshylar qazaq tili men ulttyq múdde úshin kúresedi dep oılaımyz. Elimiz táýelsizdik alǵaly beri ózderin ult janashyry sanaıtyn biraz aǵalarymyz depýtat boldy. Olar depýtat bolǵansha ekpini taý japyratyndaı boldy. Kózdegen maqsatyna qol jetkizgennen keıin arystandaı alasurǵan aǵalarymyz tez jýasyp ketetinin bárimiz bilemiz.
Munyń bárin bile tura taǵy solarǵa úmit artatynymyz ne? Bul endi otandyq telearnalardyń buqaralyq mádenıetti kúndiz-túni nasıhattap, shoý-baǵdarlama, túrli konserttermen halyqty es jıǵyzbaı eseńgiretip tastaǵanynyń belgisi.
Qazir álem elderi ekonomıkalyq daǵdaryspen betpe-bet kelip turǵan shaqta Qazaqstanǵa «ónerli hám sportshy depýtattardyń» múlde qajeti joq. Bizge Eýrazıalyq odaq boıynsha áriptesterimen terezesi teń dárejede daýlasyp, qazaqtyń ekonomıkalyq múddesin qorǵaı alatyn bilikti, ekonomıka men qarjy salasyn jetik meńgergen jańashyl depýtattar qajet.
Ondaı adamdar bar ma? Bar. Biraq olardyń bári birdeı qatań súzgiden óte almaıtynyn da túsinemiz. Bılik olarǵa depýtattyq mandatty tapsyryp-tapsyrmaǵan kúnniń ózinde, bizder durys tańdaý jasap, qoǵamǵa qajetti kandıdattardy óz tarapymyzdan usyna bilýimiz kerek.
Áleýmettik jelide aıtylǵan áńgimede qazirgi qoǵamnyń syqpytyn baıqaý qıyn emes. Bárimiz ultshyl bolýǵa qumartyp, qazaq tili úshin otqa túsýge daıyn turǵandaı syńaı tanytamyz. Shyndyǵynda eshqaısymyz artyq qımylǵa bara almaımyz. Zıalylar bir kezderi jınaǵan bedeline maldanyp, depýtat bolýǵa, ataq-abyroıǵa ońaı qol jetkizýge qumar.
Qazir álem elderi ekonomıkalyq daǵdaryspen betpe-bet kelip turǵan shaqta Qazaqstanǵa «ónerli hám sportshy depýtattardyń» múlde qajeti joq. Bizge Eýrazıalyq odaq boıynsha áriptesterimen terezesi teń dárejede daýlasyp, qazaqtyń ekonomıkalyq múddesin qorǵaı alatyn bilikti, ekonomıka men qarjy salasyn jetik meńgergen jańashyl depýtattar qajet.
Sonda depýtattyq mandatqa kim laıyqty deısiz ǵoı? Aıtaıyn. Joǵaryda jastar saıasaty sóz bolǵanda Májiliste Táńirbergen Berdiońǵarov (bul da akter emes pe?) paıda bola ketetini belgili. Sol Táńirbergen jalyndap saılaýshylarynyń úmitin aqtaǵan kezin kórmedik. Eń sońynda jastardyń múddesin kózdeıdi degen depýtattyń betine el túkirip ketti. Menińshe, jastar atynan depýtat bolýǵa «Aq joldyń» perisi Maqsat Jaqaý óte laıyq. Óziniń isimen, áreketimen jurttyń yqylasyna bólenip júrgen azamat.
Aıqaılasyp, daýlaspaı-aq elimizdegi orystardyń tilin qazaqshaǵa buryp júrgen Dos Kóshim de depýtat bolýǵa ábden laıyq.
Oıyn týra aıtyp, ómirge shynaıy kózqaraspen qaraıtyn Rasýl Jumaly depýtat bolsa, Májilistiń ómirine jańa lep ákeletini anyq.
Sol sıaqty kásipkerlikpen aınalysyp, zor jetistikke jetken Azamathan Ámirtaı syndy azamattardy Májilisten kórgimiz keledi.
Kónse, Asqar Jumadildaevty da Parlamenttiń jumysyna tartýǵa bolady. «Tań» telearnasynyń qaıta túletip, orystyń aqparattyq saıasatyna tosqaýyl qoıýǵa árekettenip júrgen Armanjan Baıtasovtyń da depýtat bolǵanyn qalaımyz.
Qurmetti kópshilik, depýtattyq úmitker retinde laıyqty azamattardyń (tulǵalar emes) atyn ataı bilý de mańyzdy másele. Durys tańdaý jasap, durys usynys aıtý – bizdiń oı-órisimizdiń aıqyn kórsetkishi ekenin esten shyǵarmaıyq.
Nurlan JUMAHAN
