Bishimbaevtar otbasyna qatysty taǵy bir shý shyqty. «Jyǵylǵanǵa judyryq» demekshi, bul joly qysyltaiań kezde «janashyrlyq tanytpaq» bolǵan týysynan opyq jegen kórinedi. NEGE tilshisine mán-jaidy Bishimbaevtardyń qorǵaýshysy Erlan Ǵazymjanov túsindirip bergen, dep habarlaidy Dalanews.kz.
– Erlan, taǵy bir iske qatysty Bishimbaevtar otbasynyń qorǵaýshysy bolyp júr ekensiz. 1 mln dollarǵa qatysty daý jaiynda keńirek aityp berseńiz. Jalpy, Bishimbaevtar otbasy úshin 1 mln AQSh dollary kóp pe?
– Árine, kóp emes. Olar baiaǵydan biznespen ainalysady. Bul tabysynyń bir bóligi ǵana shyǵar. Almira Nurlybekova Keńes odaǵy taraǵan ýaqytta Qyzylorda qalasynda muǵalim bolyp jumys istegen. Ol bir almaǵaiyp zaman edi ǵoi. Muǵalimderge ailyq tólenbedi. Sondai qiyn kezde bazarǵa shyǵyp, Reseiden azyq-túlik ákep satqan. Taýardy kóterme baǵamen satatyn qoimasy bolypty. Oǵan qosymsha Qaraqalpaqstannan qarakól terisin ákep, Reseige jóneltip otyrǵan. Sol kezde-aq túrli kásip istep, baii bastaǵan.
Munymen qosa ǵimaratty jalǵa alyp, jekemenshik mektep ashqan. Bul keiin jekemenshik ýniversitetke ainaldy. Sosyn stomatologiia úshin zerthana ashyp, plomba jáne jasandy implant sala bastaidy. Munyń bári biznes qoi. Sonyń nátijesinde kezinde «Jyldyń úzdik kásipkeri» ataǵyn alǵan. Keiin Shymkentke kóship, munda da kásip kózin taýyp, jumys istegen.
Qazir olardyń Astanada kóterme baǵamen satatyn taýar ainalymy joǵary qoimasy bar. «BAU» meiramhanasynda da úlesi boldy.
Ákesi – Ýálihan Bishimbaev ta 22 jyl rektor, keiin depýtat boldy. Al Qýandyqtyń ózi výnderkind bala bop ósken, «Bolashaqqa» ózi túsken. Keibireýler «Ýálihan Bishimbaev – Nazarbaevtyń dosy. Balasy sonyń arqasynda ósti», – deidi. Ottaǵan áńgime, bári ótirik. Olar bir-birin jaqyn bilmeidi de. Biliktiń ózi «Bolashaq» túlekterin qyzmetke tartqanda, Qýandyq sol kezdegi prezidenttiń kózine túsken. Ózi kóterildi, ózi ministr boldy. Keiin «klandar soǵysy» bolyp, oǵan jumys isteýge múmkindik bermedi. Endi kep bárin burmalap «Bishimbaevtar klany» dep aitady. 70-ten asyp ketken eki zeinetker «Bishimbaevtar klanyn» qura ala ma? Klan degen eki zeinetkerden turmaidy ǵoi?! Ákesi aýyryp, birneshe jyldan beri úiden shyqpaidy. Almira Nurlybekova kúieýine qarap, arasynda kásibine de úlgerýge tyrysyp júr.
Demek, «Bul otbasynda mundai aqsha qaidan bolady?» degen suraqqa jaýap osy. Olar úshin 1 mln dollar túk emes. Jyl saiyn deklaratsiia ótkizgen, rásimdegen. 2016 jyly Qazaqstanda múlikti zańdastyrý isi júrdi. Bárin zańdy túrde jasaǵan. Qýandyq Bishimbaev er jetip, laýazymdy qyzmetter atqarǵanǵa deiin-aq otbasynyń áleýeti osyndai bolǵan.
– Jurttyń kókeiinde «Onda nege adal eńbekpen jiǵan aqshany týysyna berýge kelisti eken?» degen suraq bar.
– Birinshiden, tergeý amaldary júrip jatqanda Bishimbaevtardyń úiine Bekzat Kemelova kelip (týysy Qairat Kemelovtiń áieli – red) «Antikorda jumys isteitin kúieýbalamnan estip-bildim, «Qýandyqtyń týystarynyń úiine tintý júrgizedi eken. Tizimde 30 adam tur, tek bizdiń ǵana familiia joq» dep aitty. Sondyqtan úiińizde qymbat, baǵaly dúnieler nemese aqsha bolsa, bekerden-beker kúiip ketpesin. Odan da biz alyp, saqtap bereiik. Kerek kezde alasyz ǵoi...», – dep sendirip ári psihologiialyq qysym jasap, qorqytady. Eń qyzyǵy, ol bul áreketin kúieýine aitpaǵan kórinedi.
Esińizde me, dál sol ýaqytta aqparat quraldarynda «Bulardyń búkil aqshasyn tekserý kerek! Bárin tartyp alyp qoiý kerek!» degen jazbalar kóbeidi ǵoi. Odan keiin Núkenovanyń ákesi «Bishimbaevtar bailyǵyn tekserýdi talap etemin. Olar aqshany qaidan taýyp jatyr?» degen sarynda prezidentke ashyq úndeý joldaǵan.
Bul bar, ekinshi jaǵynan álgi týysynyń aitqany bar, Almira Nurlybekova basynda tartynshaqtaǵandai bolady. Biraq oilana kele, týysyna senip, 1 mln dollaryn beredi. Ekinshiden, aiaq astynan dollar ósip ketkende jiǵan-tergeni sál de bolsa saqtalady dep oilasa kerek. Sodan eshqandai tintý sharasy júrgizilgen joq. Sot ótip, Qýandyq Bishimbaevqa jaza taǵaiyndalǵan soń, Almira nesiesin, shyǵynyn tóleý úshin aqshasyn suraidy. Biraq nege ekeni belgisiz, kúnde «erteń», «kelesi apta» dep júrip, aqyr sońynda «Bizde eshqandai aqsha joq. Biz sizderge eshteńe bere almaimyz» dep sózinen taiqyp shyqqan.
Sodan keiin Bishimbaevtar 2024 jyldyń qazan aiynyń basynda quqyq qorǵaý mekemelerine shaǵym túsirdi. Olar «Bishimbaevtar rezonanstan qorqady» degen shyǵar. Qazir «alaiaqtyq» isi boiynsha tergeý amaldary júrgizilýde. Bekzat Kemelovanyń aqshany alǵany týraly WhatsAPP jelisinde jazylǵan hattar men kýágerler bar.
– Sonda alǵan aqshany bir jyldai bermei sozyp júrgen be?
– Iá, shamamen 2023 jyly jeltoqsan aiynyń 19-y kúni alǵan. Bank esepshottaryn qarasaq, Kemelovter aqpan aiynda eki páter satyp alǵan. Bireýin EKSPO qalashyǵynan alyp, sol kezde-aq jóndeý jumysyn jasap tastaǵan. Sondai-aq, buǵan deiingi ipotekaǵa alǵan páteriniń qaryzyn da japqanǵa uqsaidy. Sol aralyqta Túrkiiaǵa, Grýziiaǵa demalýǵa barǵan. Tipti, Túrkiiadan úi satyp alýy nemese biznes ashýy da ǵajap emes. Sebebi, 27 tamyz kúni turmysqa shyqqan qyzy Instagramdaǵy paraqshasyna «Bosfor buǵazy qandai ádemi!» dep video salǵan. Qyzyn Túrkiiaǵa beker ertip barmaǵany anyq. Ne alsa da, qyzynyń atyna rásimdeýi múmkin. Mine, osynyń bárin tolyqqandy tekseremiz.
Bekzat Kemelova taǵy uialmai «Bishimbaevtardyń úiine barǵanda, qaptaǵan bloger júrdi. Olar sot-meditsinalyq saraptama jasaityn ekspert Tahir Halimnazarovty da satyp alǵysy keldi», – dep jalǵan aqparat aitqan. Biz Halimnazarovtyń saraptama jasaǵanyn keiin bildik. Tipti, bizdiń qolymyzǵa daiyn ekspertiza bergen joq pa?! Sony bile tura Qairat Kemelov: «Bishimbaevtar ekspertizany Halimnazarov jasaitynyn aldyn ala bildi. Sonymen sóilestirýge adam taýyp ber dep aitty», – dep ótirikti sýsha sapyrǵan. «Senderdi internette, áleýmettik jelide aityp, taǵy da uiatqa qaldyramyz» dep ketken. Mine, sony istep otyr.
Shyn máninde, talai jyl páter jaldap júrgen Kemelovter otbasyna Bishimbaevtar alǵashqy jarnanyń aqshasyn berip, ipotekaǵa úi rásimdeýge qolushyn sozǵan. Kerek kezde kómegin alǵan otbasy týysy bola tura, osyndai satqyndyq, aramdyq jasady.
– Qýandyq Bishimbaevtyń jaǵdaiy qalai? Baryp turasyz ba?
– Ol Stepnogorskidegi túrmede basqalar siiaqty jazasyn ótep jatyr. Densaýlyǵy jaqsy, shúkir deýge bolady. Eki aida bir ret baryp, kezdesip turamyn. Qazir otbasynyń biznesine, basqa da isterine kómektesip júrmin. Endi kórip tursyz ǵoi, jan-jaqtan talaǵan maroderler kóp. Áke-sheshesi kimge senerin bilmei qaldy ǵoi. «Balasy sottaldy» dep, onsyz da ýaiymnan kóz ashpaǵan zeinetker kisilerdi bulai qorlaýǵa bola ma?!
