Bala kezimnen betashardan osy erekshelikterdi kórip dástúrdiń qasıetin sezinip, árqashan betasharǵa barýǵa asyq bolyp óstim. Ózim de deni ázilden turatyn betashar jazyp, bet ashtym. Áli kúnge keıbir ázil óleńderdi kezikkende kelinder men kórip estigender qyzyq etip aıtyp júrýshi edi...
Al qazir she? Áýeli toı ıesi (apamsha aıtsam, altyn basty adam alatyn jaq) jáne asaba arasynda betasharǵa baılanysty saýdalasý bastalady. Ony uıat sanaý baıaǵyda qalǵan. Sosyn keıbir otbasylar qazaqta joq saltpen eki ret bet ashtyrady (birin úıde, birin meıramhanada). Onysyn bolmashy syltaýmen túsindirgisi keledi. Biz ósken aýylda eki ret bet ashpaq túgili eki bas kıimdi biriniń ústine birin kıgizbeıtin-di.
Al kóptegen qandastarymyz tek meıramhanada ashady. Bul kópshilikke qyzyq syılaý bolǵanymen, arǵy jaǵy, asabaǵa berer aqshany únemdeýge baǵyttalǵan baqaı qýlyq jatqany belgili. Oılańyzyshy, kelin áldebir toıhana men meıramhanasyna kelin bop túse me? Bul qazaqy yrymǵa salsaq – jaman yrym. Óte jaman yrym. Múmkin, kelin bop túsip kelsap bop shoshytyp, Alladan qoryqpaı, ata-ananyń namysyn jerge jyǵyp sumdyq ister jasap, ajyrap ketýdiń bir syry osynda jatqan shyǵar?
Betashardy kim jáne qalaı ashyp jatyr? Jattandy óleńmen bolsa da bet ashtyryp qutylsańyz boldy dep sanaısyz ba?
[caption id="attachment_31459" align="aligncenter" width="650"]
Sýret Tekestegi bizdiń qarashańyraqqa túsken kelinniń betashar sáti. Jarqyn Sálenuly7[/caption]
Ásirese birneshe júz adamnyń atyn jazyp, birin qaldyrmaı ataýǵa májbúrleıtin toı ıeleriniń kókeıin tesken aqsha emeı nemene? Áıtpese, qazaqy saltta kelin tek ózinen úlken jáne kúıeýine eń jaqyn týystarǵa ǵana sálem salǵan (kóshedegi kez kelgen óz týysy emes úlkenderge sálem salý – naǵyz tekti kelinniń ǵana qolynan keledi). Al betasharda kúıeýiniń dostary, ini-qaryndastary, ujymy, tipti besikten beli shyqpaǵan sábıge de eńkeıtedi. Sálem saldyrýdyń qunyn osylaı tómendetkendikten kelinderimizdiń dástúrden jerýi paıda bolǵan joq pa?
Durysy, jaqyn jamaǵaıynǵa, eń syıly úlkenderge sálem saldyrý oryndy (sonyń ózi qoldan kelmeı júr ǵoı). Qaptaǵan qalyń nópirdiń atyn atap kópirgenshe, áýlettegilerdiń jaqsy qasıetin jyrlap, shynaıy (beıádepsiz) ázilge kóbirek kóńil bólinse tól ónerdiń ómirsheńdigi artyp, negizgi maqsaty oryndalar edi.
Júzdegen adamdy atap, odan túsken aqshaǵa qunyǵý – tamaq qurǵatyp, qaryn ashyryp qana qoımaı qadirin qashyryp, qasıetti dástúrdiń mán-mańyzyn joıady.
Óz basym, joǵardaǵydaı betasharǵa tap bolsam tura qashqym keledi. Sóıtem de, aýylda, qasıetti qara shańyraqta, aq bosaǵada ańqyldaǵan aǵaıynnyń arasynda ótetin shynaıy betashardy jıi saǵynam...
Jarqyn Sálenuly
