Bala kezimnen betashardan osy erekshelikterdi kórip dástúrdiń qasietin sezinip, árqashan betasharǵa barýǵa asyq bolyp óstim. Ózim de deni ázilden turatyn betashar jazyp, bet ashtym. Áli kúnge keibir ázil óleńderdi kezikkende kelinder men kórip estigender qyzyq etip aityp júrýshi edi...
Al qazir she? Áýeli toi iesi (apamsha aitsam, altyn basty adam alatyn jaq) jáne asaba arasynda betasharǵa bailanysty saýdalasý bastalady. Ony uiat sanaý baiaǵyda qalǵan. Sosyn keibir otbasylar qazaqta joq saltpen eki ret bet ashtyrady (birin úide, birin meiramhanada). Onysyn bolmashy syltaýmen túsindirgisi keledi. Biz ósken aýylda eki ret bet ashpaq túgili eki bas kiimdi biriniń ústine birin kigizbeitin-di.
Al kóptegen qandastarymyz tek meiramhanada ashady. Bul kópshilikke qyzyq syilaý bolǵanymen, arǵy jaǵy, asabaǵa berer aqshany únemdeýge baǵyttalǵan baqai qýlyq jatqany belgili. Oilańyzyshy, kelin áldebir toihana men meiramhanasyna kelin bop túse me? Bul qazaqy yrymǵa salsaq – jaman yrym. Óte jaman yrym. Múmkin, kelin bop túsip kelsap bop shoshytyp, Alladan qoryqpai, ata-ananyń namysyn jerge jyǵyp sumdyq ister jasap, ajyrap ketýdiń bir syry osynda jatqan shyǵar?
Betashardy kim jáne qalai ashyp jatyr? Jattandy óleńmen bolsa da bet ashtyryp qutylsańyz boldy dep sanaisyz ba?
[caption id="attachment_31459" align="aligncenter" width="650"]
Ásirese birneshe júz adamnyń atyn jazyp, birin qaldyrmai ataýǵa májbúrleitin toi ieleriniń kókeiin tesken aqsha emei nemene? Áitpese, qazaqy saltta kelin tek ózinen úlken jáne kúieýine eń jaqyn týystarǵa ǵana sálem salǵan (kóshedegi kez kelgen óz týysy emes úlkenderge sálem salý – naǵyz tekti kelinniń ǵana qolynan keledi). Al betasharda kúieýiniń dostary, ini-qaryndastary, ujymy, tipti besikten beli shyqpaǵan sábige de eńkeitedi. Sálem saldyrýdyń qunyn osylai tómendetkendikten kelinderimizdiń dástúrden jerýi paida bolǵan joq pa?
Durysy, jaqyn jamaǵaiynǵa, eń syily úlkenderge sálem saldyrý oryndy (sonyń ózi qoldan kelmei júr ǵoi). Qaptaǵan qalyń nópirdiń atyn atap kópirgenshe, áýlettegilerdiń jaqsy qasietin jyrlap, shynaiy (beiádepsiz) ázilge kóbirek kóńil bólinse tól ónerdiń ómirsheńdigi artyp, negizgi maqsaty oryndalar edi.
Júzdegen adamdy atap, odan túsken aqshaǵa qunyǵý – tamaq qurǵatyp, qaryn ashyryp qana qoimai qadirin qashyryp, qasietti dástúrdiń mán-mańyzyn joiady.
Óz basym, joǵardaǵydai betasharǵa tap bolsam tura qashqym keledi. Sóitem de, aýylda, qasietti qara shańyraqta, aq bosaǵada ańqyldaǵan aǵaiynnyń arasynda ótetin shynaiy betashardy jii saǵynam...
Jarqyn Sálenuly
