Elimiz táýelsizdigin alǵan 30 jyl ishinde halyqtyń talaby taý-tóbe bolyp jınalyp qalǵanyn bárimiz bilemiz. Jurttyń talaby oryndalyp, aýzymyzdan aq maı aqqan kezi bolǵan emes. Siresken júıe 30 jyl boıy bir ótirikti, bir ótirikpen jamap keldi.
Kerek deseńiz, Úkimet quramynda júrgen talaı adamdardyń talaǵy tars aıyrylýǵa shaq júrgen edi. Sol sebepti ózgeristi, damýdy qalaıtyn azamattar Prezıdent Toqaevtyń aınalasyna toptasyp, qoldaý bildirdi.
Kúni keshe ǵana Memleket basshysy Parlament Májilisi depýtattary aldynda sóılegen sózinde talaı dúnıeni ashyp aıtpaıty.
Toqaevtyń sózinen uqqanymyz endi baıaǵydaı ómir bolmaıdy. İrip-shirigen júıe kelmeske ketti. Memlekettik deńgeıde úlken revızıa júrgiziledi.
İrigen júıe jaı ketpedi, aınalasyn uıyqqa batyryp, jedeldetip sheshetin ushy-qıyry joq problemana sońyna qaldyryp ketti.
Oılańyzshy, eger Toqaev úlken iske táýekel etpegende ne bolar edi? Ony elestetýdiń ózi qorqynyshty. Qazaqstan Ortalyq Azıadaǵy ekinshi Aýǵanstanǵa aınalyp, eldi anarhıa jaılap, batpaqqa batar edik.
Baǵymyzǵa qaraı, Toqaevtyń arqasynda bul qıyndyqty aınalyp óttik. Buǵan aldaǵy kúnderi sarapshylar óz baǵasyn beredi.
Bizder Qasym-Jomart Toqaevtyń der kezinde Ujymdyq qaýipsizdik kelsim sharty uıymynan kómek suraýy eń durys, ári jalǵyz sheshim bolǵanyn moıyndaýymyz kerek.
Dál qazir qazaq qoǵamy úlken eıforıany bastan keshýde. Jurttyń bári áleýmettik jeli arqyly Toqaev bıligine talabyn qoıyp jatyr.
Kópshilik kópten beri kókeıinde júrgen arman-tilegi endi oryndalatyna senim artýda.
Bizdińshe, halyqtyń arman-tilegi nazarǵa alynady. Biraq onyń bárin qysqa ýaqytta oryndala salmaıtyny túsinýimiz kerek. Ýaqyt qajet.
Jańa Úkimettiń quramy bekidi. Jeti mınıstr aýysty. Qalǵany ornynda qaldy. Osylaısha Álıhan Smaılov Úkimeti úlken jaýapkershilik alyp otyr.
Bir biletinimiz ornynda qalǵan mınıstrlerdiń kópshiligi qıyn kezeńde Memleket basshysynyń qoldaý kórsetip, janynan tabyldy. Úlken jaýapkershilikti moınyna aldy.
Dál qazirgi kezeńde jaýapkershilikti moınyna alyp, úlken iske táýekel etetin kadrlar tabý qıyn.
Osy rette Qasym-Jomart Toqaev árbir mınıstrge úlken mindet júktep otyrǵanyn túsinýimiz kerek. Kerek deseńiz, bul eldiń daǵdarystan shyǵarýdy moınyna alǵan Úkimet dep qabyldaýymyzǵa bolady.
Aldaǵy ýaqytta ózine tapsyrylǵan isterdi atqara almaǵan mınıstrlerdi aýysýy da ábden múmkin. Úkimet jańaryp, jasaryp otyrýy qalypty dúnıege aınalady. Mınıstrlik oryntaqqa eshkimniń bóksesi jabysyp qalmaıdy.
Sondyqtan burannan kele jatqan mınıstrler mansabyn saqtap qaldy dep renish bildirýge bolmaıdy. Endi jaýapkershilikti moınyna alǵan shendiler halyq múddesi úshin jumys isteýi úshin qandaıda bir olıgarhıalyq toptardyń qas-qabaǵyna qarap alańdamaıdy.
Onyń ústine memlekettik qyzmetke kelýdiń ózindik jón-joralǵysy qalyptasqanyn da esten shyǵarmaǵan abzal. Mınıstrler kabınetin kóshede urandatyp shaýyp júrgen bes-alty tanymal tulǵadan qurý qaýipti.
Dál qazir bizge usynys aıtqysh tulǵalar emes, Prezıdent tapsyrmasyn oryndaıtyn kadrlar kerek.
Toqaev Májilis depýtattary aldynda sóılegen sózinde 30 jyl boıy qordalanǵan máseleni tizbelep shyǵyp, ózekti máselelerdi tezdetip sheshý kerek ekenin aıtty.
Endigi kezekte atqarýshy bılik ókilderi bas almaı jumys isteýi tıis. Eger usynys aıtyp, másele kóterýge qumar jandar bılikke kelse popýlızmge boı aldyryp, óziniń saıası mansabyn kúıttep ketetýi ábden múmkin. Ondaı adamdar elde saıası daǵdarys týdyryp, memleketimizdi tyǵyryqqa tireıtini esten shyǵarmaǵan abzal.
Álıhan Smaılov Úkimetiniń quramynda elimizde qalyptasqan olıgarhıaly-klandyq toptardyń soıylyn soǵyp kózge túsken shendi joq. Bura tartyp, astyryntyn oıyn júrgizýge umtylatyn jandardy bılikke jolatpaýymyz kerek.
Aram pıǵyldy saıası tulǵalar tarapynan jasalynǵan memlekettik tóńkeris bárimiz eseńgiretip ketti. Osyndaı qıyn kezeńde oıymyzdaǵy kúmán-kúdikti sylyp tastap, Prezıdent bastamalaryna qoldaý kórsetip, azmattyq tanytýymyz kerek. Sol kezde eldegi áleýmettik-ekonomıkalyq máseleler sheshilip, eldiń turmys jaǵdaıy jaqsarady.
Nurlan JUMAHAN, jýrnalıs.
