Elimiz táýelsizdigin alǵan 30 jyl ishinde halyqtyń talaby taý-tóbe bolyp jinalyp qalǵanyn bárimiz bilemiz. Jurttyń talaby oryndalyp, aýzymyzdan aq mai aqqan kezi bolǵan emes. Siresken júie 30 jyl boiy bir ótirikti, bir ótirikpen jamap keldi.
Kerek deseńiz, Úkimet quramynda júrgen talai adamdardyń talaǵy tars aiyrylýǵa shaq júrgen edi. Sol sebepti ózgeristi, damýdy qalaityn azamattar Prezident Toqaevtyń ainalasyna toptasyp, qoldaý bildirdi.
Kúni keshe ǵana Memleket basshysy Parlament Májilisi depýtattary aldynda sóilegen sózinde talai dúnieni ashyp aitpaity.
Toqaevtyń sózinen uqqanymyz endi baiaǵydai ómir bolmaidy. Irip-shirigen júie kelmeske ketti. Memlekettik deńgeide úlken reviziia júrgiziledi.
Irigen júie jai ketpedi, ainalasyn uiyqqa batyryp, jedeldetip sheshetin ushy-qiyry joq problemana sońyna qaldyryp ketti.
Oilańyzshy, eger Toqaev úlken iske táýekel etpegende ne bolar edi? Ony elestetýdiń ózi qorqynyshty. Qazaqstan Ortalyq Aziiadaǵy ekinshi Aýǵanstanǵa ainalyp, eldi anarhiia jailap, batpaqqa batar edik.
Baǵymyzǵa qarai, Toqaevtyń arqasynda bul qiyndyqty ainalyp óttik. Buǵan aldaǵy kúnderi sarapshylar óz baǵasyn beredi.
Bizder Qasym-Jomart Toqaevtyń der kezinde Ujymdyq qaýipsizdik kelsim sharty uiymynan kómek suraýy eń durys, ári jalǵyz sheshim bolǵanyn moiyndaýymyz kerek.
Dál qazir qazaq qoǵamy úlken eiforiiany bastan keshýde. Jurttyń bári áleýmettik jeli arqyly Toqaev biligine talabyn qoiyp jatyr.
Kópshilik kópten beri kókeiinde júrgen arman-tilegi endi oryndalatyna senim artýda.
Bizdińshe, halyqtyń arman-tilegi nazarǵa alynady. Biraq onyń bárin qysqa ýaqytta oryndala salmaityny túsinýimiz kerek. Ýaqyt qajet.
Jańa Úkimettiń quramy bekidi. Jeti ministr aýysty. Qalǵany ornynda qaldy. Osylaisha Álihan Smailov Úkimeti úlken jaýapkershilik alyp otyr.
Bir biletinimiz ornynda qalǵan ministrlerdiń kópshiligi qiyn kezeńde Memleket basshysynyń qoldaý kórsetip, janynan tabyldy. Úlken jaýapkershilikti moinyna aldy.
Dál qazirgi kezeńde jaýapkershilikti moinyna alyp, úlken iske táýekel etetin kadrlar tabý qiyn.
Osy rette Qasym-Jomart Toqaev árbir ministrge úlken mindet júktep otyrǵanyn túsinýimiz kerek. Kerek deseńiz, bul eldiń daǵdarystan shyǵarýdy moinyna alǵan Úkimet dep qabyldaýymyzǵa bolady.
Aldaǵy ýaqytta ózine tapsyrylǵan isterdi atqara almaǵan ministrlerdi aýysýy da ábden múmkin. Úkimet jańaryp, jasaryp otyrýy qalypty dúniege ainalady. Ministrlik oryntaqqa eshkimniń bóksesi jabysyp qalmaidy.
Sondyqtan burannan kele jatqan ministrler mansabyn saqtap qaldy dep renish bildirýge bolmaidy. Endi jaýapkershilikti moinyna alǵan shendiler halyq múddesi úshin jumys isteýi úshin qandaida bir oligarhiialyq toptardyń qas-qabaǵyna qarap alańdamaidy.
Onyń ústine memlekettik qyzmetke kelýdiń ózindik jón-joralǵysy qalyptasqanyn da esten shyǵarmaǵan abzal. Ministrler kabinetin kóshede urandatyp shaýyp júrgen bes-alty tanymal tulǵadan qurý qaýipti.
Dál qazir bizge usynys aitqysh tulǵalar emes, Prezident tapsyrmasyn oryndaityn kadrlar kerek.
Toqaev Májilis depýtattary aldynda sóilegen sózinde 30 jyl boiy qordalanǵan máseleni tizbelep shyǵyp, ózekti máselelerdi tezdetip sheshý kerek ekenin aitty.
Endigi kezekte atqarýshy bilik ókilderi bas almai jumys isteýi tiis. Eger usynys aityp, másele kóterýge qumar jandar bilikke kelse popýlizmge boi aldyryp, óziniń saiasi mansabyn kúittep ketetýi ábden múmkin. Ondai adamdar elde saiasi daǵdarys týdyryp, memleketimizdi tyǵyryqqa tireitini esten shyǵarmaǵan abzal.
Álihan Smailov Úkimetiniń quramynda elimizde qalyptasqan oligarhiialy-klandyq toptardyń soiylyn soǵyp kózge túsken shendi joq. Bura tartyp, astyryntyn oiyn júrgizýge umtylatyn jandardy bilikke jolatpaýymyz kerek.
Aram piǵyldy saiasi tulǵalar tarapynan jasalynǵan memlekettik tóńkeris bárimiz eseńgiretip ketti. Osyndai qiyn kezeńde oiymyzdaǵy kúmán-kúdikti sylyp tastap, Prezident bastamalaryna qoldaý kórsetip, azmattyq tanytýymyz kerek. Sol kezde eldegi áleýmettik-ekonomikalyq máseleler sheshilip, eldiń turmys jaǵdaiy jaqsarady.
Nurlan JUMAHAN, jýrnalist.
