Shyǵys Qazaqstan oblysynyń ákimi Ermek Kósherbaev elimizdegi sý tasqyny saldarynan bolǵan aýyr jaǵdaiǵa bailanysty Memleket basshysynyń úndeýi boiynsha jedel keńes ótkizip, onda yqtimal sý tasqynynyń aldyn alýǵa baǵyttalǵan is-qimyldardy talqylady, dep habarlaidy Dalanews.kz ákimdik saityna silteme jasap.
Qazirgi ýaqytta Shyǵys Qazaqstandaǵy sý tasqynyna qatysty jaǵdai turaqty. Aldyn alý is-sharalarynyń arqasynda birinshi tolqyn shyǵynsyz ótti. Alaida, kelesi aptada syrtqy temperatýra kóterilip, birneshe kún boiy jańbyr jaýady dep kútilýde. Bul jaǵdaidy qiyndatýy múmkin. Jalpy, oblys boiynsha qar jamylǵysynyń aýdany 60%-dan asady. Qaýipti aimaqta Ridder qalasy, Katonqaraǵai, Shemonaiha, Marqakól, Glýbokoe, Úlken Naryn jáne Altai aýdandary bar.
Aita keteiik, óńirde barlyq yqtimal táýekelderdiń kartasy ázirlendi, onyń ishinde sý tasqyny bolýy múmkin aimaqtar kórsetilgen. Óńir basshysy qalalar men aýdandardyń ákimderine kartanyń derekterin únemi jańartyp otyrý qajettigin eskertti.
– Karta tarihi derekterdi eskere otyryp jasalǵan, – dedi Ermek Kósherbaev. – Ondaǵy derekter jańalanyp, ózektiligin joǵaltpaýy kerek. Árbir aýyl, kent ákimi óz esebin júrgizip, aýdan ákimine tapsyryp otyrýǵa tiis. Al aýdan ákimi aqparatty oblysqa jiberýi qajet. Tsifrlyq egiz degen osy, mine osyǵan umtylyýymyz kerek.
ShQO ákimi barlyq qyzmetterdiń jumysyn úilestirýdiń mańyzdylyǵyn atap ótti. Qajet bolsa, jumysqa qarýly kúshter men Ulttyq ulandy da tartý kerek. Naqty algoritm qajet, onda ár mamannyń áreketteri jáne olardyń bailanys derekteri jazylady. Buǵan qosa, tótenshe jaǵdai kezinde adamdardy evakýatsiialaý josparyn egjei-tegjeili pysyqtaý qajet.
Barlyq bólimshe aimaq turǵyndaryn shynaiy aqparatpen qamtý jáne dúrbeleń týǵyzbaý úshin birlesip jumys istep, biryńǵai aqparat berýi kerek.
– Buqaralyq aqparat quraldaryn qosa alǵanda, barlyǵymyz jumyla áreket etýge tiispiz, – dep atap ótti Ermek Kósherbaev. – Qate aqparat negizsiz dúrbeleńge ákelýi múmkin. Buǵan jol berýge bolmaidy. Aqparat naqty tekserilgen, senimdi bolýy shart.
Sanitarlyq jáne epidemiologiialyq qaýipsizdikke nazar aýdarý mańyzdy. Sý qoimalary, ortalyqtandyrylmaǵan sýmen jabdyqtaý kózderin, zirattardy, mal qorymdaryn, qatty turmystyq qaldyqtar poligondaryn sanitarlyq tazartý, sondai-aq osy nysandarǵa aparatyn joldardy tazalaý qajet. Aldyn alý sharalary epidemiologiialyq mańyzy bar nysandardy sý basýdan saqtaidy. Mamandar, sonymen qatar sý basý aimaǵyndaǵy saiajailardy tekserip, ol jerden adamdardy evakýatsiialaý joldaryn qarastyrýy qajet. Sondai-aq, óńirde zardap shekkender bolǵan jaǵdaida zalaldy óteý tetigi ázirlenedi.
– Basty mindet – halyqty qorǵaý, – dep túiindedi aimaq basshysy.
Tarihi derekterge súiene otyryp, sý tasqyny kezeńindegi jumys tájiribesi bolashaqta osyndai jaǵdailarǵa daiyndyqtyń negizine ainalýǵa tiis. Osyndai jumysty basqa tótenshe jaǵdailarǵa, atap aitqanda órtter men jer silkinisterine daiyndyq kezinde de júrgizý qajet.
