Shyǵys Qazaqstan oblysynyń ákimi Ermek Kósherbaev elimizdegi sý tasqyny saldarynan bolǵan aýyr jaǵdaıǵa baılanysty Memleket basshysynyń úndeýi boıynsha jedel keńes ótkizip, onda yqtımal sý tasqynynyń aldyn alýǵa baǵyttalǵan is-qımyldardy talqylady, dep habarlaıdy Dalanews.kz ákimdik saıtyna silteme jasap.
Qazirgi ýaqytta Shyǵys Qazaqstandaǵy sý tasqynyna qatysty jaǵdaı turaqty. Aldyn alý is-sharalarynyń arqasynda birinshi tolqyn shyǵynsyz ótti. Alaıda, kelesi aptada syrtqy temperatýra kóterilip, birneshe kún boıy jańbyr jaýady dep kútilýde. Bul jaǵdaıdy qıyndatýy múmkin. Jalpy, oblys boıynsha qar jamylǵysynyń aýdany 60%-dan asady. Qaýipti aımaqta Rıdder qalasy, Katonqaraǵaı, Shemonaıha, Marqakól, Glýbokoe, Úlken Naryn jáne Altaı aýdandary bar.
Aıta keteıik, óńirde barlyq yqtımal táýekelderdiń kartasy ázirlendi, onyń ishinde sý tasqyny bolýy múmkin aımaqtar kórsetilgen. Óńir basshysy qalalar men aýdandardyń ákimderine kartanyń derekterin únemi jańartyp otyrý qajettigin eskertti.
– Karta tarıhı derekterdi eskere otyryp jasalǵan, – dedi Ermek Kósherbaev. – Ondaǵy derekter jańalanyp, ózektiligin joǵaltpaýy kerek. Árbir aýyl, kent ákimi óz esebin júrgizip, aýdan ákimine tapsyryp otyrýǵa tıis. Al aýdan ákimi aqparatty oblysqa jiberýi qajet. Sıfrlyq egiz degen osy, mine osyǵan umtylyýymyz kerek.
SHQO ákimi barlyq qyzmetterdiń jumysyn úılestirýdiń mańyzdylyǵyn atap ótti. Qajet bolsa, jumysqa qarýly kúshter men Ulttyq ulandy da tartý kerek. Naqty algorıtm qajet, onda ár mamannyń áreketteri jáne olardyń baılanys derekteri jazylady. Buǵan qosa, tótenshe jaǵdaı kezinde adamdardy evakýasıalaý josparyn egjeı-tegjeıli pysyqtaý qajet.
Barlyq bólimshe aımaq turǵyndaryn shynaıy aqparatpen qamtý jáne dúrbeleń týǵyzbaý úshin birlesip jumys istep, biryńǵaı aqparat berýi kerek.
– Buqaralyq aqparat quraldaryn qosa alǵanda, barlyǵymyz jumyla áreket etýge tıispiz, – dep atap ótti Ermek Kósherbaev. – Qate aqparat negizsiz dúrbeleńge ákelýi múmkin. Buǵan jol berýge bolmaıdy. Aqparat naqty tekserilgen, senimdi bolýy shart.
Sanıtarlyq jáne epıdemıologıalyq qaýipsizdikke nazar aýdarý mańyzdy. Sý qoımalary, ortalyqtandyrylmaǵan sýmen jabdyqtaý kózderin, zırattardy, mal qorymdaryn, qatty turmystyq qaldyqtar polıgondaryn sanıtarlyq tazartý, sondaı-aq osy nysandarǵa aparatyn joldardy tazalaý qajet. Aldyn alý sharalary epıdemıologıalyq mańyzy bar nysandardy sý basýdan saqtaıdy. Mamandar, sonymen qatar sý basý aımaǵyndaǵy saıajaılardy tekserip, ol jerden adamdardy evakýasıalaý joldaryn qarastyrýy qajet. Sondaı-aq, óńirde zardap shekkender bolǵan jaǵdaıda zalaldy óteý tetigi ázirlenedi.
– Basty mindet – halyqty qorǵaý, – dep túıindedi aımaq basshysy.
Tarıhı derekterge súıene otyryp, sý tasqyny kezeńindegi jumys tájirıbesi bolashaqta osyndaı jaǵdaılarǵa daıyndyqtyń negizine aınalýǵa tıis. Osyndaı jumysty basqa tótenshe jaǵdaılarǵa, atap aıtqanda órtter men jer silkinisterine daıyndyq kezinde de júrgizý qajet.
