– Aqmola oblysy, Tseliningrad aýdany Tóńkeris aýylynda úi órtenip, sol órtti sóndirgennen keiin jinalyp qaitaiyn dep jatqanda órt sóndirý kóliginde túsirilgen sýret bolatyn. Sýretti ózimizdiń júrgizýshi qyzmetkerimiz, azamattyq qorǵaý starshinasy Zgýrovets Denis Alekseevich túsirgen. Al sýrette Araily beketiniń órt sóndirý qyzmeti bólimshesiniń bastyǵy Bimaqanov Qýat Saǵatovich, órt sóndirýshi qutqarýshy Ómirbek Janserik jáne men bolatynmyn. Jelide tarap ketkenin keiin bildik, kúndelikti qyzmettegi kórinis bolatyn.
– Aýa raiynyń qolaisyzdyǵyna qaramastan tótenshe jaǵdaidyń ortasynda júresizder. Tilsiz jaýmen kúres te ońai emes. Qyzmet aýystyrǵyńyz keletin sátter bola ma?
– Joq, basyma ondai oi kelmepti. Bizdiń jumysymyz qiyn bolǵanymen, qyzyq, erkekke tán qyzmet. Qiyn jaǵdaiǵa tap bolǵandardy qutqarýǵa umtylýdyń, tilsiz jaýmen kúresýdiń ózinshe bir mehnatymen qosa, mamandyǵyńa maqtanyshy da bolady. Adamǵa kómek qolyn sozý erekshe qasiet qoi. Sondyqtan ketý jaily múldem oilamappyn. Osy ýaqyt ishinde tilsiz jaýdyń tilin tabýǵa ábden mashyqtandyq qoi. Sondyqtan sonshalyqty qorqynyshty dep te aita almas edim.
– Salada istep jatqanyńyzǵa qansha ýaqyt boldy?
– Salada jumys istep jatqanyma qazir toǵyz jyldan asty. Talai halyqtyń alǵysyn alǵan maǵynaly ýaqyttar der edim. Jalpy mamandyǵym maqtanyshym.
– Osy ýaqyt ishinde órt sóndirý kezinde erekshe este qalǵan oqiǵalar bar ma?
– Aimaqta jyl basynan beri qansha órt oqiǵasy tirkeldi? Azaiýy baiqala ma, joq álde kóbeiip kele me?
– Aimaǵymyzda jyl basynan beri 102 órt oqiǵasy tirkelgen. Aldyńǵy jyldarǵa qaraǵanda órt oqiǵalarynyń kórsetkishi azaiyp kele jatqany qýantady. Biz órtti sóndirip qana qoimaimyz. Sonymen qattar órttiń aldyn alý, jeke turǵyn úilerdi aralap turǵyndarǵa túsindirý jumystaryn júrgizý de bizdiń qyzmetimizge enedi. Osyndai aldyn alý sharalarynyń bergen nátijesi aý órt oqiǵalarynyń azaiyp kele jatqanyna qýanamyz.
– Órt oqiǵalarynyń, iis tiiý sekildi qaiǵyly jaǵdailardyń kóbeiýiniń sebebin neden izdeýge bolady?
– Iis tiiý oqiǵalarynyń kóbeiýine órt qaýipsizdigi erejesin saqtamaý áser etedi. Kóbinese peshtiń qasynda janǵysh zattardyń bolýy, aǵash keptirip qoiýy nemese aiaq kiimniń jaiylyp turýy sekildi jaǵdailar olardyń tutanyp, órttiń taralýyna, tútindeýine ákelip soǵady. Al onyń sońy iis tiiýge ulasyp, qaiǵyly jaǵdailarmen aiaqtalyp jatady. Sondyqtan peshtiń jan jaǵyna zattardy tyqqyshtaýdyń qajeti joq. Elektr qurylǵylarynyń durys jalǵanbaýy, peshtiń ýaqytyly tazarmaýy da qaiǵyly jaǵdailardyń negizgi sebebi. Sondyqtan turǵyndar osyndai jaǵdailarǵa mán berse eken.
– Salanyń tehnikamen jaraqtanýy qalai? Kóńilden shyǵa ma? Ózderińizge jasalyp jatqan jaǵdaiǵa she? Jalaqylaryńyzdy kóbeitý týraly Prezident óz aýyzmen aityp edi. Kóbeigen mólsherine kóńilińiz tola ma?
– Salamyzdyń tehnikamen jaraqtaný jaǵdaiyna kóńilimiz tolady. Órt tehnikalarymyz da, qural jabdyqtarymyz da jańa. Salaǵa jasalyp jatqan jaǵdai jaqsaryp keledi. Jalaqymyz da kóterilip, jańa formamen qamtylyp jatqanymyzǵa da qýanyp qaldyq. Endigi jerde pátermen qamtý máselesin sheshse tipti jaqsy bolar edi.
– Halyqqa tótenshe jaǵdaiǵa orai qandai keńes berer edińiz?
– Úlken ótinish desek te bolady, aiaz, borandy kúnderi alys jolǵa shyǵýdan bas tartsa eken. Aýa raiynyń qolaisyzdyǵyna orai qutqarý qyzmetinen aldyn ala habarlama keledi. Áitse de turǵyndar áli kúnge sol saqtandyrýǵa kóńil bólmei keledi. Jolǵa shyǵar bolsa, mai sham, sirińke, jyly kiim, jyly oraǵyshtaryn ala shyqsa eken. Borandy kúni jolda turyp qalǵan jaǵdaida adamdardy qutqarý óte qiyn. Sosyn pesh jaǵar kezde ainalasyn toltyryp qoiýdan saqtansa eken. Peshtiń murjalaryn da ýaqytyly tazalap otyrý kerek. Sosyn qazir kóp turǵyndar uzaq ýaqyt janatyn peshke úiir bolyp aldy. Solardyń murjalaryn shatyrdan aýlaqtaý shyǵarsa eken. Olar da qazir órt qaýipsizdigi erejesin buzatyn bir sebep bolyp otyr.
– Eńbegińiz elenip marapattalǵan kezińiz boldy ma?
–Órt sóndirýshi, qutqarýshy mamandyǵym bul meniń tikelei mindetim. Marapat úshin qyzmet etip jatqan joqpyz. Halyqqa tikelei paidam tiip, mindetimdi adal atqara alsam bolǵany.
– Tótenshe jaǵdaidy, órt oqiǵalaryn azaitý úshin ne isteýimiz kerek?
– Eń aldymen órt qaýipsizdigi erejesin muqiiat saqtaýdy úirense eken. Qater aiaq astynan emes. Turǵyndar ózderi sondai tótenshe jaǵdaidyń týyndaýyna yqpal etedi. Elektr qurylǵylaryn shamadan tys qoldanyp, kúsh túsirmese eken, kómirqyshqyl gazynyń deńgeiin anyqtaityn datchikter ornatyp, órttiń aldyn alyp otyrsa eken deimin. Sosyn órt shyqqan jaǵdaida ózimiz óshiremiz dep te ýaqyt joǵaltyp jatady. Sondyqtan der kezinde órt sóndirý qyzmetine habarlasyp otyrsa durys bolar edi.
Áńgimelesken Qýanysh Ermekova
