– Aqmola oblysy, Selınıngrad aýdany Tóńkeris aýylynda úı órtenip, sol órtti sóndirgennen keıin jınalyp qaıtaıyn dep jatqanda órt sóndirý kóliginde túsirilgen sýret bolatyn. Sýretti ózimizdiń júrgizýshi qyzmetkerimiz, azamattyq qorǵaý starshınasy Zgýroves Denıs Alekseevıch túsirgen. Al sýrette Araıly beketiniń órt sóndirý qyzmeti bólimshesiniń bastyǵy Bımaqanov Qýat Saǵatovıch, órt sóndirýshi qutqarýshy Ómirbek Janserik jáne men bolatynmyn. Jelide tarap ketkenin keıin bildik, kúndelikti qyzmettegi kórinis bolatyn.
– Aýa raıynyń qolaısyzdyǵyna qaramastan tótenshe jaǵdaıdyń ortasynda júresizder. Tilsiz jaýmen kúres te ońaı emes. Qyzmet aýystyrǵyńyz keletin sátter bola ma?
– Joq, basyma ondaı oı kelmepti. Bizdiń jumysymyz qıyn bolǵanymen, qyzyq, erkekke tán qyzmet. Qıyn jaǵdaıǵa tap bolǵandardy qutqarýǵa umtylýdyń, tilsiz jaýmen kúresýdiń ózinshe bir mehnatymen qosa, mamandyǵyńa maqtanyshy da bolady. Adamǵa kómek qolyn sozý erekshe qasıet qoı. Sondyqtan ketý jaıly múldem oılamappyn. Osy ýaqyt ishinde tilsiz jaýdyń tilin tabýǵa ábden mashyqtandyq qoı. Sondyqtan sonshalyqty qorqynyshty dep te aıta almas edim.
– Salada istep jatqanyńyzǵa qansha ýaqyt boldy?
– Salada jumys istep jatqanyma qazir toǵyz jyldan asty. Talaı halyqtyń alǵysyn alǵan maǵynaly ýaqyttar der edim. Jalpy mamandyǵym maqtanyshym.
– Osy ýaqyt ishinde órt sóndirý kezinde erekshe este qalǵan oqıǵalar bar ma?
– Árıne este qalǵan oqıǵalar kóp aq. Óıtkeni árbir adamdy qutqarý erlik. Órtenip ketken ár baspanada úlken qasiret jatyr. Talaı adamnyń kóz jasy, jyldar boıy jınaǵan dúnıe múlkiniń bir sátte kúlge aınalýy ońaı emes. Sondyqtan onyń barlyǵyn júrekten ótkize otyryp, aýyr qabyldaımyz. Úı ıelerimen birge qınalamyz. Qys ortasynda dalada qalǵan otbasylar bar, dymy qalmaı janyp ketip, úı ıelerin ázer saqtap qalǵan jandar bar. Kez kelgen tótenshe jaǵdaı oǵaı emes. Biz kez kelgen sátte aldymen adamdardy qutqarýǵa tyrysamyz. Dúıe múlik, baspanasyn sosyn qutqarylatyn nárseler.
– Aımaqta jyl basynan beri qansha órt oqıǵasy tirkeldi? Azaıýy baıqala ma, joq álde kóbeıip kele me?
– Aımaǵymyzda jyl basynan beri 102 órt oqıǵasy tirkelgen. Aldyńǵy jyldarǵa qaraǵanda órt oqıǵalarynyń kórsetkishi azaıyp kele jatqany qýantady. Biz órtti sóndirip qana qoımaımyz. Sonymen qattar órttiń aldyn alý, jeke turǵyn úılerdi aralap turǵyndarǵa túsindirý jumystaryn júrgizý de bizdiń qyzmetimizge enedi. Osyndaı aldyn alý sharalarynyń bergen nátıjesi aý órt oqıǵalarynyń azaıyp kele jatqanyna qýanamyz.
– Órt oqıǵalarynyń, ıis tıý sekildi qaıǵyly jaǵdaılardyń kóbeıýiniń sebebin neden izdeýge bolady?
– Iis tıý oqıǵalarynyń kóbeıýine órt qaýipsizdigi erejesin saqtamaý áser etedi. Kóbinese peshtiń qasynda janǵysh zattardyń bolýy, aǵash keptirip qoıýy nemese aıaq kıimniń jaıylyp turýy sekildi jaǵdaılar olardyń tutanyp, órttiń taralýyna, tútindeýine ákelip soǵady. Al onyń sońy ıis tıýge ulasyp, qaıǵyly jaǵdaılarmen aıaqtalyp jatady. Sondyqtan peshtiń jan jaǵyna zattardy tyqqyshtaýdyń qajeti joq. Elektr qurylǵylarynyń durys jalǵanbaýy, peshtiń ýaqytyly tazarmaýy da qaıǵyly jaǵdaılardyń negizgi sebebi. Sondyqtan turǵyndar osyndaı jaǵdaılarǵa mán berse eken.
– Salanyń tehnıkamen jaraqtanýy qalaı? Kóńilden shyǵa ma? Ózderińizge jasalyp jatqan jaǵdaıǵa she? Jalaqylaryńyzdy kóbeıtý týraly Prezıdent óz aýyzmen aıtyp edi. Kóbeıgen mólsherine kóńilińiz tola ma?
– Salamyzdyń tehnıkamen jaraqtaný jaǵdaıyna kóńilimiz tolady. Órt tehnıkalarymyz da, qural jabdyqtarymyz da jańa. Salaǵa jasalyp jatqan jaǵdaı jaqsaryp keledi. Jalaqymyz da kóterilip, jańa formamen qamtylyp jatqanymyzǵa da qýanyp qaldyq. Endigi jerde pátermen qamtý máselesin sheshse tipti jaqsy bolar edi.
– Halyqqa tótenshe jaǵdaıǵa oraı qandaı keńes berer edińiz?
– Úlken ótinish desek te bolady, aıaz, borandy kúnderi alys jolǵa shyǵýdan bas tartsa eken. Aýa raıynyń qolaısyzdyǵyna oraı qutqarý qyzmetinen aldyn ala habarlama keledi. Áıtse de turǵyndar áli kúnge sol saqtandyrýǵa kóńil bólmeı keledi. Jolǵa shyǵar bolsa, maı sham, sirińke, jyly kıim, jyly oraǵyshtaryn ala shyqsa eken. Borandy kúni jolda turyp qalǵan jaǵdaıda adamdardy qutqarý óte qıyn. Sosyn pesh jaǵar kezde aınalasyn toltyryp qoıýdan saqtansa eken. Peshtiń murjalaryn da ýaqytyly tazalap otyrý kerek. Sosyn qazir kóp turǵyndar uzaq ýaqyt janatyn peshke úıir bolyp aldy. Solardyń murjalaryn shatyrdan aýlaqtaý shyǵarsa eken. Olar da qazir órt qaýipsizdigi erejesin buzatyn bir sebep bolyp otyr.
– Eńbegińiz elenip marapattalǵan kezińiz boldy ma?
–Órt sóndirýshi, qutqarýshy mamandyǵym bul meniń tikeleı mindetim. Marapat úshin qyzmet etip jatqan joqpyz. Halyqqa tikeleı paıdam tıip, mindetimdi adal atqara alsam bolǵany.
– Tótenshe jaǵdaıdy, órt oqıǵalaryn azaıtý úshin ne isteýimiz kerek?
– Eń aldymen órt qaýipsizdigi erejesin muqıat saqtaýdy úırense eken. Qater aıaq astynan emes. Turǵyndar ózderi sondaı tótenshe jaǵdaıdyń týyndaýyna yqpal etedi. Elektr qurylǵylaryn shamadan tys qoldanyp, kúsh túsirmese eken, kómirqyshqyl gazynyń deńgeıin anyqtaıtyn dachıkter ornatyp, órttiń aldyn alyp otyrsa eken deımin. Sosyn órt shyqqan jaǵdaıda ózimiz óshiremiz dep te ýaqyt joǵaltyp jatady. Sondyqtan der kezinde órt sóndirý qyzmetine habarlasyp otyrsa durys bolar edi.
Áńgimelesken Qýanysh Ermekova
