Vıse-premer Altaı Kólginov Jambyl oblysynyń ákimi Nurjan Nurjigitovpen birge aýyl turǵyndarynyń tabysyn arttyrý jobasy aıasynda qurylǵan birqatar aýyl sharýashylyǵy kooperatıvterin aralady.
Aıta keteıik, Jambyl oblysynda pılottyq jobany júzege asyrý bastalǵaly 20-dan astam aýyl sharýashylyǵy kooperatıvi qurylyp, 2300-ge jýyq jańa jeke kásipker óz jumysyn bastady. Bul sharalar AÁK alýshylardyń sanyn qysqartyp, jańa turaqty jumys oryndaryn ashýǵa múmkindik berdi.
Qordaı aýdanynda kooperatıv basshysy T. Sársembaev «ECO Chicken» qus fermasyn keńeıtý boıynsha atqarylyp jatqan jumystar men aldaǵy josparlar týraly baıandady. Kásipkerdiń aıtýynsha, jaqyn arada jalpy qýaty 520 tonna qus etin quraıtyn 8 modýldik qus fabrıkasyn, 2025 jylǵa deıin taǵy 100 modýldik qus fabrıkasyn ornatý josparlanýda. Sondaı-aq T. Sársembaev basqa kooperatıvterge óz isin ashýǵa jáne jumys oryndaryn qurýǵa kómektespek.
Altaı Kólginov Merki aýdany, Surat aýylynda ashylǵan «Damý Sýrat» aýyl sharýashylyǵy kooperatıvinde de boldy. Kooperatıv aýyldyqtarǵa egistik pen úı irgesindegi jerlerdi ıgerý, ónim ótkizý boıynsha qyzmet kórsetedi. 2019 jyly kooperatıv 22 birlik tehnıkany lızıńke alǵan.
«Satymbaev» JK basshysy jobanyń birinshi baǵyty aıasynda 5 sotyq jerge jylyjaı salyp, jylyna 12,5 tonna qıar jınaýda. Sondaı-aq konservi sehyn iske qosqan.
QR Premer-mınıstriniń orynbasary Baızaq aýdanyndaǵy birqatar aýyl sharýashylyǵy kooperatıvteriniń de jumysymen tanysty.
Vıse-premer Memleket basshysynyń tapsyrmasy boıynsha ázirlengen baǵdarlamany iske asyrýdyń mańyzdylyǵyna toqtalyp, onyń, eń aldymen, halyqtyń tabysyn arttyrýǵa, sondaı-aq ekonomıkany ártaraptandyrý, kásipkerlikti damytýmen ushtasqan nátıjeli jumyspen qamtýǵa baǵyttalǵanyn atap ótti.
«Bizdiń maqsatymyz – aýyldar men shaǵyn qalalardyń turǵyndarynyń tabysy men turmys deńgeıin arttyrý, jumys oryndaryn qurý, óz ónimderin shyǵarý. Munda aýyl halqynyń tabysyn arttyrý jónindegi joba sapaly iske asyrylýda. Jambyl oblysynda iske qosylǵan joba óziniń tıimdiligin kórsetti. Endi osy tájirıbe búkil el kóleminde taratylatyn bolady. Respýblıkalyq búdjetten bul maqsatqa 50 mlrd teńgeden astam qarjy bólindi. Óz kásibin ashqysy keletinder osy baǵdarlamanyń múmkindikterin paıdalana alady. Olar óz kásibin asha otyryp, basqa da aýyl turǵyndary úshin jańa jumys oryndaryn quratyn bolady», — dedi Altaı Kólginov.
