Saıram aýdanynda qoǵamdaǵy ózekti máselelerdiń biri sanalatyn urpaq tárbıesine qatysty semınar-kezdesý uıymdastyryldy. «Urpaq tárbıesindegi betburys» taqyrybynda ótken is-shara oblystyq Ardagerler keńesiniń uıytqy bolýymen aýdan, qalalarda júıeli qolǵa alynǵan, – dep habarlaıdy Dalanews.kz Túrkistan oblysy ákiminiń baspasóz qyzmetine silteme jasap.
Alqaly basqosýǵa Túrkistan oblystyq Ardagerler keńesi tóraǵasynyń birinshi orynbasary Ábdishúkir Saparbekov, aýdan ákiminiń orynbasary Madıar Álipov, aýdandyq Ardagerler keńesiniń tóraǵasy İles Aıtjan jáne aýdandyq ardagerler keńesiniń músheleri, aýdandaǵy mektepterdiń tárbıe isi jónindegi orynbasarlar men zıaly qaýym ókilderi qatysty.
Túrkistan oblysynda patrıottyq tárbıeniń mańyzy zor. Bul aımaqtyń tarıhı jáne mádenı erekshelikteri jastarǵa ultjandylyq pen týǵan jerge degen súıispenshilikti uıalatýda erekshe ról atqarady. Túrkistan oblysy – qazaq halqynyń rýhanı ortalyǵy jáne tarıhı muraǵa baı ólke. Sol sebepti mundaǵy patrıottyq tárbıe baǵdarlamalary jastardyń ulttyq qundylyqtarǵa qurmetin arttyrýǵa baǵyttalǵan.
Semınar-kezdesý barysynda oblystyq Ardagerler keńesi tóraǵasynyń orynbasary Ábdishúkir Saparbekov urpaq tárbıesi jáne bul baǵytta Ardagerler keńesiniń atqaryp jatqan jumystary men aldaǵy jospary jaıly jan-jaqty baıandama jasady.
– Túrkistan oblysynda Qoja Ahmet Iassaýı kesenesi, Otyrar qalashyǵy, Saýran qalasy sıaqty kóptegen tarıhı jáne mádenı nysandar bar. Bul oryndarǵa saıahat jasaý arqyly jastar el tarıhy men mádenıetin óz kózimen kórip, tanysa alady. Mundaı ekskýrsıalar tek bilim berip qana qoımaı, sonymen qatar jastardyń ultqa degen maqtanyshyn oıatyp, patrıottyq sezimderin nyǵaıtady.
Budan basqa ár jyl saıyn oblys kóleminde Naýryz meıramy, Táýelsizdik kúni, Respýblıkalyq Abaı kúni sıaqty ulttyq merekeler atalyp ótiledi. Bul merekelerde jastarǵa arnalǵan konsertter, sporttyq jarystar, tarıhı kórmeler ótkiziledi. Mundaı is-sharalar jastardyń ulttyq qundylyqtardy tanýyna jáne patrıottyq sezimin arttyrýǵa múmkindik beredi, – dedi Ábdishúkir Saparbekov.
Sońǵy ýaqyttary Túrkistan oblysynda qolóner men ulttyq ónerdi damytýǵa úlken mán beriledi. Munda jastar qazaqtyń dástúrli óneri men qolónerin úırenip, ulttyq mádenıetke degen qurmetin arttyrady. Qolóner úıirmeleri jastarǵa óz sheberlikterin kórsetip qana qoımaı, ata-babalarynyń rýhanı murasyn saqtaýǵa múmkindik beredi.
Óńirde patrıottyq tárbıe arqyly jastardyń otansúıgishtik rýhyn nyǵaıtýǵa, ulttyq qundylyqtarǵa degen súıispenshiligin arttyrýǵa baǵyttalǵan jumystar atqarylýda. Osy baǵdarlamalardyń nátıjesinde jastardyń týǵan eline degen qurmeti artyp, elge qyzmet etýge degen umtylysy kúsheıedi. Sonymen qatar, patrıottyq tárbıe jastardyń ózara yntymaqtastyqqa beıimdiligin arttyryp, ulttyq sana-sezimin qalyptastyrýǵa úles qosady.
Túrkistan oblysyndaǵy patrıottyq tárbıe jumystary tek qana jastardyń rýhanı damýyna emes, jalpy qoǵamnyń turaqtylyǵyna da oń yqpalyn tıgizedi. Sondyqtan bul baǵyttaǵy is-sharalar aldaǵy ýaqytta da jalǵasyn taýyp, jastardyń boıyna ulttyq qundylyqtardy sińirý jumystary jalǵasa beredi.
Aradagerler qaýymy jınalǵan jas urpaqqa taǵylymdy tárbıe beretin aqyl-keńester aıtty. Óz kezeginde aýdan zıalylary da jetken jetistikter men ketken kemshilikterge toqtaldy. Jınalǵan kópshilik «osyndaı mańyzdy másele tóńireginde qoǵam bolyp atsalysyp, aýyzbirshiliktiń úlgisin kórsetýimiz kerek» dep tarasty.
