Aqmola oblysynda er adam “Chat Rýletka” qosymshasy arqyly ultaralyq arazdyqty qozdyrǵany úshin úsh jyl alty aıǵa bas bostandyǵynan aıyryldy, dep habarlaıdy Dalanews.kz.
Bul týraly Bas prokýratýranyń baspasóz qyzmeti málim etti.
“Aqmola oblysy Astrahan aýdanynyń prokýratýrasy ultaralyq arazdyqty qozdyrý faktisi boıynsha qylmystyq is boıynsha kórsetilim prosesin uıymdastyrdy. Aıyptalýshy úsh jyl alty aıǵa bas bostandyǵynan aıyryldy”, – delingen senbi kúngi habarlamada.
İs materıaldaryna sáıkes, 2024 jyldyń jazynda er adam masań kúıde sheteldik azamatpen “Chat Rýletka” qosymshasy arqyly sóılesken. Áńgime barysynda ol basqa ult ókilderine balaǵat sózdermen qatar qorlaıtyn pikirler de aıtqan.
Saraptama onyń sózderinde ultaralyq arazdyqty qozdyrý belgileri bar ekenin rastady. Memlekettik aıyptaýshynyń dálelderimen kelisken sot aıyptalýshyny kináli dep tanyp, úkim shyǵardy.
Eske salaıyq, ótken jyly 21 jastaǵy almatylyq Elına Lú qazaq tili týraly aıtqan beıádep sózderi úshin eki jylǵa sottalǵan edi. Sot ony ultaralyq arazdyq týdyrǵany úshin kináli dep tapty.
Jýrnalıs Mıhaıl Kozachkovtyń telegram-arnasyndaǵy aqparatqa súıensek, oǵan zań turǵysynan QR Qylmystyq Kodeksiniń 174-baby boıynsha jaza taǵaıyndalǵan.
“Elına Lú osy jasyna deıin kóp nársege qol jetkizdi: dúnıege bala ákeldi, áleýmettik jelilerge tirkeldi, endi mine túrmede otyr. Ol Qylmystyq kodekstiń 174-baby “Áleýmettik, ulttyq, rýlyq, násildik, tektik-toptyq nemese dinı alaýyzdyqty qozdyrýǵa, azamattardyń ulttyq ar-namysy men qadir-qasıetin ne dinı sezimderin qorlaýǵa baǵyttalǵan áreketi” úshin sottaldy”, - deıdi ol.
Belgili bolǵandaı, ótken jyldyń kúzinde Elına TikTok jelisinde tikeleı efır ótkizedi. Ony myńǵa jýyq kórermen tamashalaǵan. Osy sátte jazylýshylardyń biri onyń ulty men dinin surap, memlekettik tilde sóıleýin talap etedi. Al jas qyz bul suraqqa dóreki jaýap beredi.
“Ol qazaq tilin unatpaıtynyn aıtyp, bul tilde tek “mámbetter” sóıleıtinin jetkizgen. Sondaı-aq ol Almatydaǵy Abaı kóshesindegi keptelisterge aýyldan kelgenderdi kináli dep aıyptaǵan. Qala berdi qalada eshkim qazaqsha sóılemeıtinin basa aıtyp, jazylýshysyna urysqan”, - deıdi jýrnalıs.
Osylaısha, Lúdiń efırdegi sózi ınternette taralyp, áleýmettik jelini baqylaıtyn jedel ýákil ondaǵy alaýyzdyq belgilerin kórip, esep jazǵan.
Sarapshy Lú sózderinde qazaq ulty ókilderiniń ar-namysyna qatysty qorlaý jáne ulttyq arazdyq pen alaýyzdyqty qozdyrý belgileri bar ekenin alǵa tartqan. Naqtyraq aıtsaq, “qazaq ultynyń ókilderin kemsitý” jáne “qazaq ultynyń tilin mensinbeýshilik” bar degen qorytyndyǵa kelgen.
Sotta Lú ózine jazylýshynyń memlekettik tildi bilmegennen keıin, Qazaqstannan ketýin talap etip “arandatýshylyqqa boı aldyrǵanyn aıtqan”. Ol kinásin moıyndamaı, tek jaǵymsyz pikir jazǵandardyń “namysyna tıgisi kelgenin, “usqynsyz til” degen sózdi qazaq tilindegi beıádep sózderge qatysty aıtqanyn túsindirgen. Biraq sýdıa Qalıma Dýanbekova onyń jaýabyn qanaǵattandyrmady.
"Sot Lúdiń kinásiniń dáleldengeni týraly qorytyndyǵa kelip, ol óziniń is-áreketimen ultaralyq alaýyzdyqty týdyrǵanymen, ulttyq ar-namys pen qadir-qasıetti qorlaýmen, azamattardyń qazaq ulty ókilderiniń namysyna tıgen. Lúdiń sózderi Qazaqstan Respýblıkasynyń azamattaryna azamattyq jáne saıası destrýktıvti kózqaras týdyrady", – delingen sot úkiminde.
Nátıjesinde sot ony ultaralyq alaýyzdyqty qozdyrǵany úshin kináli dep taýyp, eki jylǵa sottady. Elına jazasyn tómengi qaýipsizdik kolonıasynda óteıdi. Al balasy ájesiniń tárbıesine berildi. Úkim áli zańdy kúshine engen joq.
