Aqmola oblysynda er adam “Chat Rýletka” qosymshasy arqyly ultaralyq arazdyqty qozdyrǵany úshin úsh jyl alty aiǵa bas bostandyǵynan aiyryldy, dep habarlaidy Dalanews.kz.
Bul týraly Bas prokýratýranyń baspasóz qyzmeti málim etti.
“Aqmola oblysy Astrahan aýdanynyń prokýratýrasy ultaralyq arazdyqty qozdyrý faktisi boiynsha qylmystyq is boiynsha kórsetilim protsesin uiymdastyrdy. Aiyptalýshy úsh jyl alty aiǵa bas bostandyǵynan aiyryldy”, – delingen senbi kúngi habarlamada.
Is materialdaryna sáikes, 2024 jyldyń jazynda er adam masań kúide sheteldik azamatpen “Chat Rýletka” qosymshasy arqyly sóilesken. Áńgime barysynda ol basqa ult ókilderine balaǵat sózdermen qatar qorlaityn pikirler de aitqan.
Saraptama onyń sózderinde ultaralyq arazdyqty qozdyrý belgileri bar ekenin rastady. Memlekettik aiyptaýshynyń dálelderimen kelisken sot aiyptalýshyny kináli dep tanyp, úkim shyǵardy.
Eske salaiyq, ótken jyly 21 jastaǵy almatylyq Elina Liý qazaq tili týraly aitqan beiádep sózderi úshin eki jylǵa sottalǵan edi. Sot ony ultaralyq arazdyq týdyrǵany úshin kináli dep tapty.
Jýrnalist Mihail Kozachkovtyń telegram-arnasyndaǵy aqparatqa súiensek, oǵan zań turǵysynan QR Qylmystyq Kodeksiniń 174-baby boiynsha jaza taǵaiyndalǵan.
“Elina Liý osy jasyna deiin kóp nársege qol jetkizdi: dúniege bala ákeldi, áleýmettik jelilerge tirkeldi, endi mine túrmede otyr. Ol Qylmystyq kodekstiń 174-baby “Áleýmettik, ulttyq, rýlyq, násildik, tektik-toptyq nemese dini alaýyzdyqty qozdyrýǵa, azamattardyń ulttyq ar-namysy men qadir-qasietin ne dini sezimderin qorlaýǵa baǵyttalǵan áreketi” úshin sottaldy”, - deidi ol.
Belgili bolǵandai, ótken jyldyń kúzinde Elina TikTok jelisinde tikelei efir ótkizedi. Ony myńǵa jýyq kórermen tamashalaǵan. Osy sátte jazylýshylardyń biri onyń ulty men dinin surap, memlekettik tilde sóileýin talap etedi. Al jas qyz bul suraqqa dóreki jaýap beredi.
“Ol qazaq tilin unatpaitynyn aityp, bul tilde tek “mámbetter” sóileitinin jetkizgen. Sondai-aq ol Almatydaǵy Abai kóshesindegi keptelisterge aýyldan kelgenderdi kináli dep aiyptaǵan. Qala berdi qalada eshkim qazaqsha sóilemeitinin basa aityp, jazylýshysyna urysqan”, - deidi jýrnalist.
Osylaisha, Liýdiń efirdegi sózi internette taralyp, áleýmettik jelini baqylaityn jedel ýákil ondaǵy alaýyzdyq belgilerin kórip, esep jazǵan.
Sarapshy Liý sózderinde qazaq ulty ókilderiniń ar-namysyna qatysty qorlaý jáne ulttyq arazdyq pen alaýyzdyqty qozdyrý belgileri bar ekenin alǵa tartqan. Naqtyraq aitsaq, “qazaq ultynyń ókilderin kemsitý” jáne “qazaq ultynyń tilin mensinbeýshilik” bar degen qorytyndyǵa kelgen.
Sotta Liý ózine jazylýshynyń memlekettik tildi bilmegennen keiin, Qazaqstannan ketýin talap etip “arandatýshylyqqa boi aldyrǵanyn aitqan”. Ol kinásin moiyndamai, tek jaǵymsyz pikir jazǵandardyń “namysyna tigisi kelgenin, “usqynsyz til” degen sózdi qazaq tilindegi beiádep sózderge qatysty aitqanyn túsindirgen. Biraq sýdia Qalima Dýanbekova onyń jaýabyn qanaǵattandyrmady.
"Sot Liýdiń kinásiniń dáleldengeni týraly qorytyndyǵa kelip, ol óziniń is-áreketimen ultaralyq alaýyzdyqty týdyrǵanymen, ulttyq ar-namys pen qadir-qasietti qorlaýmen, azamattardyń qazaq ulty ókilderiniń namysyna tigen. Liýdiń sózderi Qazaqstan Respýblikasynyń azamattaryna azamattyq jáne saiasi destrýktivti kózqaras týdyrady", – delingen sot úkiminde.
Nátijesinde sot ony ultaralyq alaýyzdyqty qozdyrǵany úshin kináli dep taýyp, eki jylǵa sottady. Elina jazasyn tómengi qaýipsizdik koloniiasynda óteidi. Al balasy ájesiniń tárbiesine berildi. Úkim áli zańdy kúshine engen joq.
