meniń halyq aldyndaǵy paryzym»
Ultymyzda antqa adaldyqty qaster tutady. Bul – osydan týra 2 jyl buryn jalpyulttyq saılaýda jeńiske jetkennen keıin Qasym-Jomart Toqaevtyń ınaýgýrasıada aıtqan sózi.
Ant berý týraly QR Konstıtýsıasynyń 42-babynda anyq kórsetilgen. Al sert degenimiz ne? Ol – Qasym-Jomart Toqaevtyń 20.03.2019 prezıdent mindetin atqarýǵa kirisken sátinen bastap halyq aldynda sóılegen sózi men bergen ýádesi, saılaýǵa túsken sáttegi baıypty baǵdarlamasy.
Osy eki jylda anyq kóz jetkizgen bir dúnıe – Toqaevty ıdeıanyń adamy retinde tanyǵanymyz jáne ol úshin basty ıdeıa – ádildik ekenin túısindik. Saılaýǵa túsken baǵdarlamasy da «Sabaqtastyq. Ádildik. Órleý» dep atalǵan bolatyn. Eki jyl buryn ant berý rásiminde úlken on baǵytty atap ótti. Al qazir solardy birtindep júzege asyryp keledi. Mysal úshin aıtar bolsaq, alǵashqy baǵyty – halyqtyń turmys sapasyn arttyrý.
ÁLEÝMET
Birinshiden, turmysty tikteý úshin aldymen qaryzǵa kirip ketken halyqtyń máselesin sheshý qajettigin túsindi. Nesıeni keshirý týraly sheshimi 3 mln. adamdy qamtydy. Bul – halyqtyń 16 paıyzy.
Ekinshiden, pedagogtardyń mártebesin kóteremin degen ýádesin oryndap, ony arnaıy Zańmen bekitti. Sol mártebesine saı muǵalimderdiń jalaqysy bıyldyń ózinde 25%-ke ósti. Oılap kórińiz, bizdiń elde 500 myńnan astam muǵalim men pedagog bar. Demek Toqaevtyń kezekti sheshimi jarty mıllıonnan astam otbasynyń kirisin arttyrdy. 2023 jylǵa deıin medısına qyzmetkerleriniń jalaqysy 2,5 esege deıin kóbeıedi.
Úshinshiden, turmysyńdy túzeýdiń birden bir joly – baspanaly bolý. Bul rette Memleket basshysy byltyr jyl sońynda zeınetaqy qorynyń 700 myń salymshysy jınaǵyn baspana alýǵa, emdelýge jumsaı alady dep ýáde etken bolatyn. Bıylǵy 5 aıdyń ózinde 70 myńnan astam adam osy sheshimniń ıgiligin kórgen.
Tór
tinshiden, Prezıdent jýyrda «qoljetimdi ári sapaly úı salýdy jandandyrý úshin qurylys kompanıalarymen offteık, ıaǵnı, aldyn ala satyp alý kelisimin jasaý kerek.
Soǵan sáıkes turǵyn úıler «Nurly jer» baǵdarlamasyndaǵy baǵamen satyp alynady. Mundaı tásil synaq jobalary aıasynda aldyn ala pysyqtaldy. Endi muny búkil el boıynsha júzege asyrǵan jón» dep atap ótti. Iaǵnı, halyqtyń turmys sapasyn túbegeıli ózgertý baǵytynda júıeli jumystar atqaryp jatqanyn baıqaýǵa bolady.
SAIASAT
Prezıdenttiń ant berý rásiminde sóılegen sózi onyń saıası reforma jasaıtynyn birden ańǵartty. Inaýgýrasıadaǵy sózi ıdeologıalyq start boldy. Eldegi demokratıalyq ózgeristerdi qoǵam belsendilerimen birge talqylaıtyn ashyq alań – Ulttyq senim keńesin de dál osy 12 maýsymda ózi ant bergen kúni qurdy. Eki jyldyń ishinde Ulttyq keńestiń usynysymen 20-dan astam Zań jobasy ázirlendi. Onyń jartysynan kóbi qabyldanyp, naqty júzege asty.
Nátıjesinde:
- Saıası partıalardy tirkeý kezindegi partıa músheleriniń sany eki esege deıin azaıdy.
- Beıbit sherý ótkizýdiń tártibi ózgerdi.
- Parlamenttik opozısıanyń qalyptasýy.
- 2021 jyldyń kúzinen bastap aýyl ákimderin halyqtyń tikeleı saılaýy.
- Partıa tiziminiń 30 paıyzy áıelder men jastardyń bolýy mindetteldi.
Jastardyń kadrlyq rezervin qurý týraly bastamasynan Toqaevtyń taıazdyq pen saýatsyzdyqqa jany qas ekenin ańǵarýǵa bolady. Elde bilikti de, kásibı jas mamandardyń nopotızm emes, merıtokratıa qaǵıdasyna saı satylap óskenin qalaıtynyn ańǵartty.
«Halyq únine qulaq asatyn memleket» konsepsıasy kún ótken saıyn ózekti bolyp keledi. Keıde qoǵamda Prezıdentti usaq-túıekke aralasady dep kinálap jatady. Alaıda eldegi jaǵdaıdy tamyrshydaı dóp basyp otyrǵany onyń kez kelgen máselege sergek ekenin kórsetedi. Tvıtter arqyly tapsyrma berip, Instagram akkaýntymen mańyzdy sharalaryn usynyp, vırtýaldy qabyldaý ótkizetin basshy ózi bastap halyq únine qulaq asyp úlgi bop otyrǵan joq pa.
RÝHANIAT
Qasym-Jomart Toqaevtyń bılik basyna kelýi álemdik ekonomıkanyń ósimi baıaýlaǵan, sanksıalar teketiresi men saýda soǵysynyń órshigen sátimen tuspa-tus keldi. Bul syrtqy yqpal deıtin bolsaq, el ishinde de túrli synaq kóbeıip ketti. Atyraýdaǵy jumysshylardyń jappaı tóbelesi, Arystaǵy jarylys, Qordaıdaǵy janjal, Maqtaraldaǵy sý tasqyny, Almatydaǵy ushaq apaty, álemdegi pandemıa...
Osy
atalǵan oqıǵalardyń bárin retimen, júıeli túrde, salqynqandylyqpen sheship kele jatyr. Týmysynan erýdıt Toqaev – analıtıkalyq tereń oılaý júıesine ıe ekenin osyndaı qıyn sátterde anyq ańǵartady.
Qandaı qıyn sát bolsa da ultty uıystyryp, kósh bastaı biledi. Sondyqtan da shyǵar Qazaqstan halqy Assambleıasynyń Tóraǵalyǵy tabystalǵanda qoǵam oń baǵalap, jaqsy qabyldady.
Prezıdent Toqaev qaramaǵyndaǵy qyzmetkerlerdi «qýyryp» alatyn múmkindigi bolsa da sabyrly qasıetten bir aınyǵan emes. Sebebi ol – popýlızmnen aýlaq, sózden góri iske jaqyn basshy. Dıplomat bolǵandyqtan árbir máseleniń kelisimmen túıindelip, konsensýspen bitkenin qalaıdy jáne solaı qorytyndy shyǵarady.
Esesine ulttyń rýhanı kemeldenýine yqpal etetin sheshimder qabyldady. Toıdyń emes, oıdyń asyǵy alshysynan tústi. Uly Abaıdyń 175 jyldyq mereıtoıyna bir jyl buryn qalǵanda ózi Jıdebaıǵa saparlaı baryp bergen ýádesin tolyq oryndady. Kóp jyldar boıy qaraýsyz qalǵan Semeı qalasyna kóńil bólinip, áýejaıynan bastap Abaı týǵan topyraq bir jasaryp qaldy desek bolady. Álemdik pandemıa kúsheıip tursa da ál-Farabıdiń mereıtoıyn qatar ótkizdi.
«Júıeli sóz júıesin tabady, júıesiz sóz ıesin tabady», – deıdi halqymyz. Memleket basshysy Qasym-Jomart Toqaevtyń artyq sóılemeı, ýáde berse oryndap shyǵatyny onyń antqa adal, sertke berik ekenin kórsetip keledi.
Jarqyn Túsipbekuly, saıasattanýshy
