«AMANAT» partıasy jaıylym tapshylyǵy sheshýge kiristi

Dalanews 21 sáý. 2022 15:40 700

Túrkistan oblysynda jaıylym jer máselesiniń kóterilgenine birneshe jyldyń júzi boldy. Buǵan deıin sharýalardyń janaıqaıy partıada da tyńdalyp, saıası uıymnyń aralasýymen jaýapty mınıstrlikke suraý joldanǵan edi. Sondaı-aq partıalyq baqylaýǵa da alynǵan. Degenmen jer máselesi ózektiligin joǵaltpaı otyr, – dep habarlaıdy Dalanews.kz «AMANAT» partıasy Túrkistan oblystyq fılıalynyń baspasóz qyzmetine silteme jasap.

Búgin QR Parlamenti Májilisiniń depýtaty Qaınar Abasov jáne «AMANAT» partıasy Túrkistan oblystyq fılıalynyń Atqarýshy hatshysy Beısen Tájibaev óńirdiń sharýalarmen kezdesti. Jaıylym jer problemasyna qatysty Qazyǵurt pen Tólebı aýdandarynda bolyp, halyqtyń shaǵymdaryn tyńdady.

Qazyǵurt aýdanynyń barlyq jer kólemi 409 057 gektardy quraıdy. Aýyl sharýashylyǵy alqaptarynyń jıyntyǵy 275 296 gektar. Agroqurylym sany – 3 688, onyń ishinde 3 375 sharýa qojalyǵy bar. Aýyl sharýashylyǵy jerleriniń basym bóligi memlekettik emes tulǵalar ıeliginde. Byltyr komısıa qurylyp, ıgerilmegen jáne maqsatyna saı paıdalanylmaı otyrǵan jaıylym jerler baqylaý nysanyna alynǵan.

Búgingi kezdesýde Altyntóbe jáne Jańabazar aýyldyq okrýgteriniń máseleleri qaraldy. Altyntóbe aýyldyq okrýginde 8 900, Al Jańabazarda 12 665 turǵyn bar.

Sharýalar jer sanattary durys maqsatta paıdalanylmaı otyrǵanyn, halyqqa shartty jer úlesin bólip berýdi surady. Kezdesýde «Túrkistan áleýmettik-kásipkerlik korporasıasy» AQ teńgerimindegi 15 300 gektar jyl sońyna deıin aýdannyń arnaıy jer qoryna qaıtarylatyny aıtyldy.

Aýdandyq jer qatynastary bóliminiń málimdeýinshe oblys ákimdiginiń tapsyrmasymen bıyl aýdanǵa barlyǵy 44 000 gektar jerdi ortaq paıdalanýǵa qaıtarý jumystary júrgizilýde. Depýtat Qaınar Abasov óńirdegi jaıylym tapshylyǵynyń sebebin saralaýǵa kelgenin aıtty.

– Memleket basshysy aýyl aınalasyndaǵy jerler ortaq paıdalanýǵa qaıtarylatynyn aıtty. Búgin sizdermen máseleniń anyq-qanyǵyna jetý úshin kezdesip otyrmyz. Halyqtyń talabyn oryndaýda qandaı kedergiler oryn alýda degen suraqpen jergilikti atqarýshy bılikten de aqparat alyp, jan-jaqty saraptaımyn. Aýdannyń jer qoryna qaıtarylǵan jerler jeke menshikke eshqashan ótpeıdi. Ol qoǵamdyq ortaq paıdalanýǵa beriledi. Oǵan arnaıy Jer Kodeksi men zań normalary bar. Odan bólek biz jaıylym men egistiktegi jerlerdi aınaldyrý máselesin de kóterýdemiz. Alda Mınıstrlikpen birlese bul máseleniń de sheshý joldaryn qarastyramyz. Túrkistan oblysyna qatysty kez kelgen suraqtar men usynystardy qabyldaýǵa daıynmyn. Talaptaryńyzdy tıisti mınıstrlikke depýtattyq saýal retinde joldaımyn. Sizdermen shilde aıynda qaıta kezdesýdi josparlaýdamyn, – degen halyq qalaýlysyna aýyl turǵyndary ótinishter aıaqsyz qalmaı, nátıje kútetinderin jetkizdi.


Al 306380 gektardy quraıtyn Tólebı aýdanynyń jer kóleminde, aýyl sharýshylyǵy alqaptarynyń jıyntyǵy 93223 gektar. Byltyr aýdan ákimdigi halyqtyń muqtajdyǵyna baılanysty esepti kezeńge 8708,9 myń gektar aýdannyń arnaıy jer qoryna qaıtarylǵan. Alaıda Qasqasý aýyldyq okrýginde jaıylym jer kólemi tym az. Óıtkeni Qasqasýda 5500 turǵyn bolsa, jaıylym jerler nebári 400 gektar ǵana. 2019 jyly 1558 gektar jer «Saıram-Ógem» ulttyq parktiń teńgerimine enip ketken. Kezdesýde kóterilgen basty másele - atalǵan jer telimin halyqtyń muqtajdyǵyna baılanysty ortaq paıdalanýǵa qaıtarý. Ony sheshý joly qaýly men memlekettik aktini Úkimet tarapynan qaıta qarap, kúshin joıý deıdi sharýalar.

Depýtat Qaınar Abasov atalǵan másele tek 3 aýylǵa ǵana emes búkil óńirde kezdesetin jaǵdaı ekenin atap ótti. Kezdesýde aıtylǵan ótinishterdi toptastyryp, Parlament otyrystarynda tıisti Mınıstrlikke depýtattyq saýal joldaıtynyn habarlady. Al, aımaqtyq fılıaldyń Atqarýshy hatshysy Bısen Tájibaev máseleler saıası uıymnyń baqylaýynda bolatynyn málimdedi.

Jalpy Túrkistan oblysy boıynsha jaıylym jerlerdi ortaq paıdalanýǵa qaıtarý jumystary belsendi júrgizilýde. Óńir basshysy Ó.Shókeevtiń tapsyrmasymen barlyq aýdan, qala ákimderi nazarǵa alyp, zańdylyǵyna sáıkes jumystar atqaryp keledi. 2021 jyly 132 myń gektar jer qaıtarylsa, bıyl 1 mln 12 myń gektarǵa arttyrý josparlanǵan. Biraq jaýapty sala mamandarynyń aıtýynsha kózdelgen kólemniń jartysy iri jer paıdalanýshylaryna berilse, qalǵany memorandým arqyly júzege asyrylady.

Usynylǵan
Sońǵy jańalyqtar