Prezıdent óz sózinde «Basqasha aıtqanda, ózimizdiń azamattardy turǵyn úımen qamtamasyz etý máselesine jiti kóńil bólinetin bolady. Bul jumys jemisin beretin kún de alys emes dep, oılaımyn», – dep sózin naqtylaı túsken edi.
Toqaevtyń tapsyrmasynan keıin óńirlerde halyqty turǵyn úımen qamtamasyz etý úshin túrli pılottyq jobalar bastaý aldy. Kezek jeke dara bólinip shyqqan Almaty oblysyna da kelip jetken jaıy bar.
Respýblıka boıynsha 6 pılottyq joba iske asyp jatsa, sonyń biri Almaty oblysyna tıesili. «Alataý jastary» degen ataýdy alǵan bul bastama talaıdyń «úı alamyn» degen úmitin úkiletkeni anyq.
Qarasha aıynyń basynan qujat jınaýdy bastaǵan joba máresine jetýge az qaldy. Aǵymdaǵy jyldyń qarashanyń 31 juldyzynda ótinim qabyldaý toqtatylady.
Aınalasy 25 kúnniń ishinde úı alamyn degen armanyna qanat bitirip, qujattaryn ótkizbekke nıetti 2000 adamnan ótinim kelip túsken. Olardyń tek jartysynyń, ıaǵnı, bir myń azamattyń qujaty qabyldaýdan ótken.
– Basty sebep, halyqtyń shartty durys túsinbeýinde», – deıdi Almaty oblysy jastar resýrstyq ortalyǵynyń basshysy Maqsat Keneshov. – Almaty oblysy ekige bólingennen keıin az ýaqyttyń ishinde jastarǵa arnalǵan turǵyn úı baǵdarlamasy iske qosyldy. Árıne, bul tyń bastama oblys jastaryna úmit syılaǵany anyq. Alaıda, nasıhat jumystarynyń jetkilikti deńgeıde bolmaýyna baılanysty Almaty qalasynyń turǵyndary bizge qujattaryn ótkizgen jaǵdaılar kezdesti. Jobanyń birinshi kezeńiniń aıaqtalýyna sanaýly kúnder qalsada, jastar óz ótinimderin qaldyra alady, –dedi Maqsat Keneshov.
Buǵan deıinde aıtylǵandaı baǵdarlamaǵa 35 jasqa deıingi azamattar qatysa alady.
Qatysýshy Qazaqstan Respýblıkasynyń azamaty bolýy tıis. Sondaı-aq, jubaıynyń (zaıybynyń) jasyna qaramastan, baǵdarlamaǵa qatysý úshin ótinish bergen kezdegi baǵdarlamaǵa qatysýshynyń jasy 35 jasqa deıin (qosa alǵanda). Baǵdarlamaǵa negizgi qatysýshy retinde qatysýǵa erli-zaıyptylardyń bireýi ǵana ruqsat etiledi.
Baǵdarlamaǵa qatysýshyda jáne onyń otbasy múshelerinde sońǵy 5 (bes) jylda Qazaqstan Respýblıkasynyń aýmaǵynda satyp alý quqyǵymen jalǵa beriletin turǵyn úıdiń nemese menshik quqyǵyndaǵy turǵyn úıdiń (erli-zaıyptylardyń ortaq birlesken menshigi, ótinishke engiziletin otbasynyń basqa múshelerimen birlesip ortaq úlestik menshik) bolmaýy kerek.
Qatysýshynyń tańdalǵan saladaǵy resmı jumys ótili Almaty oblysynda ótinish bergen sátte sońǵy bir jyldan kem emes, zeınetaqy shotynan úzindi kóshirmemen rastalatyn bolady.
Esterińizge salamyz, nesıe somasy 10 mln teńge. Bastapqy jarna talap etilmeıdi. Egerde, qatysýshy ekinshi deńgeıli úıdi satyp alamyn dep sheshim qabyldasa onda 10 paıyz jarna salýy qajet. Sonymen qatar, kózdegen úı baǵasy berilgen qarajattan asyp ketse, qalǵan qarjyny ózi qosýy shart.
Paıyzdyq mólsherle – jyldyq 5%-ǵa deıin. Al qaryz merzimi – 19 jylǵa deıin
Eń basty talap – tólem qabilettiligin rastaý.
Banktiń ishki qujattaryna sáıkes júrgiziletin kredıttik turǵyn úı satyp alý úshin salymshy bolyp tabylatyn baǵdarlamaǵa qatysýshynyń qarjylyq múmkindikteri aıqyndalatyn bolady.
Eskertetin jaıt, qatysýshylar qujattaryn ótkizgennen keıin komısıa músheleri arnaıy talaptrdy qarastyryp, baldyq júıemen baǵalataıtyn bolady. Eń joǵary baldyń jıyntyǵy 325,5 upaıdy quraıtyn bolady.
Oblystyq jastar ortalyǵynyń aıtýynsha, alǵashqy jyly 60 úıge, 600 mln teńge qarjy bólingen. Keler jyly bul kórsetkish ulǵaıýy múmkin.
– Bıyl birinshi ret ótkizilgendikten jobaǵa nasıhat az boldy. Kelesi jyly jalǵasyn tapsa, aqparattandyrýǵa den qoıý kerek dep oılaımyn. Jalpy joba jastardyń úı alýyna úlken múmkindik beredi. Talaptarǵa kóz júgirtseńiz kóptegen jeńildikter qarastyrylǵan. Baǵy janǵan adam baspanaly bolady, – dep atap ótti Maqsat Keneshov.
Aıta keteıik, búgingi kúni arnaıy «Call-ortalyq» jumys jasap otyr. +7 775 789 21 60 baılanys nómiri arqyly tolyq aqparatty alýǵa bolady.
Jastar saıasaty baǵytyndaǵy bıylǵy jyldyń basty jobasy máresine jetýge taıaý. Jaýaptylardyń sózine sensek, jańa jyl merekesiniń qarsańynda joba qatysýshylary qonys toıyn toılap bastaıdy dep kútilýde.
