Qanidiń pikirinshe Qazaqstanda memlekettik mártebege ie qazaq tilin meńgermegen azamattardyń sany júz myńdap emes, milliondap sanalady. Qazaqshaǵa shorqaq sheneýnikter Úkimet pen Parlamentte ǵana aýyldyq keńester men aýyl ákimdikteriniń keńselerine deiin otyr.
“Qazaqsha qoiylǵan saýaldyń maǵynasyn túsinbeitin ministrler men memlekettik tildegi tórt sóilemnen turatyn ant mátinin oqi almaityn májilis depýtattary bizdiń elde ǵana bar”, – deidi osy oraida Arman Qani. Al jeke menshik kompaniialarda isteitin mamandar qazaq tilin tipti kerek qylmaidy.
Qoǵam qairatkeriniń aitýynsha mundailardy májbúrlep oqytýdan ózge jol joq. Alaida qazaq tilin maqsatty túrde úiretý týraly talap zańnamada jáne baǵdarlamalarda qarastyrylmaǵan.
Arman Qani osy rette qazaq tilin úiretýdiń 5 ádisin usynǵan jáne osynyń negizinde memlekettiń tildiń máselesin túpkilikti sheshýge bolatynyn aitqan.
Qazaq tilin úiretýdiń 5 ádisi:
- Qazaqsha qaqpaityn ministrler men Parlament depýtattaryna, sondai-aq barlyq deńgeidegi sheneýnikter men halyq qalaýlylaryna Elbasynyń: «Qazaqstannyń bolashaǵy – qazaq tilinde» degen ataly sóziniń mán-maǵynasyn túsindirip, úgit-nasihat jumystaryn júrgizý;
- Memlekettik tildi bilmeitin sheneýnikterge, jeke menshik nysandar ielerine, kásipkerlerge qazaq tilin úirengeninshe ai saiyn iri mólsherde aiyppul salyp otyrý. Nátije shyqpasa qyzmetinen bosatý;
- Memlekettik til saltanat qurmaǵan memlekettik jáne jekemenshik mekemelerdi, uiymdardy (Prezident ákimshiligi, Úkimet, Parlamentten bastap barlyq deńgeidegi memlekettik mekemeler, halyqqa qyzmet kórsetý nysandary, jekemenshik saýda oryndary, t.b.) tarqatý, jumysyn toqtatý, tek qazaq tilin meńgergen, sonymen qatar, qajettiligine qarai orys, aǵylshyn tilderinde erkin sóilei alatyn kadrlarmen jasaqtap qaita qurý;
- Memlekettik tildi bilmeitin sheneýnikterdi, jeke menshik nysandar ielerin, kásipkerlerdi Qazaqstan azamattyǵynan aiyryp, Resei Federatsiiasyna kóshirip jiberý;
- Memlekettik tildi májbúrlep oqytý lagerlerin ashyp, qazaqsha qaqpaityn sheneýnikterdi, kásipkerlerdi belgili bir merzimge qamaý, tek qazaq tilinen emtihan tapsyra alǵandaryn ǵana erkindikke shyǵarý.
Qazaq tilin májbúrlep úiretýdiń osyndai bes ádisi ǵana oiyma kelip turǵany – deidi Arman Qani.
Qani budan ózge de radikaldy ideialar usynǵan eken. Máselen, onyń pikirinshe memlekettik tildi bilmeitin azamattardyń aty-jónin, qyzmet ornyn BAQ jáne áleýmettik jeliler arqyly jurtshylyqqa jariia etip, masqaralaý qajet, tipti ar-ojdanyn qorlaý ádisi qoldansaq ta artyq etpeidi.
…
Qoǵam qairatkeriniń bul usynysyna orystildi aýditoriia óre túregeldi.
“Qazaq ultshyldary qashan kórseń búirekten sirek shyǵaryp júrgeni. Búitip til máselesin sheshemiz dep oilamańyzdar. Bul manifest turaqtylyqty shaiqaltyp, eldiń irgesin iritip tynady”, – deidi olar.
Aitalyq, jýrnalist Valihan Damirshin bul bastamaǵa qarsy.
“Úndeýdiń óne-boiy ultshyldyq ideologiiasyna tunyp tur. Bul ideia júzege assa saldary qandai bolaryn avtor tipti paiymdaǵysy da kelmeidi. Kór de turyńyz, erteń osy dúnie memdeńgeide iske asyrylsa, aldymen shaǵyn-orta biznes japa shegedi! Til-til dep taqyldaǵan ultshyldardyń tepkisine tózbei elden ketýge májbúr bolady. Sondyqtan mundaiǵa barmas buryn on oilanyp, júz tolǵanǵan jón”, – deidi ol.
Onyń atap ótkenindei Arman Qanidiń tildi májbúrlep úiretý týraly talaby Qazaqstannyń kózqarasy men qundylyǵyna qaishy. Avtor osy arada Tuńǵysh prezident pen Toqaevty mysalǵa keltirip, mundaiǵa barar bolsa biliktiń álemdik qaýymdastyqtyń aldynda abyroidan jurdai bolaryn aitypty.
Irgedegi Qytaidy da tilge tiek etip, qazaqtar men uiǵyrlarǵa qysym kórsetip jatqan Beijińniń halyqaralyq qaýymdastyq tarapynan soiqan sanktsiia ushyraǵanyn eskertipti.
“Qani myrza, bet albaty shatyp-butqanyńyz jeter. Qoǵamnyń sanasyn ýlap, adamdy adamǵa aidap salǵandy doǵaryńyz. Jaranyń betin tyrnap jazbaidy. Osy esińizde bolsyn. Qazaqstanda kontslagerge ainaldyrý týraly oiyńyzdan ainyńyz. Áli-aq opyq jeisiz. Mundai arandatýdyń saldarynan erteńgi kúni Qazaqstan Qara qurlyqtaǵy qaiyrshy elderdiń deńgeiine túsedi”, – dep eskertipti Valihan Damirshin.
Memtildi úirengisi joq aýditoriiaǵa ún qatqan qoǵam qairatkerine qarsy tarap osylaisha jaýap qatypty.
Muny bir ǵana adam emes, tutas orystildi ortanyń oi-pikiri dep qabyldaýǵa bolatyndai. Til úirenýde qandai da bir qysastyqqa qarsy, radikaldy sharalardy sóz etkenge shamdanyp qalatyn aýditoriia Arman Qanidi sotqa súireitin túri bar.
Sói degen Valihan Damirshin Arman Qanidi Qazaqstannyń memlekettiń saiasaty men strategiiasyna qarsy shyqty dep esepteidi. Sol úshin ony QR Qylmystyq kodeksiniń birneshe baby boiynsha sotqa berýdiń jóni bar.
“Bul ideia ý! Avtordyń eldegi qos tildi aýditoriiany shaǵylystyrýdan ózge bileri joq. Osy arqyly til máselesine kelgende bireýdiń basyn jaryp, kózin shyǵarýdy kózdemeitin memlekettiń ustanymyna qarsy kelip otyr. Qanidi Qylmystyq kodekstiń birneshe baby boiynsha sotqa súireýge bolar edi. Bes jylǵa aidalyp kete barsa, osyndai oida júrgen ózgelerdi de sabasyna túsirer edi…”, – deidi Damirshin.
Toq eterin aitqanda, bilik qazaq tilin meńgerýdi májbúrler bolsa Qazaqstan quzǵa qulaidy. Damý jolyna túsken memleketten qurdymǵa bastaityn qiralań-buralańǵa túsedi. Erteńge degen úmiti semip, Afrikadaǵy kelesheginen kúder úzgen elderdiń qosynyna qosylady. Degradatsiiaǵa ushyraidy. Qolynan is keletinder tentirep ketedi, biznes bógde elde aýady. Eldi jappai jumyssyzdyq jailaidy. Eń sońynda shańyraǵy oirandalyp, jan saqtai almaityn deńgeige jetedi. Osynyń bári memtildi meńgerýdi májbúrlegen jaǵdaida ǵana “júzege asatyn” stsenarii. Damirshin sói deidi.
Orystildi aýditoriianyń atynan sóz alǵan avtor Arman Qanidiń álgindei jazbasy úshin jaýapqa tartylmaǵanyna ań-tań.
“Árine, Elbasy da, Prezident te álgindei qadamǵa barmaidy. Bul anyq jait! Úi syrtynda AQSh, Batys elderi men soltústiktegi ata kórshimiz tur...
Sony bile tura, nege olai jazdyń? – dep surarsyz. Jaýap bereiin. Memlekettik tildiń múshkil jaǵdaiyn ońaltý jónindegi másele aityla-aityla ábden jaýyr boldy! Bul taqyryptyń jurtshylyqty yǵyr qylǵany sonshalyq, eshkim tyńdamaidy. Bilikke qulaq túrgizip, qoǵamdyq sanany selt etkizý úshin radikaldy usynystar aitýyń kerek eken. Basqa amal joq. Men sony túsindim. Maqsatyma jetkendeimin”, – deidi óz kezeginde Arman Qani.
Ázirlegen, Dýman BYQAI
