– Shyn máninde, biz aityp júrgen Ádiletti Qazaqstandy Adal azamattar qurady. Bul – bir-birimen óte tyǵyz bailanysty uǵymdar. Otanǵa, otbasyna adaldyq – parasattylyq pen adamgershiliktiń belgisi. Adal eńbek etip, adal tabys tapqan adam jetistikke jetedi, qurmetke ie bolady.
Uly Abai «Adal eńbekpen mal izdemek – arly adamnyń isi» degen. Al, arly adam ádiletsizdik jasamaidy. Ár salada adaldyq basty orynda tursa, ádil qoǵam ornaidy. Jemqorlyqqa jol berilmeidi, el múddesine sai sheshim qabyldanady. Bir sózben aitsaq, qoǵamdaǵy izgiliktiń bári adaldyqtan bastaý alady.
Endeshe, Ádiletti Qazaqstan jáne Adal azamat uǵymdary el tiregi bolatyn egiz qundylyq retinde árdaiym qatar turýǵa tiis. Ádiletti Qazaqstandy qurý úshin árbir otandasymyz Adal azamat bolýǵa umtylýy qajet. Sonymen birge, jas urpaqty Adal azamat etip tárbieleýimiz kerek. Ulttyq biregeiligimizdi nyǵaityp, elimizdiń jańa qundylyqtaryn ornyqtyrý úshin júieli jumys jasalýǵa tiis»
Óz sózinde Memleket basshysy memlekettik nyshandardy ázirleý jáne bekitý tártibin barlyq óńirge birdei etip, retke keltirý kerek ekenin alǵa tartty.
– Memlekettik nyshandardy jetildirý qajet. Qazir kez kelgen eldiń yqpaldy bolýyna ulttyq brendtiń áseri mol. Sondyqtan, onyń tanymaldyǵyn arttyra túsý kerek. Ol úshin biryńǵai dizain-kodty, ortaq standartty saqtaý óte mańyzdy. Nyshandarymyz biregei ulttyq kodymyzdy naqty ári aiqyn kórsetýi kerek.
Men jaqynda Assambleia sessiiasynda elimizdiń Geraldika belgilerin jetildirý qajettigi týraly aittym. Aldymen aimaqtardyń jáne qalalardyń tańbasyn biryńǵai úlgige keltirý kerek dep sanaimyn. Qazir olardyń kóbiniń mazmuny jáne pishini – árkelki. Soǵan bailanysty qoǵamda jii syn da aitylady. Bul salaǵa muqiiat taldaý jasap, ortaq ustanymdar ázirleý qajet.
Aimaqtyq nyshandardy ázirleý jáne bekitý tártibin barlyq óńirge birdei etip, retke keltirgen jón. Endi, memlekettik nagradalar máselesine jeke toqtalǵym keledi. Bul salanyń qalyptasqan ózindik dástúri bar, – dep Memleket basshysy kókeide júrgen oiyn ortaǵa saldy.
