– Shyn máninde, biz aıtyp júrgen Ádiletti Qazaqstandy Adal azamattar qurady. Bul – bir-birimen óte tyǵyz baılanysty uǵymdar. Otanǵa, otbasyna adaldyq – parasattylyq pen adamgershiliktiń belgisi. Adal eńbek etip, adal tabys tapqan adam jetistikke jetedi, qurmetke ıe bolady.
Uly Abaı «Adal eńbekpen mal izdemek – arly adamnyń isi» degen. Al, arly adam ádiletsizdik jasamaıdy. Ár salada adaldyq basty orynda tursa, ádil qoǵam ornaıdy. Jemqorlyqqa jol berilmeıdi, el múddesine saı sheshim qabyldanady. Bir sózben aıtsaq, qoǵamdaǵy izgiliktiń bári adaldyqtan bastaý alady.
Endeshe, Ádiletti Qazaqstan jáne Adal azamat uǵymdary el tiregi bolatyn egiz qundylyq retinde árdaıym qatar turýǵa tıis. Ádiletti Qazaqstandy qurý úshin árbir otandasymyz Adal azamat bolýǵa umtylýy qajet. Sonymen birge, jas urpaqty Adal azamat etip tárbıeleýimiz kerek. Ulttyq biregeıligimizdi nyǵaıtyp, elimizdiń jańa qundylyqtaryn ornyqtyrý úshin júıeli jumys jasalýǵa tıis»
Óz sózinde Memleket basshysy memlekettik nyshandardy ázirleý jáne bekitý tártibin barlyq óńirge birdeı etip, retke keltirý kerek ekenin alǵa tartty.
– Memlekettik nyshandardy jetildirý qajet. Qazir kez kelgen eldiń yqpaldy bolýyna ulttyq brendtiń áseri mol. Sondyqtan, onyń tanymaldyǵyn arttyra túsý kerek. Ol úshin biryńǵaı dızaın-kodty, ortaq standartty saqtaý óte mańyzdy. Nyshandarymyz biregeı ulttyq kodymyzdy naqty ári aıqyn kórsetýi kerek.
Men jaqynda Assambleıa sesıasynda elimizdiń Geraldıka belgilerin jetildirý qajettigi týraly aıttym. Aldymen aımaqtardyń jáne qalalardyń tańbasyn biryńǵaı úlgige keltirý kerek dep sanaımyn. Qazir olardyń kóbiniń mazmuny jáne pishini – árkelki. Soǵan baılanysty qoǵamda jıi syn da aıtylady. Bul salaǵa muqıat taldaý jasap, ortaq ustanymdar ázirleý qajet.
Aımaqtyq nyshandardy ázirleý jáne bekitý tártibin barlyq óńirge birdeı etip, retke keltirgen jón. Endi, memlekettik nagradalar máselesine jeke toqtalǵym keledi. Bul salanyń qalyptasqan ózindik dástúri bar, – dep Memleket basshysy kókeıde júrgen oıyn ortaǵa saldy.
