Derekkózi Qazaqstanda tirkelmegen QDT saıası uıymy úshinshi elder tarapynan qarjylandyrylatynyn da alǵa tartypty.
Endi Ábilázov pen Amerıkanyń saılaýyna kedergi keltirgen orystyń olıgarhtarmen nendeı másele baılanystyrǵanyn kelsek.
Asiatelegraf.com saıtynyń jazýynsha, Ábilázov 2016 jyly Amerıkada aty shýly Prezıdent saılaýy kezinde AQSH-tiń ishki isine aralasqan orys bıznesmenderimen belsendi túrde hat almasyp, olarmen bıznes kelisimder jasap, orystyń olıgarhtaryna qoldap otyrǵan.
Búginde Ábilázovtyń orystyń olıgarhtarmen aýyz jalasqanyn dáleldeıtin qujattardyń birazy ǵalamtor jelisine jarıalanyp ketkeni belgili.
Aıtalyq, 2018 jyly Uıymdasqan qylmys pen korrýpsıa jarıa etý jobasy (OCCRP) jáne BIRN-niń Balkan toby boıynsha zertteýlerinde osyndan 10 jyl buryn Muhtar Ábilázov ofshorlyq kompanıalardyń kómegimen Reseı, Serbıa jáne Ulybrıtanıadan jyljymaıtyn múlikter satyp alǵanda BTA Banktyń qarjysyn qalaýynsha paıdalanǵanyn kórsetedi.
Máselen, BIRN-niń málimetinshe, quny 50 mln dollar turatyn Máskeýdegi turǵyn úı keshenine Ábilázov Brıtanıanyń Vırgın araldarynda tirkelgen Gainsford Investments kompanıasy arqyly baqylaý jasap kelgen. Sol kezde Gainsford kompanıasynyń 70 paıyz aksıasy Muhtar Ábilázovtyń taǵy bir Vırgın araldaryna tirkelgen Glinthill Investments Ltd dep atalatyn kompanıasyna (bul kompanıa 100% aksıasy Ábilázovke qaraǵan) tıesili bolǵan.
Qazaqstannyń bılik oryndary Muhtar Ábilázov BTA Banktyń mıllıardtaǵan dollarlaryna jyljymaıtyn múlikter satyp alyp, odan qalsa kúmándi komersıalyq kelisimder jasap, talan-tarajǵa salǵanyn alǵa tartqan bolatyn.
Osy rette kópshiliktiń nazaryn myna bir máselege aýdarýǵa bolady. Muhtar Ábilázov Qazaqstanda isti bolyp, sotqa tartylǵanda onyń Máskeýdegi jalpy quny 200 mln dollar bolatyn jyljymaıtyn múlikteriniń birde bireýine arest qoıylmaǵan.
Al dál osy kezde Amerıka men Ulybrıtanıa bıligi onyń jylyjmaıtyn múlikterine arest qoıǵany esimizde. Osy bir jaıttan-aq Muhtar Ábilázovtyń Pýtın men onyń olıgarhtarmen qalaı aýyz jalasqanyn baıqaýǵa bolady.
Búginde Ábilázov óziniń áleýmettik jelidegi áńgimelerinde aınalasyna qaýip tóndirip, agresor elge aınalǵan Reseıge qatysty qatty sóz aıtpaıtynyn jurttyń báre biledi. Al Prezıdent Toqaevty synaǵanda Pýtın rejımin qoldaýysh retinde kópshilikke kórsetýge qumar. Osylaısha ol ár sózinde Toqaevty «Qazaqstanda reseılik baǵytta damytyp jatyr» dep orynsyz aıyptaıdy.
Al shyndyǵynda Toqaevtyń Batys elderimen jaqyndasyp, osy baǵyttaǵy jumystarǵa barynsha serpin berip júrgenin bilemiz. Al Ábilázov bolsa munyń bárin kórsede de kórmegendeı bolady. Osy bir jaıttardy sarapqa salǵan adam Pýtın rejımine Toqaev emes, Ábilázovtyń tym jaqyn ekenin baıqary anyq.
Búginde Muhtar Ábilázovtyń osy baǵyttan aınymaı, Toqaevqa qara kúıeni qalyńdata jaǵaýy Kremlge de maıdaı jaǵatyny jasyryn emes.
Qazir Kremldiń Batys álemine Toqaevty qaralap kórsetetin eshqandaı múmkindigi joq. Sol sebepti olar Ábilázovty astyrtyn qoldap, Batys elderi aldynda Toqaevtyń básin tómendetýge baryn salýda. Osylaısha Pýtın rejımi bir oqpen eki qoıandy atyp, Qazaqstanda saıası daǵdarys pen áleýmettik tolqý týǵyzýdy kóksep otyr.
Bul – Pýtınniń tizesi shyqqan eski ádisteriniń biri ekenin bilemiz. Sondyqtan Ábilázov pen Pýtın tandemine eshkim senbesi anyq.
