Kartanyń bul nusqasy búgin jaryq kórip turǵan joq. “Stretfor” sarapshylary osydan 13 jyl buryn jarıalaǵan. 2008 jyly aldaǵy 30-40 jylda álem kartasynyń qalaı qubylaryn boljaǵan “Stretfor” osy arqyly túptiń-túbinde túrki órkenıetiniń birigerin meńzegen-tuǵyn.
Túriktiń “TGRT Haber” telearnasy el jadynan umytyla bastaǵan atyshýly kartaǵa qaıta oralyp, Túrki odaǵy týraly álsin-álsin aıtylyp jatqan taqyrypqa serpin berýge tyrysqan eken.
Muny estigen reseılik mass-medıa, sonyń ishinde Kremlge baǵynyshty propaganda quraldary, Orta Azıany ýysynan shyǵarǵysy joq shovınısik kózqarastaǵy shendi-shekpendilerdiń qoıanshyǵy ustap, shý kóteripti.
Aqparattyq shabýyldyń eń bir surqıa, las ádisterin qoldanýdan taıynbaıtyn, aqparattyq keńistigin qyzǵyshtaı qorǵaıtyn Kreml álgi karta Reseıdiń Qazaqstanmen shekaralar óńirlerine lezde taralyp ketedi dep kútpese kerek.
Kartaǵa muqıat úńilseńiz ázir Reseıge tıesili nemese Reseıdiń ámiri júretin terıtorıalar 2050 jylǵa qaraı Túrkıanyń yqpalyna ótetinin ańǵarýǵa bolady. Qazaqstanǵa kelgende óktem sóılep úırengen reseılik sarapshylardyń janyn jegideı jeıtin de osy jáıt.
“Stretfor” sarapshylary san túrli súzgiden ótkizip, muqıat zerttep, zerdelegen kartada Grýzıa, Armenıa, Ázirbaıjan, Qyrym, Qazaqstan men Túrkimenstan Túrkıanyń yqpalyndaǵy aımaq retinde beınelengen.
Túrkıaǵa aldymen Reseıdiń Dýma depýtattary lap qoıypty.
Aıtalyq Dýmadaǵy qorǵanys komıtetiniń jetekshisi Andreı Krasov Ankarany Osman ımperıasyn qaıta tiriltkisi keletin áreketi úshin aıyptap otyr.
“Ankara kelmeske ketken ımperıany qaıta tiriltýdi kókseıdi. Olar Reseıge tıesili aýmaqty qolastyna qosqysy keledi dep oılamaımyn. Bálkim dámesi bar shyǵar. Al biraq mundaıǵa bara qoımas. Buǵan túrikterdiń júregi daýalamaıdy. Dáti jetpeıdi. Qyrym áldeqashan Reseıdiń qaramaǵyna ótken. Qyrym bizdiki. Soltústik Qapqaz? Bireýdiń jerine suqtanýdyń qajeti joq. Bul túrik sheneýnikterine qaratyp aıtqanym. Aldymen Reseıdiń ótken-ketken tarıhymen muqıat tanysyp alýǵa keńes beremin. Orys halqynyń sarqylmas energıasy men áskeriniń kúsh-qýatyn synap kórgisi kele me? Endeshe ne turys, kelsin! Kórsin. Ertesine-aq ońbaı ókinedi…”, – deıdi depýtat Krasov.
Dýma depýtattary Túrkıany aıyzyn qandyra synap, memarnada kórsetilgen kartaǵa qatysty túsinik berýdi talap etýde. Ózderi anneksıalap alǵan Qyrymnyń álgi kartada Ankaranyń yqpalyna ótip ketkenin kóre almaı, kijinip otyr.
Máselen Pavel Shperov deıtin depýtat Ankaranyń Qyrymǵa qatysty ambısıasy baryn aıyptaıdy. Túrkıa saıasatkerleri Qyrym túbegin Reseıden tartyp alý týraly talqylaýlardy úzbeı ótkizetinin, tipti osyǵan qatysty arnaıy operasıa ázirlep jatqanyn aıtyp, dabyl qaǵypty.
Onyń oıynsha Erdoǵannyń esil-derti Qyrym. Osydan úsh ǵasyr buryn ózderi bılep-tóstegen aımaqty Túrkıa quramyna qalaı qaıtararyn bilmeı, abdyrap júr.
“Olar bizdiń terıtorıaǵa aýyz salýy ǵajap emes. Myna jaǵdaıda bári múmkin. Áıtse de álgindeı áreketke bara qoımas dep oılaımyn. Dese de bárine daıyn bolýymyz kerek. Túrik saıasatkerleriniń aýzynan shyqqan ár sózdi ańdyp, qarymta qaıtarý qajet. Syrtqy ister mınıstrligi túriktiń memarnasynan kórsetilgen kartaǵa qatysty nota joldasyn”, – deıdi depýtat Shperov.
Reseı depýtattary Taýly Qarabaq soǵysynda Ázirbaıjanǵa bolysqan Túrkıaǵa sergek qaraýǵa úndeýde. Álgindeı málimdemeni jyly jaba salmaı, kartanyń sońyna túsý kerek deıdi.
Taýly Qarabaqtaǵy konfıktini retteýge belsendi atsalysqan Ankaranyń ázirgi áreketi Kremldiń mazasyn qashyryp otyrǵanyn osydan-aq ańǵarýǵa bolady.
“Taýly Qarabaqtan keıin Túrkıanyń arany ashyla tústi. Ózine degen senimi artyp, aımaqtaǵy ózge de elderge kóz tige bastady. Ankara ázir qaı baǵytqa qaraı bet alaryn aıqyndaý ústinde…”, – deıdi Dýmadaǵy jurt.
Byltyr Kıevte Vladımır Zelenskıımen kezdesken Erdoǵan Túrkıa Qyrymdy Reseıdigi dep eseptemeıtinin, Máskeýdiń áreketin anneksıa dep baǵalaıtynyn málimdegen. Túrkıanyń Reseıde qamalyp otyrǵan ýkraın azamattaryn, onyń ishinde qyrym tatarlaryn bosatýǵa kómektesetinin jetkizgen.
Reseı 2014 jyly Qyrymdy basyp alǵan. Halyqaralyq qaýymdastyq túbek Ýkraınanyń aýmaǵy dep esepteıdi. Budan bólek Máskeý Ýkraına shyǵysyndaǵy qarýly qaqtyǵysta separatısterge qoldaý kórsetip keledi. 2014 jyldyń sáýir aıynan beri qaqtyǵystan 13 myńnan astam adam qaza tapqan.
…
Budan buryn Dalanews.kz úkimetbasy Asqar Mámın men Túrki keńesiniń tóraǵasy Baǵdat Ámireevtiń kezdesýinde túrik basylymdarynyń nazary aýǵan erekshe jaıt týraly jazǵan.
“Mámın Túrki keńesiniń týyn osy kezdesýge alyp kirýge pármen berdi. Túrki keńesiniń týy alǵash ret premerdiń tusynda Qazaqstannyń baıraǵymen qatar turdy. Júrek tolqytqan osy sát keıbireýdiń nazarynan qalys qalǵanmen bizdiń jadymyzdan óshe qoıǵan joq.
Bul birinshi kezekte tutas túrki órkenıetine (basqalarǵa da) berilgen belgi. Úndeý. Asa mańyzdy máni bar saıası sımvol” – deıdi Türkiye gazeti.
Týdyń tutastaı alǵandaǵy qurylymy, bylaısha aıtqanda dızaıny túrki álemin bir judyryqqa jumylýǵa úndep tur.
Túrki keńesiniń baıraǵy Ázirbaıjan jalaýyndaǵy juldyzdardan, Túrkıa jalaýyndaǵy jarty aıdan, Qazaqstan men Qyrǵyzstannyń jalaýyndaǵy shartarapqa shapaǵyn shashqan kúnnen quralǵan. Týdyń túsi bizdiń kók baıraǵymyz sekildi aspan tústes.
Týdy eń alǵash ret osydan toǵyz jyl buryn Túrki keńesi qurylǵan shaqta Tuńǵysh prezıdent Nazarbaev pen sol tustaǵy Túrkıa basshysy Abdulla Gúl tuǵyrǵa qondyryp, jalaýyn jelbiretken.
Buǵan qatysty Túrkıa sarapshylary pikir bildirgen bolatyn.
Ulydaǵy ýnıversıtetiniń halyqaralyq qatynastar kafedrasynyń oqytýshysy, profesor Ferhat Pırınchı osy rásimdegi premer Asqar Mamınniń pozısıasyna toqtalǵan.
Onyń oıynsha Túrki keńesiniń týyn Qazaqstan baıraǵymen qatar qoıýǵa pármen bergen premerdiń ózi.
“Máselen Eýroodaq osy uıymnyń qolastyna birikken elderdiń tóbesinen qaraıtyn organ. Sondyqtan odaqtyń jalaýy osy uıymǵa múshe memleketterdiń týymen qatar turýy hattamaǵa saı.
Al Túrki keńesiniń mundaı quzireti joq. Ol halyqaralyq uıymǵa jatpaıdy. Hattama qaǵıdasy boıynsha premer-mınıstr Túrki keńesiniń tóraǵasyn uıymnyń týymen birge qabyldaýy mindetti emes.
Mámın muny bilmedi emes, bildi. Osy rásimge Túrki keńesiniń týyn alyp kirýge ısharat etken premer-mınıstr osy arqyly uıymǵa syı-qurmet qursetti, ári aǵaıyndas elderge belgi beldi.
Qazaqstannyń Túrki keńesine aıryqsha kóńil bóletinin, bolashaǵyn osy uıymmen tyǵyz baılanystyratynyn ańǵartty. Uıymǵa qazaq azamatynyń tóraǵalyq etetini de Mámınniń tarapynan laıyqty baǵalanyp, kezdesýdiń mańyzyn arttyra tústi” – deıdi sarapshy.
Ázirlegen, Dýman BYQAI
