Kartanyń bul nusqasy búgin jaryq kórip turǵan joq. “Stretfor” sarapshylary osydan 13 jyl buryn jariialaǵan. 2008 jyly aldaǵy 30-40 jylda álem kartasynyń qalai qubylaryn boljaǵan “Stretfor” osy arqyly túptiń-túbinde túrki órkenietiniń birigerin meńzegen-tuǵyn.
Túriktiń “TGRT Haber” telearnasy el jadynan umytyla bastaǵan atyshýly kartaǵa qaita oralyp, Túrki odaǵy týraly álsin-álsin aitylyp jatqan taqyrypqa serpin berýge tyrysqan eken.
Muny estigen reseilik mass-media, sonyń ishinde Kremlge baǵynyshty propaganda quraldary, Orta Aziiany ýysynan shyǵarǵysy joq shovinistik kózqarastaǵy shendi-shekpendilerdiń qoianshyǵy ustap, shý kóteripti.
Aqparattyq shabýyldyń eń bir surqiia, las ádisterin qoldanýdan taiynbaityn, aqparattyq keńistigin qyzǵyshtai qorǵaityn Kreml álgi karta Reseidiń Qazaqstanmen shekaralar óńirlerine lezde taralyp ketedi dep kútpese kerek.
Kartaǵa muqiiat úńilseńiz ázir Reseige tiesili nemese Reseidiń ámiri júretin territoriialar 2050 jylǵa qarai Túrkiianyń yqpalyna ótetinin ańǵarýǵa bolady. Qazaqstanǵa kelgende óktem sóilep úirengen reseilik sarapshylardyń janyn jegidei jeitin de osy jáit.
“Stretfor” sarapshylary san túrli súzgiden ótkizip, muqiiat zerttep, zerdelegen kartada Grýziia, Armeniia, Ázirbaijan, Qyrym, Qazaqstan men Túrkimenstan Túrkiianyń yqpalyndaǵy aimaq retinde beinelengen.
Túrkiiaǵa aldymen Reseidiń Dýma depýtattary lap qoiypty.
Aitalyq Dýmadaǵy qorǵanys komitetiniń jetekshisi Andrei Krasov Ankarany Osman imperiiasyn qaita tiriltkisi keletin áreketi úshin aiyptap otyr.
“Ankara kelmeske ketken imperiiany qaita tiriltýdi kókseidi. Olar Reseige tiesili aýmaqty qolastyna qosqysy keledi dep oilamaimyn. Bálkim dámesi bar shyǵar. Al biraq mundaiǵa bara qoimas. Buǵan túrikterdiń júregi daýalamaidy. Dáti jetpeidi. Qyrym áldeqashan Reseidiń qaramaǵyna ótken. Qyrym bizdiki. Soltústik Qapqaz? Bireýdiń jerine suqtanýdyń qajeti joq. Bul túrik sheneýnikterine qaratyp aitqanym. Aldymen Reseidiń ótken-ketken tarihymen muqiiat tanysyp alýǵa keńes beremin. Orys halqynyń sarqylmas energiiasy men áskeriniń kúsh-qýatyn synap kórgisi kele me? Endeshe ne turys, kelsin! Kórsin. Ertesine-aq ońbai ókinedi…”, – deidi depýtat Krasov.
Dýma depýtattary Túrkiiany aiyzyn qandyra synap, memarnada kórsetilgen kartaǵa qatysty túsinik berýdi talap etýde. Ózderi annektsiialap alǵan Qyrymnyń álgi kartada Ankaranyń yqpalyna ótip ketkenin kóre almai, kijinip otyr.
Máselen Pavel Shperov deitin depýtat Ankaranyń Qyrymǵa qatysty ambitsiiasy baryn aiyptaidy. Túrkiia saiasatkerleri Qyrym túbegin Reseiden tartyp alý týraly talqylaýlardy úzbei ótkizetinin, tipti osyǵan qatysty arnaiy operatsiia ázirlep jatqanyn aityp, dabyl qaǵypty.
Onyń oiynsha Erdoǵannyń esil-derti Qyrym. Osydan úsh ǵasyr buryn ózderi bilep-tóstegen aimaqty Túrkiia quramyna qalai qaitararyn bilmei, abdyrap júr.
“Olar bizdiń territoriiaǵa aýyz salýy ǵajap emes. Myna jaǵdaida bári múmkin. Áitse de álgindei áreketke bara qoimas dep oilaimyn. Dese de bárine daiyn bolýymyz kerek. Túrik saiasatkerleriniń aýzynan shyqqan ár sózdi ańdyp, qarymta qaitarý qajet. Syrtqy ister ministrligi túriktiń memarnasynan kórsetilgen kartaǵa qatysty nota joldasyn”, – deidi depýtat Shperov.
Resei depýtattary Taýly Qarabaq soǵysynda Ázirbaijanǵa bolysqan Túrkiiaǵa sergek qaraýǵa úndeýde. Álgindei málimdemeni jyly jaba salmai, kartanyń sońyna túsý kerek deidi.
Taýly Qarabaqtaǵy konfiktini retteýge belsendi atsalysqan Ankaranyń ázirgi áreketi Kremldiń mazasyn qashyryp otyrǵanyn osydan-aq ańǵarýǵa bolady.
“Taýly Qarabaqtan keiin Túrkiianyń arany ashyla tústi. Ózine degen senimi artyp, aimaqtaǵy ózge de elderge kóz tige bastady. Ankara ázir qai baǵytqa qarai bet alaryn aiqyndaý ústinde…”, – deidi Dýmadaǵy jurt.
Byltyr Kievte Vladimir Zelenskiimen kezdesken Erdoǵan Túrkiia Qyrymdy Reseidigi dep eseptemeitinin, Máskeýdiń áreketin annektsiia dep baǵalaitynyn málimdegen. Túrkiianyń Reseide qamalyp otyrǵan ýkrain azamattaryn, onyń ishinde qyrym tatarlaryn bosatýǵa kómektesetinin jetkizgen.
Resei 2014 jyly Qyrymdy basyp alǵan. Halyqaralyq qaýymdastyq túbek Ýkrainanyń aýmaǵy dep esepteidi. Budan bólek Máskeý Ýkraina shyǵysyndaǵy qarýly qaqtyǵysta separatisterge qoldaý kórsetip keledi. 2014 jyldyń sáýir aiynan beri qaqtyǵystan 13 myńnan astam adam qaza tapqan.
…
Budan buryn Dalanews.kz úkimetbasy Asqar Mámin men Túrki keńesiniń tóraǵasy Baǵdat Ámireevtiń kezdesýinde túrik basylymdarynyń nazary aýǵan erekshe jait týraly jazǵan.
“Mámin Túrki keńesiniń týyn osy kezdesýge alyp kirýge pármen berdi. Túrki keńesiniń týy alǵash ret premerdiń tusynda Qazaqstannyń bairaǵymen qatar turdy. Júrek tolqytqan osy sát keibireýdiń nazarynan qalys qalǵanmen bizdiń jadymyzdan óshe qoiǵan joq.
Bul birinshi kezekte tutas túrki órkenietine (basqalarǵa da) berilgen belgi. Úndeý. Asa mańyzdy máni bar saiasi simvol” – deidi Türkiye gazeti.
Týdyń tutastai alǵandaǵy qurylymy, bylaisha aitqanda dizainy túrki álemin bir judyryqqa jumylýǵa úndep tur.
Túrki keńesiniń bairaǵy Ázirbaijan jalaýyndaǵy juldyzdardan, Túrkiia jalaýyndaǵy jarty aidan, Qazaqstan men Qyrǵyzstannyń jalaýyndaǵy shartarapqa shapaǵyn shashqan kúnnen quralǵan. Týdyń túsi bizdiń kók bairaǵymyz sekildi aspan tústes.
Týdy eń alǵash ret osydan toǵyz jyl buryn Túrki keńesi qurylǵan shaqta Tuńǵysh prezident Nazarbaev pen sol tustaǵy Túrkiia basshysy Abdulla Gúl tuǵyrǵa qondyryp, jalaýyn jelbiretken.
Buǵan qatysty Túrkiia sarapshylary pikir bildirgen bolatyn.
Ulydaǵy ýniversitetiniń halyqaralyq qatynastar kafedrasynyń oqytýshysy, professor Ferhat Pirinchi osy rásimdegi premer Asqar Maminniń pozitsiiasyna toqtalǵan.
Onyń oiynsha Túrki keńesiniń týyn Qazaqstan bairaǵymen qatar qoiýǵa pármen bergen premerdiń ózi.
“Máselen Eýroodaq osy uiymnyń qolastyna birikken elderdiń tóbesinen qaraityn organ. Sondyqtan odaqtyń jalaýy osy uiymǵa múshe memleketterdiń týymen qatar turýy hattamaǵa sai.
Al Túrki keńesiniń mundai quzireti joq. Ol halyqaralyq uiymǵa jatpaidy. Hattama qaǵidasy boiynsha premer-ministr Túrki keńesiniń tóraǵasyn uiymnyń týymen birge qabyldaýy mindetti emes.
Mámin muny bilmedi emes, bildi. Osy rásimge Túrki keńesiniń týyn alyp kirýge isharat etken premer-ministr osy arqyly uiymǵa syi-qurmet qursetti, ári aǵaiyndas elderge belgi beldi.
Qazaqstannyń Túrki keńesine airyqsha kóńil bóletinin, bolashaǵyn osy uiymmen tyǵyz bailanystyratynyn ańǵartty. Uiymǵa qazaq azamatynyń tóraǵalyq etetini de Máminniń tarapynan laiyqty baǵalanyp, kezdesýdiń mańyzyn arttyra tústi” – deidi sarapshy.
Ázirlegen, Dýman BYQAI
