"Taý-ken sektory el ekonomıkasy ósimin áli de tejep otyr. Buǵan, negizinen, elimizdiń bıyl munaı óndirisi kólemin kúrt qysqartýy sebep". Osylaı degen Halyk Finance sarapshysy Nurlan Qanjanov 2024 jylǵy jalpy ishki ónim kórsetkishisiniń ósimi byltyrǵy deńgeıden aspaq túgili, ony qaıtalaı da almaıtynyn boljap otyrǵandaryn aıtady, dep jazady Dalanews.kz.
"Bıyl Qazaqstanda munaı óndirisi kóleminiń tómendeýi 2024 jyldyń sońyna qaraı JİÓ ósý qarqynynyń odan ári baıaýlaýyna ákelip soǵýy múmkin. Iaǵnı, ótken jyldyń kórsetkishin ıgere almaı qalý qaýpi bar. 2024 jyldyń alǵashqy 10 aıynyń qorytyndysy boıynsha taý-ken óndirisi sektoryndaǵy ósim nebári 0,3%-dy qurady. Bizdiń boljamdarymyzǵa sáıkes, IV-toqsanda bul kórsetkishtiń jyldyq mánde 1%-dan aspaıdy, bul 2023 jylmen salystyrǵanda munaı óndirisi kóleminiń qysqarýyna baılanysty. Ekonomıkanyń basqa sektorlarynda, ásirese qazir qarqyndy damyp kele jatqan saýda-sattyq salasynda aǵymdaǵy ósý mánderi saqtalǵan jaǵdaıda da, 2024 jyly JİÓ-niń jalpy ósimi ótken jylǵy deńgeıden aıtarlyqtaı tómen bolady dep kútiledi. Biz aǵymdaǵy jyly 4%-dyq ekonomıkanyń joǵary ósimi bolady dep kútpeımiz, 2024 jyldyń sońyndaǵy boljamymyz 3,9% deńgeıinde qala beredi", - deıdi ol.
Onyń aıtýynsha, taý-ken sektory JİÓ qurylymynda aıtarlyqtaı úlesti (14%) qamtyp, jalpy ekonomıkalyq ósimdi tejeýshi faktor bolyp qala beredi. 2024 jyldyń 10 aıynyń qorytyndysy boıynsha atalǵan salanyń naqty kólem ındeksi (NKI) jyldyq mánde 0,3%-ǵa ǵana ulǵaıdy. Tómen ósim qarqynynyń negizgi faktory shıki munaı óndirisiniń quldyraýy boldy, ol ótken jyldyń qazan aıymen salystyrǵanda 1,8%-ǵa tómendedi. Bul jaıt jalpy salaǵa aıtarlyqtaı áser etti, óıtkeni taý-ken óndirisinde munaı óndirisi basymdyqqa ıe (71%).
"2024 jyldyń 10 aıynyń qorytyndysy boıynsha salanyń jalpy qurylymyndaǵy 19% úlesti quraıtyn metal keni óndirisiniń (8,4% jylyna) artýyna baılanysty sektor ósiminiń teris mánderin boldyrmaýǵa múmkindik týdy. Metal óndirýdiń oń dınamıkasyna qaramastan, onyń úlesi munaı sektoryndaǵy quldyraýdy óteý úshin jetkiliksiz. 2024 jyldyń alǵashqy úsh toqsanynyń qorytyndysy boıynsha salanyń naqty kólem ındeksi (NKI) jyldyq mánde tek 1,2% -dy qurady, al bir jyl buryn bul kórsetkish 5,4%-dy qamtyǵan", - deıdi sarapshy.
2024 jyl qarqyndy ósimmen bastalǵanymen, munaı óndirisiniń kólemi birtindep tómendedi. Jyldyń alǵashqy toǵyz aıynda óndiris kólemi salystyrmaly túrde turaqty bolyp, aıyna 7-7,8 mıllıon tonna aralyǵynda boldy. Alaıda qazan aıynda kúrt quldyraý boldy: óndiris 2023 jyldyń qazanymen salystyrǵanda 15,2%-ǵa tómendep, 7,7 mıllıon tonnadan 6,6 mıllıon tonnaǵa deıin tómendedi.
"Qazan aıyndaǵy óndiris kóleminiń tómendeýi Teńiz jáne Qashaǵan sıaqty iri ken oryndarynda kúrdeli jóndeý jumystarynyń júrgizilýi, sondaı-aq Qarashyǵanaq ken ornynda jospardan tys jumystardyń toqtaýyna baılanysty boldy. Eger aǵymdaǵy jyldyń sońǵy eki aıyndaǵy boljamdy kórsetkishterdi qarastyratyn bolsaq, onda Energetıka mınıstrliginiń derekterine sáıkes, qarasha jáne jeltoqsan aılarynda munaı óndirý shamamen 15 mln tonnany nemese aıyna orta eseppen 7,5 mln tonnany quraýy tıis", - deıdi Qanjanov.
Eske sala ketsek, Energetıka mınıstrligi 2024 jylǵa arnalǵan óndiris kólemi boljamyn 90,3 mln tonnadan 88,4 mln tonnaǵa deıin tómendetý turǵysynda qaıta qaraǵan bolatyn.
"Osylaısha, eger bul boljam oryndalsa, aǵymdaǵy jyldyń qorytyndysy boıynsha munaı óndirisindegi quldyraý shamamen 2%, al 2024 jylǵy IV toqsannyń qorytyndysy boıynsha, ıaǵnı sońǵy aılardaǵy óndiristiń turaqsyz mánderin, sondaı-aq qazan aıynda qatty tómendeý bolǵanyn eskere otyryp, shamamen 1,4%-dy quraıdy deýge bolady. Onda da bul optımısik boljam jáne oǵan kúmánmen qaraýǵa bolady".
Sonymen qatar, qazannan qarashaǵa deıingi aralyqtaǵy munaıdyń bir barreliniń ortasha baǵasy 74,8 dollar boldy. Qazirgi ýaqytta ol shamamen 72-73 dollardy quraıdy, bul 2023 jylǵy ortasha deńgeıden (bir barreli - 82,2 dollar) aıtarlyqtaı tómen. Baǵanyń bulaısha tómendeýi munaı sektoryna qosymsha qysym jasap, onyń ekonomıkanyń jalpy ósimindegi úlesin shekteıdi.
"Osylaısha, óndirý kólemi boıynsha optımısik boljamdar oryndalǵan jaǵdaıda, nysanaly kórsetkishterge qol jetkizgen kezde de jyl sońynda munaı óndirisi ótken jylmen salystyrǵanda quldyraý bolǵanyn baıqatatyn bolady. Taý-ken sektoryndaǵy munaı óndirisiniń joǵary úlesin eskere otyryp, biz 2024 jyldyń sońynda sektor ósimi 1% - dan aspaıdy dep esepteımiz. Óńdeýshi ónerkásiptiń ósimi 5%-ǵa, al saýda-sattyq 7-8%-ǵa jaqyn deńgeıde saqtalsa da, jalpy óndiriste aıtarlyqtaı úlesti alatyn jáne JİÓ-niń ósimine beretin serpindi aıtarlyqtaı anyqtaýshy taý-ken sektorynyń qatty baıaýlaýy 4%-dan joǵary ósimge qol jetkizýge múmkindik bermeıdi. Biz barlyq táýekelderdi eskere otyryp, 2024 jyldyń aıaǵynda JİÓ-niń ósimi boıynsha boljamymyzdy 3,9% deńgeıinde qaldyramyz", - deıdi Halyk Finance sarapshysy.
Aıta ketsek,5 jeltoqsanda OPEK+ elderi mınıstrleriniń 38-shi kezdesýi ótti. Otyrysqa qatysýshylar kelisim negizderine beıildiligin rastady jáne OPEK-ke qatysýshy elder men OPEK-ke kirmeıtin elder úshin munaı óndirýdiń jalpy deńgeıin OPEK+ 35-shi mınıstrlik kezdesýinde qabyldanǵan sheshimderge sáıkes, 2026 jylǵy 31 jeltoqsanǵa deıin uzartýǵa kelisti.
