2017 jyly aqpannyń 21-i kúni Ázerbaıjan prezıdenti Ilham Álıevtiń resmı saıtynda onyń áıeli Mehrıban Álıevany vıse-prezıdent laýazymyna taǵaıyndaý týraly jarlyǵy jarıalandy.

"M.A.Álıevany Ázerbaıjan Respýblıkasynyń birinshi vıse-prezıdenti laýazymyna taǵaıyndaý týraly" jarlyqta Ilham Álıevtiń "Ázerbaıjan konstıtýsıasynyń 103-babynyń 1-tarmaǵyna súıengeni" jazylǵan.

Alaıda Ilham Álıevtiń resmı saıtyndaǵy Ázerbaıjan konstıtýsıasynyń 103-baby "Ázerbaıjan prezıdenti bolyp saılanǵan tulǵanyń ant berýi" dep atalady jáne 1-tarmaǵynda "Ázerbaıjan prezıdenti bolyp saılanǵan adamnyń úsh kún ishinde... Ázerbaıjan prezıdenti qyzmetin atqara otyryp, konstıtýsıany, el egemendigi men aýmaqtyq tutastyǵyn saqtaý, halyqqa adal qyzmet etýge ant beretini" aıtylǵan.

Kúıeýiniń bul jarlyǵy arqyly 52 jastaǵy Mehrıban Álıevanyń Ázerbaıjan saıası júıesindegi orny kóterile tústi. Buǵan deıin ol Ázerbaıjan parlamenti - Mıllı Májilistiń depýtaty ǵana bolyp kelgen edi. Ázerbaıjan prezıdenti Ilham Álıevtiń jubaıy Mehrıban Álıeva budan bólek IýNESKO jáne ISESKO elshisi, Ázerbaıjannyń burynǵy prezıdenti - bul eldiń qazirgi basshysy Ilham Álıevtiń ákesi Geıdar Álıev atyndaǵy qordyń prezıdenti.

MEHRIBAN ÁLIEVANYŃ ÓMİR JOLY

Mehrıban Álıevanyń negizgi mamandyǵy - medısına salasyndaǵy kóz dárigeri. Ol 1988 jyly M.Sechenov atyndaǵy Máskeý memlekettik medısına ınstıtýtyn bitirgen. 1988-1992 jyldar aralyǵynda akademık Krasnovtyń jetekshiligimen Máskeýdegi kóz aýrýlaryn zertteıtin ǵylymı ınstıtýtta jumys istegen. 1995 jyldan beri ózi qurǵan Ázerbaıjan mádenıeti qorynyń prezıdenti.

Ázerbaıjan prezıdenti Ilham Álıev áıeli Mehrıban Álıevaǵa ákesi Geıdar Álıevtiń atyndaǵy orden tapsyryp tur. Baký, 29 maýsym 2015 jyl.

Ol Ilham Álıevke 1983 jyly turmysqa shyqqan. 2003 jyly Ázerbaıjandy 1993 jyldan beri basqarǵan Geıdar Álıev qaıtys boldy, bılikti onyń uly Ilham qolyna aldy.

Kúıeýi prezıdent bolǵan Mehrıban Álıevanyń da Ázerbaıjandaǵy yqpaly kúsheıe tústi. Mehrıban otbasynyń barlyq músheleri akademıalyq ortada, saıasatta joǵary mártebe ıelendi. Onyń atasy Mır Djalal - tanymal jazýshy. Ákesi Arıf - Bakýdegi ulttyq avıasıa akademıasynyń rektory. Ápkesi Nargız - Máskeý memlekettik ýnıversıtetiniń Bakýdegi fılıalyn basqarady.

SAIASI BOLJAMDAR

Ázerbaıjanda Mehrıban Álıevaǵa qatysty saıası boljamdar 2013 jyly jazda, ol «Jańa Ázerbaıjan» partıasynyń tóraǵa orynbasary bolyp taǵaıyndalǵanda kóbeıgen edi. Óıtkeni, Ilham Álıev bılikke keler aldynda ákesi Geıdar Álıev ony osy «Jańa Ázerbaıjan» partıasynyń tóraǵa orynbasary etip taǵaıyndap, oǵan prezıdenttik laýazymdy ótkizip berý úshin saılaý uıymdastyrǵan bolatyn.

2013 jyly jazda, Ázerbaıjanda prezıdent saılaýy óter qarsańda osy eldegi shaǵyn ári memleketke táýeldi "Ázerbaıjannyń álemdik demokratıalyq partıasy" prezıdent saılaýyna Álıevany usynatyndaryn málimdedi. Keıin partıa ókilderi bul málimdemeni partıadan bólinip shyqqan shaǵyn toptyń jasaǵanyn aıtyp, bastaryn arashalaı bastady. Biraq osy oqıǵa Ázerbaıjan prezıdenti Ilham Álıev bılikti áıeline ótkizýi múmkin degen saryndaǵy boljamdarǵa túrtki bolǵan edi.

ÁLIEVTER MEN PASHAEVTAR ÁÝLETİNİŃ YQPALY

Keı sarapshylar "Mehrıban Álıevanyń negizgi qarýy – Ázerbaıjannyń munaıy men komýnıkasıasyn, qurylys salasyn, Panama jáne Brıtandyq Vırgın araldaryndaǵy iri ofshorlyq kompanıalardy qaraýynda ustaǵan otbasylyq holdıńtiń mıllıardtaǵan dollar qarjysy" ekenin aıtady.

Mehrıban Álıevanyń tórkini - Pashaevtar áýleti prezıdentke jaqyn bolǵannyń arqasynda saıası salmaqtaryn ulǵaıtyp, qomaqty dáýlet jınap aldy. Ázerbaıjandyq sarapshy Zafar Gýlıevtiń aıtýynsha, Pashaevtar Ázerbaıjannyń bılik qurylymynyń eń joǵarǵy deńgeıinen oryn alýǵa yntaly, olar tipti 2008 jyly Mehrıbandy prezıdenttikke usyný týraly oılaǵan. 2013 jyly saılaý qarsańynda Zafar Gýlıev Azattyqqa "Ol kezde bul ıdeıa óristemedi. Múmkin, otbasy ne úkimet toqtaý salǵan shyǵar. Biraq sodan beri Mehrıban Álıeva men Pashaevtar barlyq jaǵynan – qarjylyq, ekonomıkalyq jáne yqpaldylyq turǵysynan kúsheıip ketti" degen pikirin aıtqan edi.

Alaıda Ilham Álıevtiń ózi eshqashanda otbasylyq bılikke talas týraly aıtqan emes jáne sán kóshinen qalmaıtyn jaryn «Ázerbaıjannyń eń sulý áıeli» dep ataıdy. Onyń «prezıdenttiń áıeli bolsa da, áıeldiń aty - áıel» degen sózderi aqparat quraldary arqyly tarap ketken. Álıev kóbinese áıeldi «otbasyndaǵy mahabbattyń, garmonıanyń, tynyshtyqtyń kepili» retinde sıpattaıdy.

 

Qalaı bolǵanda da Ázerbaıjandy bılep otyrǵan Álıevter áýleti burynǵy Sovet Odaǵyndaǵy repressıalyq rejımdi saqtap qalǵan, eldegi aqparat quraldary bostandyǵyn shekteý, sybaılas jemqorlyq pen halyqty qysyp ustaý jaǵynan aımaqta top bastap tur.

2009 jyly Ázerbaıjan bıligi konstıtýsıaǵa ózgeris engizip, prezıdent merzimine qatysty shekteý alynyp tastaldy. 55 jastaǵy Álıevtiń resýrstarǵa baı eldiń máńgi prezıdenti bolýyna tehnıkalyq turǵyda jol ashyq tur. Al sarapshylar Ilham Álıevtiń de ýaqyt óte áýlet dástúrin saqtap, bılikti otbasy músheleriniń birine tapsyratynyn aıtady.

Mehrıban men Ilham Álıevterdiń eki qyzy men bir uly bar.

Derekkóz: "Azattyq"