Ulttyq bank tóraǵasy Tımýr Súleımenov 11 qazanda ótken brıfıń barysynda sońǵy apta teńgege qysym kórsetip, ekpin alǵan AQSH dollary baǵamyna qatysty pikir bildirdi, dep habarlaıdy Dalanews.kz.
Tımýr Súleımenov qazan aıynyń basynan bastap teńgeniń dollarǵa shaqqandaǵy baǵamynda turaqsyzdyq kúsheıgenin basa atap ótti. Onyń aıtýynsha, bul eń aldymen, ekonomıkalyq belsendilikpen baılanysty.
"Biz sharýashylyq júrgizýshi sýbektiler, ıaǵnı ekonomıkalyq agentter tarapynan dollarǵa degen suranystyń aıtarlyqtaı artqanyn baıqap otyrmyz. Bul jeke sektorǵa da, sol sekildi kvazımemlekettik sektor sýbektilerine de qatysty. Bilesizder me, qazir asa belsendi kezeń: ınvestısıalyq, ınfraqurylymdyq, saýda-ekonomıkalyq kelisimsharttar jasalýda, kóbinese bul kelisimsharttar ımport shıkizattaryn, jabdyqtaryn, tehnologıalaryn jáne t.b. paıdalana otyryp jasalady. Munyń bári dollarǵa degen suranystyń artýyna alyp keledi, osylaısha atalǵan shetel valútasy baǵamynyń birshama kóterilgenin kórip otyrmyz", dep túsindiredi Ulttyq bank basshysy.
Sonymen qatar, Súleımenov teńgeniń kúsheıýi nemese nyǵaıtýynan bólek, AQSH FRJ aqsha-kredıt saıasatynyń nátıjesinde dollar da kúsheıip, nyǵaıyp jatqany baıqalatynyn aıtady.
"Qazan aıynyń basynan bastap negizgi alty valútaǵa shaqqanda dollardyń ındeksi 2,1%-ǵa óskenin kórip otyrmyz. Iaǵnı, bul evroǵa, ıenaǵa, frankke jáne t.b. qatysty. Reseı rýbline shaqqanda, mysaly, saýda seriktesi eliniń valútasy retinde dollar 4%-dan astamǵa ósti. Osylaısha, dollar qunynyń jahandyq nyǵaıýy teńgeniń ishki baǵamyna da áser etken", – dedi ol.
Taǵy bir mańyzdy faktor – BJZQ-nyń tıimdiligi men kiristiligin arttyrý aıasynda Ulttyq bank dollarmen kórsetilgen zeınetaqy aktıvteriniń úlesin arttyratyn bolady. Bul teńgede ǵana emes, dollar túrinde de quraldar jıyntyǵynda joǵary tabys ákele alý úshin jasalady.
"Biz BJZQ-daǵy valútalyq aktıvterdiń úlesin 40%-ǵa deıin jetkizemiz dep sheshtik, sondyqtan bul naryq, sonyń ishinde bizdiń de tarapymyzdan dollarǵa degen suranystyń artýyna túrtki boldy. Búgingi tańda osy kórsetkishke qol jetkizdik, ıaǵnı BJZQ-nyń 20,5 trln aktıviniń 40%-y dollarmen saqtaýly, sondyqtan biz BJZQ úshin dollar satyp alýdy doǵara turý týraly sheshim qabyldadyq, ıaǵnı óz maqsatymyzǵa jettik jáne endi dollar qajet emes, biz bul úlesti 40% deńgeıinde saqtaımyz", – deıdi Tımýr Súleımenov.
Úkimettiń Ulttyq qordan qosymsha transfer suraýy teńge baǵamyna áseri bolady ma?
"Qazan aıynda Qarjy mınıstrligi búdjetti qamsyzdandyrý úshin Ulttyq qordan rekordtyq kólemde - 1,3-1,4 mlrd dollar alyp, satatynyn aldynda habarlanǵan edik. Sondyqtan, dollar usynysy turǵysynda bizde áli de jetkilikti kólemdi qarajat bar. Iaǵnı, osy 1,4 mıllıard dollardyń úshten birin biz naryqta sattyp úlgerdik, al aıdyń sońyna deıin taǵy úshten ekisin satý josparda bar. Tıisinshe, bul qarajat teńge baǵamyndaǵy qubylmalylyqty basý jáne aqsha baǵamynyń irgeli mánine qaıta oralýy úshin jetkilikti bolady dep sanaımyz ", - dep atap ótti Ulttyq bank basshysy.
Sonymen qatar ol Úkimettiń 2024-2026 jyldarǵa arnalǵan áleýmettik-ekonomıkalyq damý boljamynda 1 dollardyń quny 460 teńge kóleminde belgilengenin atap ótti.
"Bizdiń ortasha jyldyq boljamdy baǵam – 460-tyń mańaıynda. Tıisinshe, eger aqsha baǵamy turaqtanǵan bolsa jáne onyń jyl sońyna deıin qatty qunsyzdanbaıtynyn kórip otyrsaq, ortasha baǵam báribir osy mańaıda bolady. Sondyqtan biz Úkimetke 2024 jyl boıynda dollar baǵamy ózgerisine qatysty usynys jasaýdy josparlap otyrǵanymyz joq... Ulttyq valúta álsireıtindeı, dollardyń quny 500 teńge bolatyndaı biz irgeli faktorlardy baıqap otyrǵanymyz joq. Biraq, jalpy aqsha baǵamy boıynsha men eshnárseni kesip aıta almaımyn, óıtkeni bul meniń fýnksıama jatpaıdy", dep sózin túıindedi ol.
Aıta ketsek, buǵan deıin ekonomıs Ǵalymjan Aıtqazın Ulttyq banktiń BJZQ úshin dollar satyp alýdy doǵarýy neni bildiretinin aıtqan bolatyn.
