Sezingen nársesin sózben aıtyp jetkizýge beıimdeńiz. Bala qajyǵan kezde aıǵaılaýy, uıalǵan sátte tyǵylýy, qoryqqanda jylap, tolqyǵanda tisteýi múmkin. Onyń ózin qalaı ustaý kerektigin tánniń májbúrleýi ekenin túsindirińiz. Dál sondaı sezim kezinde ózge adamdardyń ózin qalaı ustaǵanyn kórsetińiz. Balańyzben óz kóńil-kúıińizdi áńgimeleńiz. Erteń eseıgen kezde ashý men uıalýdyń, kóńil qalý men qaıǵynyń arajigin aıyratyn bolady. Óziniń sezimderin baqylap úırenedi. Olardy durys sezdirýge daǵdylanady. Sezim úshin uıalmaı, eshbir kiná sezinbeı ashyq aıtýdy meńgeredi.
Balańyzdyń eń senimdi jankúıeri bolyńyz. Muny túsinbes buryn talaı márte onyń mekteptegi jetistikterin aıtyp, áleýmettik jelini shýlatarsyz, týǵan kúninde jaqsy kóretin ánin salyp berersiz, qyzdardyń kózinshe bala kúngi sýretterin kórsetesiz. Bir kúni ulyńyz kelip: «Jeter, anashym, toqta» deıdi. Ol uıalar. Biraq jer betinde sizden artyq jankúıeri, qamqorshysy joq ekenin túsinedi.
Ulyńyzǵa artyn jınap júrýdi, tamaq isteýdi, náskıin jýýdy, jeıdesin útikteýdi úıretińiz. Bálkim, munyń barlyǵyn isteýge onyń muqtajdyǵy týa qoımas. Degenmen, kelinshegi anasyna alǵys aıtary sózsiz.
Oǵan kitap oqyp berýdi, onymen birge oqýdy ádet etińiz. Bala ata-anasynyń tizesinde otyryp kitap oqyǵandy úırenedi. Balańyz sizdiń kitap oqyǵanyńyzdy kórip óskeni abzal. Ne oqyǵanyńyzdy aıtyp berińiz oǵan. Ózińizdiń jaqsy kóretin jazýshyńyzdy, unatatyn shyǵarmalaryńyzdy ortaǵa salyńyz. Kitap oqýdyń mańyzyn erte jastan sanasyna quıýǵa tyrysyńyz. Birge oqyńyzdar. Sosyn birge talqylap, qıalǵa birge berilińizder. Balańyzdyń jaqsy kóretin ertegi keıipkeriniń sýretin salýǵa kómektesińiz. Belsendi oqyrman bolýǵa úıretińiz.
Bılegenin maqtańyz. Mýzyka, yrǵaq, bı – ár adamǵa túsinikti ámbebap til. Óz deneńe ıe bolý, onymen túrli qımyl-qozǵalys jasaı bilý adamnyń úılesimdi damýyna septigin tıgizedi. Balańyzben birge bıleńiz. Kóńilin demep júrińiz!
Úlgi alýǵa turarlyq jaqsy adamdardyń baryna kózin jetkizińiz. Aqyldy, batyl, myqty, daryndy, adal adamdar týraly kóp aıtyńyz. Ondaı adamdarmen tanystyryp júrińiz. Ataqty jazýshy, saıahatshy, zertteýshi, ǵalym, sýretshi, ǵaryshker, ártister týraly kóp áńgimeleńiz. Olar qalaı ómir súrdi, jetistikke jetý úshin qandaı qıyndyq kórdi, sonyń bárin qalaı jeńgenin táptishteńiz. Syrtqy álpetten góri, jan sulýlyǵy mańyzdy ekenin eskertip otyryńyz.
Balańyzǵa úlgi bolyńyz. Siz balańyz úshin naǵyz qaharmansyz. Kúmánińiz bolmasyn. Biraq kishkentaı ulyńyzǵa sulý, aqyldy, adal ekenińizdi kúndelikti dáleldep otyrý kerektigin esten shyǵarmańyz. Siz – ol úshin eń ǵajap áıelsiz. Ózgelerdiń bárinen bir saty joǵary turasyz.
Ulyńyzǵa ádepti bolýdy úıretińiz. Rahmet pen oqasy joqty aıtýdy, áıelderge qolyn usynýdy, kómektesýge yntaly bolýyn, oryn berýdi sizden basqa eshkim úıretpeıdi. Osylaı istese, aınalasyndaǵy álemdi áldeqaıda taza kózben kóretin bolady.
Senim berińiz. Ul bala bolǵan soń, qorqynysh pen úreıdi bastan keshpeýi múmkin emes. Ol qaıǵy men jaraly bolǵanda, basqa emes anasyn izdeıdi. Al, siz janynda bola almasańyz? Ózin jalǵyz sezingende senetin bir qubylys bolýy kerek. Sonda ol ózin eshqashan jalǵyz emes ekenin bilip, sezinip ósedi.
Keıde názik bola bilý kerektigin úıretińiz. Kishkentaı balaǵa, janýarlarǵa, gúlderge, ózge adamnyń sezimine jylylyq tanytý mańyzdy ekenin túsinýi qajet.
Báribir buzatyn zattardy alańsyz búldirýine múmkindik berińiz. Eger balańyz kıimin kir qylyp kelgen saıyn, oǵan uryssańyz, beker ýaqyt joǵaltasyz. Ári balanyń rýhyn syndyryp alasyz. Adam óz qýatyn ashýǵa jeńdirmegeni durys. Bala aǵashqa órmelep, laı sýdy keship júrip ómir tanıdy. Bul qalypty úderis. Kónińiz. Qabyldańyz.
Onyń qyzyǵýshylyǵyn týdyratyn dúnıege mán berińiz. Ol unatatyn fýtboldy búge-shigesine deıin bilip alyńyz. Qaı komandany jaqsy kóretini, qaı oıynshyny erekshe pir tutatynyn anyq bilińiz. Onyń súıikti ánin, ol salatyn pandalardyń sýretin salýdy úırenińiz. Onyń ómirine belsendi atsalysqanyńyz jón. Syrtynan kóz qyryn salatyn baqylaýshy bolmańyz.
Dalaǵa birge shyǵyńyz. Teledıdardy óshirip, oıynnyń bárin tastap, fotoaparatty qýysqa tyǵyp tastańyz. Dalaǵa shyǵyp, balańyzdyń sońynan ilesip otyrsańyz bolǵany. Muqıat baqylańyz, qandaı áser alatynyn baıqańyz. Suraq qoıyńyz, ómir týraly aıtyńyz. Ózińizge de, balańyzǵa da bulaı serýendeý unaıtyny sózsiz.
Oınaýǵa mursat berińiz. Siz qansha qalasańyz da, balańyz únemi jeńe bermesi anyq. Siz oǵan únemi: «Kóp jattyǵý jasaǵan soń, sen jeńimpaz boldyń» dersiz. Biraq ol túsinbeýi múmkin. Túsinbegeni de durys. Óıtkeni, únemi jeńe berý múmkin emes. Degenmen, balamyzdy kóńil qalýdan saqtaǵymyz kelýi de qalypty áreket. Bala ómirden áli talaı taıaq jeıtinin bilmeıdi. Dúnıe alma kezek ekenin uǵyndyryńyz. Bul jeńilýge daıyn bol degen sóz emes. Tek jeńilgende berilmeý kerektigin úıretý.
Ózgege kómektesýge múmkindik berińiz. Kómektesýge múmkindik berý men kúshtep jumsaýdyń aıyrmasy jer men kókteı. Múmkindik berý – júrekke ot jaǵady. Sol ottan búkil álem jaryq bolady. Ózińizde oǵan úlgi bolyńyz. Árdaıym kómektesýge daıyn bolyńyz.
Balaǵa tájirıbe jınaý jetistikke bastaıtynyn túsindirińiz. Ol tek sport pen mýzykaǵa ǵana qatysty emes. Ómirde kezdeser ár nársede solaı. Durys ádetterdi qalyptastyryńyz. Sonda eresek jigit bolǵanda ómirlik túıtkilderdi tez sheshetin qaısar bolyp ósedi.
«Nege?» degen suraq qoıǵanda, mindetti túrde jaýap berińiz. Bilmeseńiz jaýabyn birge izdeńiz. Ol jaýapty qaıdan taba alatynyn kórsetińiz. Týystardan surasyn, ınternet, ensıklopedıadan oqysyn. Qarsy suraq qoıyńyz. Ózi de oılansyn. Eger ózi uıalatyn suraq bolyp, sizden suraı almasa, ol ony qaıdan tabatynyn biletin bolady.
Ákesi basty nárselerdi úıretsin. Eger ákesine balanyń tárbıesine etene aralasýǵa múmkindik berseńiz, balanyń sanasynda onyń ákesi bárin biledi degen durys túsinik qalyptasady. Siz árdaıym súıikti ana bolyp qala beresiz. Biraq, ul bala úshin ákeniń jóni bólek. Áke degen barlyq suraqtyń jaýabyn biletin adam.
İshtegi kernegen qýatty shyǵaratyn birdeńe oılap tabyńyz. Daýylpaz, bos keńistik, ıt áperińiz, sportpen shuǵyldansyn. Esten tanǵansha alysa alatyn nárse berińiz. Áıtpese, ol sizdiń bir zatyńyzdy alyp, búldiredi. Ózińiz ókinesiz.
Balańyzdy únemi birge ertip júrińiz. Jumysqa, dostarmen kezdesýge, saıahatqa. Árbir kórgen jańa nárse onyń júreginde iz qaldyrady. Oılantady, jaqsy esteliktermen este qalady.
Betinen súıip, qushaqtap júrińiz! Uly bar ananyń bári sizge kishkentaı balanyń óte sezimtal bolatynyn aıtady. Kúni boıy ashýlanyp, ursyp, qyrsyqsa da, áıteýir bir sát óte meıirimdi, sezimtal bolatyn kezi bar. Sondyqtan balańyz 2 aılyq pa, álde 16 jastaǵy bozbala ma, báribir, ony qushaqtap, betinen súıip turyńyz. Ásirese, erkelep, tentektik jasaǵan kezde. Tym erke bolyp ketedi dep qoryqpańyz. Uldarǵa ananyń aıaly alaqany erekshe mańyzdy. Olar únemi mahabbatqa zárý bolyp turady. Ulyńyz jasy neshede bolsa da, anasynyń ony betinen súıýine bolatynyn túsinetinine kóz jetkizip alyńyz.
Anasy ulynyń han saraıy bolýy kerek. Ulyńyz táı-táı basqanda, anasynan bir-eki qadam ǵana alystaıdy. Sosyn qaıtyp oralady. Taǵy da árirek júredi de, qaıtyp keledi. Sýret salyp úırengende, anasynyń maqtaǵanyn kútedi. Árip úırengende, bir kitapty anasyna 20 ret oqyp beredi. Óıtkeni, anasy ony 50 ret tyńdaýǵa daıyn. Fýtbol oınaýdy bastaǵanda, jankúıerler arasynan sizdi izdeıdi.
Aýyryp qalsa, anasyna qońyraý shalady. Bir nárseni búldirgende anasynan kómek suraıdy. Tipti, úlken jigit bolǵan kezde de óz seziminen qymtyrylmaı, anasynyń ıyǵyna kelip jylaýy múmkin. Azamat atanyp, óz úıi bolyp, úıinde áıeli bolsa da, siz onyń anasy bolyp qala beresiz. Aspandaǵy kún sıaqty eshqashan ózgermeıtin máńgilik jaryǵy, shýaǵy, ot alatyn peshi siz – anasy bolasyz.
Aýdarǵan Shynar ÁBİLDÁ
