Premer-Mınıstrdiń orynbasary – ulttyq ekonomıka mınıstri Nurlan Baıbazarovtyń tóraǵalyǵymen ótken Ekonomıkadaǵy ósimdi qamtamasyz etý jónindegi jedel shtab otyrysynda birinshi jartyjyldyqtaǵy ekonomıka salalarynyń damý kórsetkishteri qaraldy, - dep habarlaıdy Dalanews.kz.
Ótken jylmen salystyrǵanda aqparat jáne baılanys salasynda (8,7%), qurylysta (8,6%), kólikte (7,3%) turaqty ósimge qol jetkizildi.
Aıta ketý kerek, bıylǵy bes aıdyń qorytyndysymen salystyrǵanda aýyl sharýashylyǵy, qurylys jáne saýda salalarynda ósý qarqyny jaqsarǵany baıqalady. Sonymen qatar OPEK+ mindettemeleri sheńberinde munaı óndirý kóleminiń qysqarýyna jáne sý tasqyny kezeńinen keıin júrgizilip jatqan qalpyna keltirý jumystaryna baılanysty birqatar salada birshama artta qalýshylyq baıqalyp otyr.
«4 aılyq báseńdeýden keıin maýsym aıynyń qorytyndysy ınvestısıalardy jumyldyrý, otandyq taýar óndirýshilerdi qoldaý, iskerlik belsendilikti yntalandyrý sharalary, sondaı-aq qurylys, avtojol, aýyl sharýashylyǵy salalaryndaǵy aldaǵy belsendi kezeń esebinen ekonomıkanyń ósý traektorıasyna shyǵýyna negiz qalady», - dep Nurlan Baıbazarov, bıylǵy iskerlik belsendilik ındeksi bes aı qatarynan oń aımaqta turǵanyn atap ótti.
Óńdeý ónerkásibi nysanaly ındıkatorlar sheginde (5,1%-ǵa) ósip keledi. Óńdeý ónerkásibi salalary ishinde metalýrgıa óndirisiniń – 8,3%-ǵa, mashına jasaýdyń – 9,4%-ǵa, hımıa ónerkásibiniń – 5,3%-ǵa, jıhaz jasaýdyń – 28,3%-ǵa, farmasevtıkanyń – 14,8%-ǵa ósýi qamtamasyz etildi. Ósimge otandyq taýar óndirýshilerdi qoldaý sharalaryn jetildirý nátıjesinde qol jetkizildi. Búgingi tańda OTÓ-men jasalǵan sharttardyń sany 2023 jylǵy 22,7 myńmen salystyrǵanda 45,7 myńǵa deıin artty.
Jeńil ónerkásip, qurylys materıaldary óndirisiniń kólemin ulǵaıtý, sondaı-aq azyq-túlik ónimderi salasynda jáne t. b. jumystar jalǵasýda.
Qurylysta jumys kólemi bes aıdaǵy 8,1% kórsetkishpen salystyrǵanda ósip, 8,6%-dy qurady. Qarastyrylyp otyrǵan kezeńde 7,4 mln sharshy metr turǵyn úı paıdalanýǵa berildi, bul ótken jyldyń sáıkes kezeńinen 1%-ǵa artyq. Qoldanystaǵy jeńildikti jáne jalǵa beriletin baǵdarlamalar men jańa turǵyn úı baǵdarlamalary («Otaý», «Naýryz») sheńberinde 54,2 myń otbasy ózderiniń turǵyn úı jaǵdaıyn jaqsartýy tıis.
Inflásıa máselesine erekshe nazar aýdaryldy. 90 túrli sharany iske asyrýdyń nátıjesinde kórsetkishter 2023 jylǵy maýsym aıyndaǵy 14,6%-dan aǵymdaǵy 8,4%-ǵa deıin tómendedi. Bul rette azyq-túlik taýarlary boıynsha ınflásıa 5,4%, al ózge taýarlar boıynsha 7,4% qurady. Jalpy, bıyl nysanaly dáliz 6-8% kóleminde. Importtyq taýarlardy almastyrý boıynsha ınvestısıalyq jobalar belsendi túrde iske asyrylyp jatyr, baǵa belgileýdi baqylaý, monopolıaǵa qarsy jáne syrtqy saýdany retteý jumystary jalǵasýda.
Investısıalar aǵyny da el ekonomıkasynyń ósýine áser etedi. Bul baǵytta aqparat jáne baılanys, kólik, bilim berý jáne óńdeý ónerkásibi salalary oń dınamıka kórsetýde. Jarty jyl ishinde jalpy somasy 151 mlrd teńgege 18 joba iske qosyldy, onyń 122,7 mlrd teńgesi – sheteldik qatysýy bar úles. Investısıalyq shtabtyń júıeli jumysy aıasynda shamamen $30 mlrd somasyna 65 ınvestısıalyq joba boıynsha problemalyq máseleler sheshildi, sondaı-aq zańnamaǵa 57 ózgeris ázirlendi, onyń ishinde búginde 26 buıryq qabyldandy.
Buǵan qosa, TKSH-ny jańǵyrtý, agroónerkásiptik keshendi damytý jónindegi jumys qarqyny qaraldy.
Otyrys qorytyndysy boıynsha ekonomıkanyń barlyq salasynda josparlanǵan kórsetkishterden tómen emes deńgeıde ósimdi qamtamasyz etý boıynsha naqty tapsyrmalar berildi. Ekonomıkadaǵy ósimdi qamtamasyz etý jónindegi óńirlik jedel shtabtar jumys isteıdi. Olarǵa ákimniń árbir kórsetkish boıynsha jaýapty orynbasarlary bekitilgen.
