Túrkıa túrli baǵyttar men tamasha saıahat tájirıbesin usynady. Onyń ártúrli yńǵaılylyǵy onyń ártúrli týrısik kórikti jerleriniń tartymdylyǵyn arttyrady, biraq keıbir baǵyttar demalysyńyzdy jaqsartýǵa yqpal etedi.
Murajaı bıletterin alyńyz
Túrkıanyń tarıhı jáne mádenı murasyn zertteýdiń eń jaqsy joly — onyń ádemi murajaılaryna barý. El boıynsha 350-den astam murajaılar men arheologıalyq oryndarǵa qol jetkizýge múmkindik beretin únemdi karta — Museum Pass arqyly ár jerde bólek bıletter satyp almaı nemese kezekke turmaı-aq eldiń ótkenine úńilý áldeqaıda ońaı. Aımaqqa, baǵaǵa jáne jaramdylyq merzimine baılanysty ártúrli mekende qol jetimdi, árbir murajaı bıleti murajaıǵa nemese tarıhı orynǵa alǵash kirgen kezde belsendi bolady. Bıletterdi onlaın nemese saıttaǵy kasadan satyp alýǵa bolady jáne ár murajaıda bir ret paıdalanasyz.
Poıyzben saıahat
Túrkıada eldi óz qarqynymen zerttegisi keletinderge ıkemdilik usynatyn kóptegen álemdik jáne jergilikti avtokólikterdi jalǵa berý qyzmetteri bar. Degenmen, eldi poıyzben aralaý — eń erekshe jáne jaǵymdy tájirıbe. Barlyq aımaqtardy joǵary jyldamdyqty poıyzdarmen jáne nostalgıalyq marshrýttarmen qamtıtyn Túrkıanyń temirjol jelisi tabıǵı landshafttarǵa, tarıhqa jáne mádenıetke baı saıahattardy ýáde etedi. Time jýrnalynyń «2024 jylǵy álemdegi tamasha oryndardyń birine» daýys bergen áıgili Orient Express, jańa Mesopotamian Express jáne kórkem Dıarbakyr ekspressi sıaqty nostalgıalyq poıyz týrlary sizdiń saıahattaryńyzdy saıahattyń ózi bolatyn qyzyqty shytyrman oqıǵaǵa aınaldyrady. baratyn jeri sıaqty áserli.
Catyp alǵanda salyqty qaıtaryp alyńyz
Stambýl Úlken bazary jáne dámdeýishter bazary sıaqty tarıhı bazarlarǵa barý arqyly dástúrli saýda tájirıbesin sezinýge bolady nemese eldegi saýda ortalyqtarynda zamanaýı saýda atmosferasyn zertteýge bolady. Sonymen qatar, satyp alýlaryńyzǵa Túrkıada salyq salynbaýy múmkin. 8% salyq mólsherlemesi bar ónimder úshin 108 TL-den joǵary satyp alýlar úshin jáne 18% salyq mólsherlemesi bar ónimder úshin 118 TL-den joǵary satyp alýlar úshin salyqty qaıtarýǵa bolady. Salyqty qaıtarý týraly qosymsha aqparat alý úshin GoTürkiye veb-saıtyna kirińiz.
Qoǵamdyq kólikti paıdalanyńyz
Zamanaýı kólik qyzmetteri Túrkıa usynatyn alǵashqy yńǵaılylyqtardyń biri bolyp tabylady. Eldiń áýejaılaryna búkil álem boıynsha tikeleı reıster arqyly ońaı jetýge bolady. Kelgennen keıin eldiń barlyq áýejaılarynda qoljetimdi taksıler nemese avtobýstar túrik qalalaryna ońaı jetýge múmkindik beredi. Qoǵamdyq kólik Túrkıanyń taǵy bir kórikti jeri bolyp tabylady, ol kez kelgen saıahatshynyń qajettilikterin qanaǵattandyratyn túrli nusqalardy usynady. Elordalyq aýdandardaǵy keń aýqymdy metro júıeleri, avtobýstardyń, tramvaılardyń, paromdardyń jáne poıyzdardyń senimdi jelilerimen birge qalalyq jerlerde navıgasıany jeńildetedi. Qoǵamdyq kólikti paıdalaný úshin barlyq derlik kólikterde jaramdy ruqsat qaǵazyn satyp alý qajet. Sodan keıin telefonyńyzdaǵy karta qoldanbalaryn paıdalanyp, qaıda barǵyńyz keletinine baılanysty avtobýstan, tramvaıdan nemese metrodan túsý úshin qaı aıaldamany bilýge bolady.
Jergilikti sıaqty tamaqtanyńyz
Túrkıanyń qaı túkpirine barsańyz da, jergilikti taǵamdardan kóshe taǵamdaryna deıin ár aımaqta túrik ashanasynyń usynatyn túri kóp. Álemge áıgili káýaptar men dóner sıaqty klasıkalyq taǵamdardan basqa, siz aımaqtyq taǵamdarmen tanysýyńyz kerek. Siz ár aımaqta biregeı taǵamdardy sezinseńiz de, bul sizge túrik aspazdyq dástúrleri týraly túsinik beredi. Birinshiden, siz basqalarǵa uqsamaıtyn ádettegi túrik tańǵy asyn ishýińiz kerek. Túrik tańǵy as — bul dámdi taǵam, oǵan kóbinese jańa pisken nan, irimshik, záıtún, qyzanaq, qıar, jumyrtqa, bal jáne djem, sondaı-aq tıptik túrik shaıy kiredi. Sodan keıin «esnaf lokantası» (jergilikti ashanalar) arqyly eń jaqsy jergilikti taǵamdy jeýge bolady, onda siz shved ústeli mázirinen tańdaı alasyz jáne bir tabaq úshin belgilengen baǵany tóleı alasyz. Lokantas jáne basqa meıramhanalar ádette búkil elde keshke deıin ashyq.
Jyly qonaqjaılylyqtan rahat alyńyz
Túrik mádenıetiniń eń kórnekti erekshelikteriniń biri — onyń jyly qonaqjaılyǵy. Túrikter seni dostyqpen qarsy alady. Eger sizge kómek kerek bolsa, olarmen baılanysýdan tartynbańyz. Jergilikti turǵyndar týrıserge baǵyt berý nemese kólik tańdaýyna kómektesý úshin jıi barady. Sizben shyn júrekten áńgimelesý kezinde olar sizge tipti bir shyny shaı usynady. Aǵylshyn tilinde sóıleıtin kóptegen adamdy kezdestirýge bolady. Ásirese, týrısik aımaqtarda. Óıtkeni bul — elde eń kóp sóıleıtin shet tili.
www.goturkiye.com
