Túrkiia túrli baǵyttar men tamasha saiahat tájiribesin usynady. Onyń ártúrli yńǵailylyǵy onyń ártúrli týristik kórikti jerleriniń tartymdylyǵyn arttyrady, biraq keibir baǵyttar demalysyńyzdy jaqsartýǵa yqpal etedi.
Murajai biletterin alyńyz
Túrkiianyń tarihi jáne mádeni murasyn zertteýdiń eń jaqsy joly — onyń ádemi murajailaryna barý. El boiynsha 350-den astam murajailar men arheologiialyq oryndarǵa qol jetkizýge múmkindik beretin únemdi karta — Museum Pass arqyly ár jerde bólek biletter satyp almai nemese kezekke turmai-aq eldiń ótkenine úńilý áldeqaida ońai. Aimaqqa, baǵaǵa jáne jaramdylyq merzimine bailanysty ártúrli mekende qol jetimdi, árbir murajai bileti murajaiǵa nemese tarihi orynǵa alǵash kirgen kezde belsendi bolady. Biletterdi onlain nemese saittaǵy kassadan satyp alýǵa bolady jáne ár murajaida bir ret paidalanasyz.
Poiyzben saiahat
Túrkiiada eldi óz qarqynymen zerttegisi keletinderge ikemdilik usynatyn kóptegen álemdik jáne jergilikti avtokólikterdi jalǵa berý qyzmetteri bar. Degenmen, eldi poiyzben aralaý — eń erekshe jáne jaǵymdy tájiribe. Barlyq aimaqtardy joǵary jyldamdyqty poiyzdarmen jáne nostalgiialyq marshrýttarmen qamtityn Túrkiianyń temirjol jelisi tabiǵi landshafttarǵa, tarihqa jáne mádenietke bai saiahattardy ýáde etedi. Time jýrnalynyń «2024 jylǵy álemdegi tamasha oryndardyń birine» daýys bergen áigili Orient Express, jańa Mesopotamian Express jáne kórkem Diiarbakyr ekspressi siiaqty nostalgiialyq poiyz týrlary sizdiń saiahattaryńyzdy saiahattyń ózi bolatyn qyzyqty shytyrman oqiǵaǵa ainaldyrady. baratyn jeri siiaqty áserli.
Catyp alǵanda salyqty qaitaryp alyńyz
Stambýl Úlken bazary jáne dámdeýishter bazary siiaqty tarihi bazarlarǵa barý arqyly dástúrli saýda tájiribesin sezinýge bolady nemese eldegi saýda ortalyqtarynda zamanaýi saýda atmosferasyn zertteýge bolady. Sonymen qatar, satyp alýlaryńyzǵa Túrkiiada salyq salynbaýy múmkin. 8% salyq mólsherlemesi bar ónimder úshin 108 TL-den joǵary satyp alýlar úshin jáne 18% salyq mólsherlemesi bar ónimder úshin 118 TL-den joǵary satyp alýlar úshin salyqty qaitarýǵa bolady. Salyqty qaitarý týraly qosymsha aqparat alý úshin GoTürkiye veb-saityna kirińiz.
Qoǵamdyq kólikti paidalanyńyz
Zamanaýi kólik qyzmetteri Túrkiia usynatyn alǵashqy yńǵailylyqtardyń biri bolyp tabylady. Eldiń áýejailaryna búkil álem boiynsha tikelei reister arqyly ońai jetýge bolady. Kelgennen keiin eldiń barlyq áýejailarynda qoljetimdi taksiler nemese avtobýstar túrik qalalaryna ońai jetýge múmkindik beredi. Qoǵamdyq kólik Túrkiianyń taǵy bir kórikti jeri bolyp tabylady, ol kez kelgen saiahatshynyń qajettilikterin qanaǵattandyratyn túrli nusqalardy usynady. Elordalyq aýdandardaǵy keń aýqymdy metro júieleri, avtobýstardyń, tramvailardyń, paromdardyń jáne poiyzdardyń senimdi jelilerimen birge qalalyq jerlerde navigatsiiany jeńildetedi. Qoǵamdyq kólikti paidalaný úshin barlyq derlik kólikterde jaramdy ruqsat qaǵazyn satyp alý qajet. Sodan keiin telefonyńyzdaǵy karta qoldanbalaryn paidalanyp, qaida barǵyńyz keletinine bailanysty avtobýstan, tramvaidan nemese metrodan túsý úshin qai aialdamany bilýge bolady.
Jergilikti siiaqty tamaqtanyńyz
Túrkiianyń qai túkpirine barsańyz da, jergilikti taǵamdardan kóshe taǵamdaryna deiin ár aimaqta túrik ashanasynyń usynatyn túri kóp. Álemge áigili káýaptar men dóner siiaqty klassikalyq taǵamdardan basqa, siz aimaqtyq taǵamdarmen tanysýyńyz kerek. Siz ár aimaqta biregei taǵamdardy sezinseńiz de, bul sizge túrik aspazdyq dástúrleri týraly túsinik beredi. Birinshiden, siz basqalarǵa uqsamaityn ádettegi túrik tańǵy asyn ishýińiz kerek. Túrik tańǵy as — bul dámdi taǵam, oǵan kóbinese jańa pisken nan, irimshik, záitún, qyzanaq, qiiar, jumyrtqa, bal jáne djem, sondai-aq tiptik túrik shaiy kiredi. Sodan keiin «esnaf lokantasi» (jergilikti ashanalar) arqyly eń jaqsy jergilikti taǵamdy jeýge bolady, onda siz shved ústeli mázirinen tańdai alasyz jáne bir tabaq úshin belgilengen baǵany tólei alasyz. Lokantas jáne basqa meiramhanalar ádette búkil elde keshke deiin ashyq.
Jyly qonaqjailylyqtan rahat alyńyz
Túrik mádenietiniń eń kórnekti erekshelikteriniń biri — onyń jyly qonaqjailyǵy. Túrikter seni dostyqpen qarsy alady. Eger sizge kómek kerek bolsa, olarmen bailanysýdan tartynbańyz. Jergilikti turǵyndar týristerge baǵyt berý nemese kólik tańdaýyna kómektesý úshin jii barady. Sizben shyn júrekten áńgimelesý kezinde olar sizge tipti bir shyny shai usynady. Aǵylshyn tilinde sóileitin kóptegen adamdy kezdestirýge bolady. Ásirese, týristik aimaqtarda. Óitkeni bul — elde eń kóp sóileitin shet tili.
www.goturkiye.com
