Komısıa otyrysyna QR Prezıdenti Ákimshiligi Basshysynyń orynbasary O.Orazalın, Túrkistan oblysynyń ákimi J.Túımebaev, Ulttyq ekonomıka vıse-mınıstri A.Jumaǵulov, Aýyl sharýashylyǵy mınıstriniń orynbasary E.Nysanbaev, Bilim jáne ǵylym vıse-mınıstri B.Asylova, İshki ister mınıstriniń orynbasary E.Bısenqulov, Energetıka vıse-mınıstri M.Myrzaǵalıev, Investısıalar jáne damý vıse-mınıstri Q.Óskenbaev, Densaýlyq saqtaý mınıstriniń orynbasary O.Ábishev, Mádenıet jáne sport mınıstriniń orynbasary E.Qojaǵapanov, Qarjy vıse-mınıstri Q.Baedilov, Meml-ekettik qyzmet isteri jáne sybaılas jemqorlyqqa qarsy is-qımyl agenttigi tóraǵasynyń orynbasary A.Shaımova, Prezıdenti Ákimshiliginiń memlekettik ınspektory M.Imandosov qatysty.
Elbasy Jarlyǵyna saı oblys ortalyǵyn Túrkistanǵa kóshirý jumystaryn josparǵa saı júzege asyrý úshin arnaıy shtab qurylǵanyn aıtqan oblys ákimi J.Túımebaev atalǵan tapsyrmalardy sátti oryndaý úshin Úkimet deńgeıinde sheshýdi qajet etetin birqatar máselelerge toqtalyp ótti.
– Túrkistan qalasyn aýyz sýmen, gazben, jylýmen, elektr qýatymen qamtý, sonymen qatar káriz júıesiniń qurylysy jobalary men Túrkistan jáne Kentaý qalalarynda kópqabatty turǵyn úılerdiń qurylysyn salý, ınfraqurylymyn damytýǵa jáne týrızm ındýstrıasyna basymdyq berilý qajet. Rýhanı qalaǵa zıarat etý úshin jylyna 1 mıllıonnan astam adam keledi. Onyń ishinde 160 myńdaıy sheteldikter. Osy oraıda, oblystyń týrısik potensıalyn tolyq iske asyrylýyn qamtamasyz etý maqsatynda, Túrkistan qalasynda halyqaralyq áýejaı men Túrkistan-SHymkent, Túrkistan-Tashkent júrdek poezdyn ashý da mańyzdy. Jaqyn sheteldermen týrısik baılanysty nyǵaıtý úshin halyqaralyq avtovokzal qurylysyn qarastyrýdy da jón dep sanaımyz. Sonymen qatar 8-10 aıda negizgi ákimdik ǵımarattaryn aıaqtap, oǵan deıin memlekettik qyzmetkerlerdiń baspana jaldaý jaıyn memleket esebinen sheshý máselesin usynamyn. Qysqa merzimde kópqabatty turǵyn úılerdi salýǵa elimizdegi eń iri qurylys kompanıalary qyzyǵýshylyq tanytyp otyr. Búginde kóshirý shyǵyndary men qajetti ǵımarattar men baspana jáne ózge de máseleler tolyǵymen eseptelip otyr. Infraqurylymdyq jáne transporttyq-logıstıkalyq júıeler zertteldi. Túrkistan elimizdiń batys óńirlerin kókónispen, azyq-túlikpen qamtamasyz etetin ortalyqqa aınalǵan. Endi bul tıimdi baǵytta jańa deńgeıde damytýdy qolǵa alýdy qarastyramyz. Sebebi Túrkistanda aýyl sharýashylyǵyn damytýǵa klımattyq jaǵdaı óte yńǵaıly. Elimizdi, ásirese batys aımaqtardyń kókóniske degen suranysyn qamtamasyz etý úshin jumystar barynsha kúsheıtiletin bolady. Túrkistan oblysynyń jańadan qurylýyna baılanysty osyndaı erekshelikterdi qamtyı otyryp, óńirdiń áleýmettik-ekonomıkalyq damý kórsetkishterin qaıta qarastyrýymyz qajet, – dedi J.Túımebaev.
Kóne shahar Túrkistannyń oblys ortalyǵy mártebesin alýy úlken jaýapkershilik pen mindetti júktep otyrǵanyn aıtqan qala ákimi Á.Óserbaev qalanyń damý dınamıkasy men logıstıkalyq múmkindigin arttyrý jáne ınfraqurylymyn jetildirý qajettiligi týyndap otyrǵanyn jetkizdi.
«Búginde qala turǵyndarynyń 94 paıyzy ortalyqtandyrylǵan taza aýyz sý júıesimen qamtamasyz etilgen. Alaıda oblys ortalyǵy bolýyna baılanysty, qala halqynyń sany 250 myńǵa deıin ósken jaǵdaıda qajetti sý kólemi táýligine 50 myń kýbty quraıdy. Keleshekte qalany tolyqqandy aýyz sýmen qamtamasyz etý úshin jańa sý qoımalary salyný qajet. Búgingi tańda qala halqynyń 26,4 paıyzy kógildir otynmen qamtylǵan bolsa, tıisti qarjy bólingen jaǵdaıda 2019 jyldyń sońynda turǵyndardy tolyǵymen gazben qamtylady. Al qalamyzdaǵy jalpy uzyndyǵy 23 shaqyrymdy quraıtyn basty kóshelerinde keptelister oryn alýy múmkin. Sondyqtan da aldaǵy ýaqytta kóshelerdiń enin 12-18 metrge deıin keńeıtý qajettili týyndaýda. Budan bólek, respýblıkalyq mańyzy bar «Batys Evropa-Batys Qytaı» dálizi qalanyń ortasynan ótkendikten qala turǵyndary men qonaqtarynyń jolda júrý qaýipsizdigin qamtasyz etýge keri áserin tıgizýde. Osy rette, qala ishinde ornalasqan 18 shaqyrym respýblıkalyq mańyzy bar joldy qala syrtyna kóshirý qajet»,-dedi Á.Óserbaev.
Otyrysta sóz alǵan QR Investısıalar jáne damý vıse-mınıstri Q.Óskenbaev Túrkistan qalasyn damytý boıynsha jasalynatyn jańa bas jospardy 2 kezeń boıynsha júzege asyrýdy usyndy.
«Birinshisi túrki áleminiń mádenı rýhanı ortalyǵy jáne Túrkistan oblysynyń ortalyǵy retinde Túrkistan qalasynyń bas jospary tujyrymdamasyn úzdik nusqasyna halyqaralyq konkýrs uıymdastyrylatynyn bolady. Sondaı-aq, Astana qalasynyń salý tájirıbesin eskere otyryp, qalanyń tujyrymdamasyn tehnıkalyq tapsyrmasy men bas josparyn ázirleý úshin Astana bas josparyn tartýdy nemese Túrkistan qalasynda fılıalyn qurýdy usynamyn. Ekinshi kezeńde qabyldanǵan 2050 jylǵa deıingi tujyrymdamany eskere otyryp qalany damytýdyń egjeı-tegjeıli usynystary qamtylǵan bas jospardy ázirleýge kirisý. Bas jospardy sátti ázirleý úshin oblys ortalyǵy retinde Túrkistan qalasyn damytýdyń jol kartasyn ázirlengen jobasyna sáıkes barlyq múddeli memlekettik organdardyń belsendi qatysýy qajet»,-dedi Q.Óskenbaev.
Túrkistan qalasynyń damýy boıynsha keshendi sharalar qabyldaý mindeti turǵanyn aıtqan QR ulttyq ekonomıka vıse-mınıstri A.Jumaǵulov jalpy ekonomıkalyq kórsetkishter boıynsha oblysty qaıta qaraý kerek ekenine toqtaldy.
Onyń aıtýynsha, jan basyna shaqqandaǵy jalpy óńirlik ónim boıynsha búgingi kúndegi kórsetkish 1 mln teńgeniń tóńireginde eken. Bul kórsetkish Respýblıka boıynsha eń tómengi kórsetkish dep aıtsaq bolady. Sol sebepti jalpy ekonomıka boıynsha keshendi jumystar qarqyndy júrý kerek ekeni kórsetilip otyr dedi.
Jıyndy qorytyndylaǵan QR Premer-Mınıstriniń birinshi orynbasary Asqar Mamın joǵaryda baıandamashylardyń kótergen máseleleri nazarǵa alynatynyn aıtyp, Elbasy tapsyrmasyn tıisti deńgeıde oryndaý úshin bar kúsh-jigerdi salýdy tapsyrdy. Sonymen qosa tıisti jospar jasap, usynys engizýdi sala jetekshilerine júktedi.
Túrkistan oblysy ákiminiń baspasóz qyzmeti
