Derekterge súıensek, Muhamedjan Tynyshbaev 1915-1916 jyldardaǵy qıyn-qystaý zamanda týneldi salýǵa ólsheýsiz úles qosqan. Alash qaıratkeriniń basshylyǵymen Reseıdiń temirjol qurylysshylary men jergilikti turǵyndardyń atsalysýymen uzyndyǵy 1 shaqyrym, bıiktigi 6 metr, eni 8 metrdi quraıtyn temir jol týnelin saldyrypty. Keıin 1950 jyly jańa úlgidegi teplovozdar shyǵyp, vogondardyń kóleminiń ulǵaıýyna baılanysty týneldi paıdalaný múmkin bolmaǵandyqtan aınalma temir jol salynǵan. Osy tarıhı oryndy avtor esimimen jańǵyrtý máselesin aýyl aqsaqaldary kóterip, búginde arnaıy eskertkish taqta ornatylyp otyr. Jergilikti ardagerler «Ult qaıratkerleriniń eńbekterin, izi qalǵan osyndaı jobalaryn tanytý, nasıhattaý – óskeleń urpaq úshin mańyzdy. Bul Elbasymyzdyń «Rýhanı jańǵyrý» baǵdarlamalyq maqalasymen de úndesip jatyr» deıdi.
Muhamedjan Tynyshbaev – Alashtyń iri qoǵam jáne memleket qaıratkeri, tarıhshy ári aǵartýshy, qazaqtan shyqqan tuńǵysh ınjener esebinde tarıhta qalǵan. Ol 1907 jyly 28 jasynda II Memlekettik Dýmaǵa Jetisý oblysy atynan depýtat bolyp saılanǵan. Keıin M.Tynyshbaev Túrkistan general-gýbernatorlyǵy qaramaǵyndaǵy temirjol qurylysyna ınjener retinde atsalysady. 1907-1914 jyldar aralyǵynda Ámýdarıa ústine salynǵan kópir qurylysyna, Ursat-Ándijan temirjol qurylysyna bas ınjener esebinde qatysady. 1914 jyly qaıratker Jetisý temir jol qurylysyna qaıta aýysady. 1921-1922 jyldary Túrkistan keńestik avtonomıasynyń Jer-sý komısarıatynda sý sharýashylyǵyn basqardy. 1922 jyly Tashkentte qurylǵan «Talap» atty mádenı-aǵartý uıymyna basqarma múshesi bolyp saılanady. Onyń el aldyndaǵy eleýli eńbegi – Túrkistan-Sibir temirjol qurylysyna maman retinde atsalysýy. 1925-1932 jyldar aralyǵynda Qazaqstan keńestik avtonomıasynda jańa astanany (Qyzylorda) jasaqtaý isiniń bas ınjeneri. 1932 jyly sáýir aıynda tutqyndalyp, Máskeý-Donbass temirjol qurylysyna jumysqa jiberilgen.
Túrkistan oblysy ákiminiń baspasóz qyzmeti
