Túrkistan oblysy M.Tynyshbaev saldyrǵan týnnelge taqta ornatyldy
Derekterge súiensek, Muhamedjan Tynyshbaev 1915-1916 jyldardaǵy qiyn-qystaý zamanda týnneldi salýǵa ólsheýsiz úles qosqan. Alash qairatkeriniń basshylyǵymen Reseidiń temirjol qurylysshylary men jergilikti turǵyndardyń atsalysýymen uzyndyǵy 1 shaqyrym, biiktigi 6 metr, eni 8 metrdi quraityn temir jol týnelin saldyrypty. Keiin 1950 jyly jańa úlgidegi teplovozdar shyǵyp, vogondardyń kóleminiń ulǵaiýyna bailanysty týneldi paidalaný múmkin bolmaǵandyqtan ainalma temir jol salynǵan. Osy tarihi oryndy avtor esimimen jańǵyrtý máselesin aýyl aqsaqaldary kóterip, búginde arnaiy eskertkish taqta ornatylyp otyr. Jergilikti ardagerler «Ult qairatkerleriniń eńbekterin, izi qalǵan osyndai jobalaryn tanytý, nasihattaý – óskeleń urpaq úshin mańyzdy. Bul Elbasymyzdyń «Rýhani jańǵyrý» baǵdarlamalyq maqalasymen de úndesip jatyr» deidi.
Muhamedjan Tynyshbaev – Alashtyń iri qoǵam jáne memleket qairatkeri, tarihshy ári aǵartýshy, qazaqtan shyqqan tuńǵysh injener esebinde tarihta qalǵan. Ol 1907 jyly 28 jasynda II Memlekettik Dýmaǵa Jetisý oblysy atynan depýtat bolyp sailanǵan. Keiin M.Tynyshbaev Túrkistan general-gýbernatorlyǵy qaramaǵyndaǵy temirjol qurylysyna injener retinde atsalysady. 1907-1914 jyldar aralyǵynda Ámýdariia ústine salynǵan kópir qurylysyna, Ursat-Ándijan temirjol qurylysyna bas injener esebinde qatysady. 1914 jyly qairatker Jetisý temir jol qurylysyna qaita aýysady. 1921-1922 jyldary Túrkistan keńestik avtonomiiasynyń Jer-sý komissariatynda sý sharýashylyǵyn basqardy. 1922 jyly Tashkentte qurylǵan «Talap» atty mádeni-aǵartý uiymyna basqarma múshesi bolyp sailanady. Onyń el aldyndaǵy eleýli eńbegi – Túrkistan-Sibir temirjol qurylysyna maman retinde atsalysýy. 1925-1932 jyldar aralyǵynda Qazaqstan keńestik avtonomiiasynda jańa astanany (Qyzylorda) jasaqtaý isiniń bas injeneri. 1932 jyly sáýir aiynda tutqyndalyp, Máskeý-Donbass temirjol qurylysyna jumysqa jiberilgen.
Túrkistan oblysy ákiminiń baspasóz qyzmeti
