1993 jyldan berige deıin TSHO óz qyzmetkerleri men jergilikti turǵyndardyń ıgiligi úshin Atyraý oblysynyń ártúrli áleýmettik jobalaryna 1,4 mıllıard dollardan astam qarjy jumsaǵan eken.
Qazaqstanǵa kelgen alǵashqy kúnderden bastap «Shevron» áleýmettik jobalardy jandandyrýdy qolǵa aldy.
Bulardyń alǵashqysy «Atyraý Bonýs Qory» baǵdarlamasy-tuǵyn.
1993-1998 jyldyń aralyǵynda júzege asyrylǵan bul jobanyń búdjeti 50 mln. dollardy quraǵan.
Atalǵan qarajatqa Atyraýda qalalyq qazandyqqa deıin avtomattandyryldy. Qalanyń irgesindegi aýyl-aımaqtardy gazben qamtýǵa jetkilikti qýaty bar tabıǵı gaz qubyrynyń qurylysy júrgizildi.
«Atyraý Bonýs Qory» baǵdarlamasy aıasynda nan zaýyty salyndy. Atyraý oblystyq aýrýhanasyn jóndeý jáne qaıta jaraqtandyrý jumystary jasaldy. Qulsaryda jedel medısınalyq járdem kórsetý aýrýhanasy, al Atyraý qalasynda jańa medısınalyq apparattarmen jabdyqtalǵan dıagnostıkalyq ortalyq salyndy.
Anyǵy, bul baǵdarlama «Shevronnyń» áleýmettik saladaǵy alǵashqy jobalarynyń biri edi.
Budan keıingi 1999 jyly ázirlengen «Igilik» baǵdarlamasy áli bar.
Bir ǵana byltyrǵy jyly «Igilik» áleýmettik ınfraqurylym baǵdarlamasyna kompanıa 25 mln. dollar aýdarǵan eken.
Osynshama qarajattyń negizgi úlesi Atyraý óńirindegi balabaqshalar, mektepter jáne basqa da áleýmettik nysandardyń qurylysyna jumsalǵan.
Biri ǵana byltyrǵy jyly Atyraý oblysynyń densaýlyq saqtaý jáne bilim berý salalaryn qoldaýǵa TSHO-nyń áleýmettik ınvestısıalar baǵdarlamasy esebinen 1 mıllıon dollary shamasynda qarjy bólingen.
Jalpy aıtqanda, jyldyq búdjeti 25 mıllıon AQSH dollaryn quraıtyn «Igilik» baǵdarlamasy aıasynda 110-nan astam áleýmettik mańyzǵa ıe ınfraqurylym nysandary salynyp, dárigerler, muǵalimder jáne tehnıkalyq mamandar úshin myńnan astam jańa jumys oryndary qurylypty.
«Igilik» baǵdarlamasynyń jyldyq búdjeti jyl saıyn ósip keledi.
«Shevron» bilim salasyna da edáýir yqpal etti. Osydan 5 jyl buryn kompanıanyń muryndyq bolýymen Qazaqstan-Brıtan tehnıkalyq ýnıverstıtetiniń (QBTÝ) janynan alǵashqy ret Qazaqstan Teńiz Akademıasy quryldy. Akamedıanyń alǵashqy túlekteri qazirgi kúni teńiz tasymaly salasynda ter tógip júr.
Osylaısha «Shevron» Nursultan Nazarbaevtyń Qazaqstan azamattaryn dástúrli munaıgaz sektorynan tys jerlerge jumysqa turǵyzý maqsatyndaǵy tapsyrmasyn alǵashqylardyń biri bolyp oryndady.
Ekonomıkany jáne shaǵyn jáne orta bıznesti damytý da «Shevron» kompanıasynyń dúnıejúzilik ınvestısıalyq qyzmetiniń eń mańyzdy bóligi bolyp tabylady.
«Shevron» Qazaqstannyń Qolónershiler Odaǵymen tyǵyz qarym-qatynasyn jalǵastyryp keledi jáne myńdaǵan qolónershilerge bıznesti damytýǵa jáne dızaın jaǵynan kómektesedi. Nátıjesinde, qolóner buıymdarynyń sapasy joǵarylap, naryq keńeıip, sheberlerdiń aqparat almasý órisi artty.
Eki jyl boıy «Shevron» jáne Qazaqstandaǵy Brıtandyq keńes birigip, 17-19 jas aralyǵyndaǵy jastardyń básekelesti eńbek naryǵynda jumysqa turý qabiletin arttyrýǵa baǵyttalǵan jańa jobany júrgizip keledi.
Munyń bári eńbek. Eńbektiń elenbeýi múmkin emes. El kórip otyr. Sharapatyn sezinip otyr.
2011 jyly «TEŃİZSHEVROIL» áleýmettik jaýapkershilik jónindegi «Paryz» respýblıkalyq baıqaýynda Gran-prı syılyǵyna ıe boldy.
