– «Elbasy» degen kúıińiz bar edi... Osy kúıińizdiń taǵdyry qalaı bolyp jatyr?
– Boldy. Biraq qazir men ony órtep jiberdim.
– Nege?
– Nazarbaev taqta turǵanda ketem dep oılamady. Patsha elmen birge bola ma degen úmit boldy, bizde. Mynadaı jaǵdaıdan keıin kúıdiń kıesine qalmaıyn dep órtep jiberdim. Kúı – qazaqtyń boıtumary. Buryn Gete men Bethoven de Nopaleonǵa arnap shyǵarma jazǵan. Keıin qatty renjip, ókingen desedi. Meniń de kóńil-kúıim osyndaı.
– Notasyn órtedińiz ba?
– Notasyn, bárin-bárin. Tipti oıymnan shyǵaryp tastadym. Ondaı kúı joq qazir. Qazirgi ýaqytta sherlimin. Bárimiz sherlimiz
– Nazarbaev týraly áleýmettik jelide, baspasóz betterinde pikir bildirdińiz be?
– Men sózdiń adamy emespin!
– Qasym-Jomart Toqaevqa kúı arnamadyńyz ba? Qańtar qyrǵyny qalaı áser etti?
– 7 qańtar kúni QR Prezıdenti Qasym-Jomart Toqaevtyń halyqqa joldaǵan úndeýi meni de jigerlendirip, dombyram sóılep ketti. Sodan «Qańtar qyrǵyny» degen kúı týdy. Shynymdy aıtaıyn, meni ony jáıdan-jáı shyǵara salǵan joqpyn. Toqaev halyqqa úndeý joldamaǵanda osy kúı shyqpaıtyn edi.
Týyndy keshegi «Qańtar qyrǵynyna» baılanysty. Jambyldyń «Lenıngradtyq órenderim» óleńi sıaqty. «Qańtar qaharmany» degen kúıim ólgenderge taǵzym, tiri qalǵandarǵa rýh berý úshin shyǵaryldy. Menen «Shámil, neshe kúıiń bar?» dese bir ǵana kúıim bar deýim múmkin. Ol – «Qańtar qaharmany». Qasym-Jomarttyń atasyna «Toqaı taǵdyry» degen kúımen qulpytas qoıdym. 30-jyldary asharshylyq qurbany bolǵan ǵoı. Onyń molasy da joq. Ashtan ólgen 4 mln adamnyń biri.
Ol kúıdiń jelisimen bir aqyn «Toqaı taǵdyry» degen poema jazdy. Poemada
«Jańa kórgen jandaımyn tańdy myna,
Tasyttyń-aý tebirentip qandy qumar,
Qurbandardyń rýhyna kúımen taǵzym,
Bul ashtyqqa arnalǵan máńgi mura»,- degen joldary bar.
Toqaev prezıdent bolmaı turǵanda «Áke týraly tolǵanys» degen kitabyn oqyǵanmyn. Sol boıynsha týǵan kúı edi. Áıtpese Toqaevpen kezdesken adam emespin. Kezdesý de shart emes. Elge jaqsylyq jasap, ádildikti ornatsa boldy. Otyz jyl oırannyń qurbany boldyq. Endi esimizdi jıyp kele jatyrmyz. Temirqazyǵymyz aıqyndalyp, Qazaqstan baqytty el bolatynyna senip otyrmyn, aınalaıyn.
– Qazirgi prezıdenttiń qasynan tabylsam deısiz be, sonda?
– Buryn Nazarbaevtyń yqpalynan shyǵa almaı júr edi, erligi bir kúnde áıgilendi. Minezi bar. Shyńǵyshannyń urpaǵy ekenin kórsetti. Bul – ekinshi Shyńǵyshan. «Bilimdi myńdy jyǵady» degen osy. Ultymyzdyń qazirgi súıenishi - osy kisi. Máshhúr Júsip aıtqan 30 jyldan keıingi kelgen jany taza adam osy - Toqaev dep otyrmyn. Meniń aıtqanym shyndyq. Dos bolsań da, qas bolsań da qazaqtyń bárine birdeı qaraımyn. Men kúıimniń kompasy qalaı júredi, sol yrǵaqpen ómir súrip kele jatqan adammyn.
– Jańa Qazaqstannan ne kútesiz?
– Jańa saıasatqa jańa saıası reforma jasaý kerek, Konstıtýsıany qaıta jasaý kerek. Parlamentti taratý kerek. «Nur Otan» partıasyn joıý kerek. Sonda ǵana Qasym-Jomart Kemeluly naǵyz batyr bolyp shyǵady. Burynǵy jolmen júre bersek, eshteńe de ózgermeıdi. Aldaǵy kúnderden tek jaqsylyq qana kútemin. Babalarymyz armandaǵan qoı ústine boztorǵaı jumyrtqalaǵan zamanǵa jetemiz dep senip otyrmyn.
Pikirlesken: Oljas Ábiluly
