Halyqaralyq standarttar bizge ne úshin qajet?
«Jergilikti munaı servıstik kompanıalarǵa jahandyq brendtermen básekelesýdiń qıyn bolýynyń birden-bir sebebi - kadrlar biliktiliginiń tómendigi. Eger qazaqstandyq oqý oryndary halyqaralyq standarttar boıynsha kadrlardy birden daıarlaıtyn bolsa jáne jumys berýshilerge jalǵa alý aldynda jas mamandardy «qosymsha oqýǵa» jáne sertıfıkattaýǵa týra kelmese – bul qazaqstandyq kompanıalardyń búdjetterine túsetin júktemeni aıtarlyqtaı azaıtady, sondaı-aq jergilikti stýdentter eńbek naryǵyna biraz tartylar edi», - dep atap ótti «Petrocouncil»munaı-gaz salasyndaǵy strategıalyq áriptestikti damytý jónindegi keńestiń jetekshisi Asylbek Djakıev.
Adı Nuǵmanov, kolej túlekteriniń biri jáne Eni, ExxonMobil, Royal Dutch Shell, Total, China National Petroleum Corporation, Inpex jáne QazMunaıGaz biriktirýshi NCOC – konsorsıýmynda tehnıkalyq qyzmet kórsetýdi basqarý júıesiniń ınjeneri bolyp jumys isteıdi. Adı halyqaralyq baǵdarlama boıynsha jáne aǵylshyn tilinde alynǵan bilim jergilikti kadrlardyń halyqaralyq kompanıalardaǵy menejerlik ustanymdarǵa qol jetkizýin jeńildetedi degen senimde. «Konsorsıýmǵa kiretin barlyq kompanıalar biryńǵaı tehnıkalyq standarttar boıynsha jumys isteıdi. Men bul bilimdi ARES-te alýǵa jolym boldy, qazir men suranysqa ıe mamanmyn jáne búkil álem boıynsha basqa kompanıalarda da suranysqa ıe bola alamyn», - deıdi ol.
Schlumberger kompanıasy Qazaqstanda jyl saıyn APEC túlekteri arasynan stýdentterdi jumysqa ornalastyrý úshin testileý ótkizedi. Qazaqstandaǵy Schlumberger HR manager Aıjan Janǵojına jahandyq eńbek naryǵynda básekege túsý úshin kolej túlekteriniń qandaı daǵdylarǵa ıe bolýy kerektigin naqty biledi: «ARES túlekteri jyl saıyn testileýge qatysyp, aǵylshyn tiliniń jetkilikti bilimin, kásibı daǵdylary men aqparattyq tehnologıalardy kórsetedi. Mysaly, stýdentterdiń kópshiligi búkil álem boıynsha munaı óndirýshi kompanıalardy paıdalanatyn Petrel jáne Eclipse baǵdarlamasyn biledi. Bilim jaqsyraq bolǵandyqtan, mamandy daıyndaýǵa az ýaqyt jumsaımyz, ıaǵnı sapaly daıyndyq APEC túlekterin bizdiń kompanıamyzda jumysqa ornalastyrý múmkindigin arttyrady», - dep atap ótti Aıjan Janǵojına.
El ekonomıkasy qyzmet kórsetý eksportynyń tabysty bolýy jáne damýy úshin adamı resýrstar belgili bir bilimge ıe bolýy jáne belgili bir talaptarǵa sáıkes bolýy tıis – osyny damyǵan elderdiń mamandary túsinip, biryńǵaı, jahandyq sapa standarttaryn ázirleý úshin búkil álem boıynsha sarapshylardy biriktire bastady. Máselen, 1978 jyly munaı jáne gaz salasyndaǵy qaýipsizdik jáne biliktilik standarttary boıynsha álemdik salalyq quzyretter ortalyǵy – OPITO paıda boldy. Bul ortalyq munaı-gaz qyzmetterin jetkizýshiler úshin biryńǵaı salalyq standarttardy jáne munaı jáne gaz salasyndaǵy oqytý kýrstaryn ázirleıdi jáne belgileıdi. APEC PetroTechnic oqytýshylary OPITO sertıfıkattaýdan ótip, halyqaralyq standarttarǵa saı baǵdarlamalar boıynsha jumys isteýde, bul qazaqstandyq jastardy sapaly oqytýǵa múmkindik beredi, bul óz kezeginde Qazaqstannyń barlyq munaı-gaz salasynyń damýyna oń yqpal etedi.
Tarıhy baı qazirgi zamanǵy jáne aldyńǵy qatarly qazaqstandyq munaı kompanıasynyń biri «Embimunaıgaz» jyl saıyn APEC PetroTechnic-tiń 50-ge jýyq stýdentterin dýaldi oqytý men praktıkaǵa shaqyrady. Kompanıa stýdentterge arnalǵan áleýetti jumys berýshi ǵana emes, sonymen qatar mańyzdy – baǵdarlamalardy, jabdyqtardy jańartýǵa jáne oqytýshylar quramyna arnalǵan taǵylymdamany uıymdastyrýǵa kómektesedi. Embimunaıgaz sondaı-aq oqytýdaǵy joǵary, halyqaralyq standarttary – sapaly daıarlanǵan kadrlardyń, ıaǵnı kompanıanyń tabysty jumysynyń kepili ekenine senimdi. «Óndiriste jańa tehnologıalardy engizý jáne sandyq transformasıa baǵdarlamasyn júzege asyrý personaldan qosymsha teorıalyq bilim men quzyrettilikti talap etedi. Árıne, árbir jumys berýshi eńbek naryǵynda qajetti bilimi men halyqaralyq standarttary bar bilikti kadrlardyń bolýyna múddeli. APEC PetroTechnic-pen dýaldy oqytý boıynsha 5 jyldyq yntymaqtastyq tájirıbesi úshin, bizdiń jumys istep turǵan ken oryndarynda tájirıbeden ótý barysynda stýdentterdiń jaqsy daıyndyǵy men joǵary ýájdemesin atap ótkim keledi. Bizde dýaldy oqýdan ótken stýdentterdiń bir bóligi, testileý qorytyndysy boıynsha kompanıaǵa jumysqa qabyldanyp, jastyǵyna qaramastan, búginde óndiriste jaqsy nátıjeler kórsetip otyr. Olardyń kópshiligi jyl saıynǵy «Mamandyǵy boıynsha úzdik» kásibı sheberlik baıqaýlarynda jeńimpaz atandy», - dep atap ótti «Embimunaıgaz» AQ Personaldy basqarý jáne eńbekaqy tóleý departamentiniń dırektory Gúlbaný Sharafetdınova: «Tálimgerler árdaıym atap ótetini, ARES stýdentteriniń negizgi qasıetteriniń biri – bul olardyń tártiptiligi men yntasy. Sondaı-aq, óndiristegi qaýipsizdik tehnıkasy erejeleriniń óte naqty saqtalýyn, oryndalatyn kúndelikti jumys boıynsha júktemege qaramastan, kompanıa boıynsha jalpy óndiristik jáne tehnologıalyq prosesterdi uıymdastyrý salasynda qosymsha bilim alýǵa múddeliligin atap ótýge bolady».
Sonymen qatar, halyqaralyq standarttardy engizýdiń arqasynda iri munaı óndirýshi kompanıalar bir mezgilde aralas salalardy da damyta alady. Mysaly, Teńizshevroıl men ARES-tiń birlesken jumysy ónerkásiptik qurylysty standarttaýǵa jáne oqý baǵdarlamalaryn NCSER qurylys salasyndaǵy halyqaralyq quzyrettilik ortalyǵynyń talaptaryna sáıkes keltirýge múmkindik berdi. NCSER standarttary qurylys salasy úshin oqytý men atestattaýdyń standarttalǵan baǵdarlamasyn qurý úshin birikti búkil álem boıynsha 125-ten astam qurylys kompanıalarynyń basshylary men ǵylymı kóshbasshylardyń qoldaýymen ázirlengen.
Oqýǵa arnalǵan jabdyqty qalaı tańdaýǵa bolady?
Alaıda, tek qana halyqaralyq standarttar jetkiliksiz, kolej stýdentteri oqýdy aıaqtaǵannan keıin jumys isteıtin jabdyqtarda birden tájirıbe jınaqtaýy qajet. APEC PetroTechnic-te qajetti jabdyqty durys tańdaý úshin salalyq «Indýstrıalyq keńes» uıymdastyryp, jyl saıyn jınaıdy, onyń quramyna munaı-gaz salasynyń 20-dan astam iri kásiporyndary kiredi. Aldyńǵy qatarly kompanıalardyń óndirýshileri ındýstrıadaǵy trendter týraly aıtyp, stýdentter 1-5 jyldan keıin qandaı qural-jabdyqtarmen jumys isteıtindigi jáne búgingi kúni óndiristen satyp alý nemese jalǵa alý týraly usynystar beredi.
«Búgingi tańda «AMÓZ» JSHS-de osy kolejdiń 8 túlegi jumys isteıdi, sondaı-aq 3-shi kýrstyń 9 stýdenti dýaldy oqytý baǵdarlamasy boıynsha tájirıbeden ótýde. APEC Retrotechnic stýdentteriniń artyqshylyqtarynyń biri – osy kolejdiń zamanaýı jabdyqtarmen qamtamasyz etilgen sheberhanalarynda alynǵan jumystyń praktıkalyq daǵdylarynyń arqasynda óndiriste jumys isteýge tez kirisýge daıyn bolýy, munda shynaıy óndiris prosesi jasalǵan, - dep atap ótti «Atyraý munaı óńdeý zaýyty» JSHS HR menejeri Asel Jaılasheva. AMÓZ kásibı óndirýshileri stýdentterdi praktıkamen ǵana qamtamasyz etip qoımaı, sonymen birge prosesterdi ózgertisi jáne jaqsartqysy keletin talantty jastardyń ıdeıalaryn damytady.
Eń ózekti bilim men software-ázirlemelerdiń mańyzdy resýrsy «Munaıshylar ınjenerleri qoǵamy» SPE (Society of Petroleum Engineers) - halyqaralyq kásibı uıymy bolyp tabylady. SPE músheleri ARES stýdentterine 144 elden 168 myńnan astam adamnan turatyn kásipqoılar qaýymdastyǵynyń laıyqty bóligi bolýǵa belsendi kómektesedi. Munaıshy ınjenerler aı saıyn qonaq dárister, stýdenttermen kezdesýler ótkizedi, al jylyna bir ret ARES halyqaralyq stýdenttik SPE olımpıadasyn uıymdastyrady, oǵan Reseı men Ortalyq Azıa memleketteriniń munaı-gaz stýdentteri keledi. SPE sondaı-aq stýdentterge One Petro elektrondy kitaphanasyna kirýge múmkindik beredi, onda aǵylshyn tilinde 165 000 astam jáne orys tilinde 1300 tehnıkalyq maqalalar bar. Qoǵamnyń negizgi maqsaty munaı barlaý jáne óndirý salasyndaǵy bilimdi jınaqtaý jáne taratý, sondaı-aq ilespe tehnologıalardy damytý bolyp tabylady. «Biz ARES stýdentteriniń SPE ómirine belsendi qatysýyna qýanyshtymyz. Stýdentter osy halyqaralyq kollaborasıada kóptegen múmkindikterdi kóredi – sala kásipqoılary arasynda óz jobalary úshin mentorlardy tabady, sondaı-aq áleýetti jumys berýshilermen tanysýǵa tamasha múmkindik alady», - SPE Atyrau Section 2020 prezıdenti Berik Ýap atap ótti.
Al odan ári ne bolmaq?
Sátti tájirıbeniń arqasynda APEC PetroTechnic Joǵary koleji «Jas maman» jobasy aıasynda Qazaqstannyń basqa 180 kolejin jańǵyrtý úshin úlgi boldy. ARES halyqaralyq standarttardy engizgennen keıin kolejder salalyq quzyrettilik ortalyqtaryna aınala alatynyn jáne barlyq sala úshin sapaly jumystyń sarynyn qoıa alatynyn dáleldedi. Quzyret ortalyqtarynyń bazasynda jumys istep turǵan kásiporyndar qyzmetkerleriniń daǵdylaryn baǵalaý jáne rastaý úshin halyqaralyq salalyq standarttar boıynsha quzyretterdi baǵalaý ortalyqtary qurylatyn bolady. Osylaısha, salalyq halyqaralyq standarttardy engizý esebinen kásiporyndardyń jumys istep turǵan qyzmetkerlerin olardyń talaptaryna sáıkes daıarlaý jáne qaıta daıarlaý bóliginde kásiporyndarmen ózara tıimdi yntymaqtastyq qurylatyn bolady. Bul kolejderge kompanıalardyń oqý/trenıńtik ortalyǵynyń qyzmetin oryndaýǵa múmkindik beredi, bul kolejdi odan ári damytý úshin qosymsha búdjetten tys kiristi qamtamasyz etedi. Dýaldi oqytý keńeıtiledi.
Qazaqstandyq munaıshylar belsendi qatysýshylary bolyp tabylatyn jahandyq naryq otandyq kadrlardy ózgertýge jáne joǵary sapa standarttaryna tartýǵa májbúrleıdi. Bilim berý úlken jyldamdyqpen ózgeredi jáne oqý oryndary men óndiristik kompanıalardyń mańyzdy mindeti birikken kúsh-jigerdiń jáne belsendi ózara is-qımyldyń arqasynda túlekter quzyretteriniń sapasyn arttyrý bolyp tabylady.
