Halyqaralyq standarttar bizge ne úshin qajet?
«Jergilikti munai servistik kompaniialarǵa jahandyq brendtermen básekelesýdiń qiyn bolýynyń birden-bir sebebi - kadrlar biliktiliginiń tómendigi. Eger qazaqstandyq oqý oryndary halyqaralyq standarttar boiynsha kadrlardy birden daiarlaityn bolsa jáne jumys berýshilerge jalǵa alý aldynda jas mamandardy «qosymsha oqýǵa» jáne sertifikattaýǵa týra kelmese – bul qazaqstandyq kompaniialardyń biýdjetterine túsetin júktemeni aitarlyqtai azaitady, sondai-aq jergilikti stýdentter eńbek naryǵyna biraz tartylar edi», - dep atap ótti «Petrocouncil»munai-gaz salasyndaǵy strategiialyq áriptestikti damytý jónindegi keńestiń jetekshisi Asylbek Djakiev.
Adi Nuǵmanov, kolledj túlekteriniń biri jáne Eni, ExxonMobil, Royal Dutch Shell, Total, China National Petroleum Corporation, Inpex jáne QazMunaiGaz biriktirýshi NCOC – konsortsiýmynda tehnikalyq qyzmet kórsetýdi basqarý júiesiniń injeneri bolyp jumys isteidi. Adi halyqaralyq baǵdarlama boiynsha jáne aǵylshyn tilinde alynǵan bilim jergilikti kadrlardyń halyqaralyq kompaniialardaǵy menedjerlik ustanymdarǵa qol jetkizýin jeńildetedi degen senimde. «Konsortsiýmǵa kiretin barlyq kompaniialar biryńǵai tehnikalyq standarttar boiynsha jumys isteidi. Men bul bilimdi ARES-te alýǵa jolym boldy, qazir men suranysqa ie mamanmyn jáne búkil álem boiynsha basqa kompaniialarda da suranysqa ie bola alamyn», - deidi ol.
Schlumberger kompaniiasy Qazaqstanda jyl saiyn APEC túlekteri arasynan stýdentterdi jumysqa ornalastyrý úshin testileý ótkizedi. Qazaqstandaǵy Schlumberger HR manager Aijan Janǵojina jahandyq eńbek naryǵynda básekege túsý úshin kolledj túlekteriniń qandai daǵdylarǵa ie bolýy kerektigin naqty biledi: «ARES túlekteri jyl saiyn testileýge qatysyp, aǵylshyn tiliniń jetkilikti bilimin, kásibi daǵdylary men aqparattyq tehnologiialardy kórsetedi. Mysaly, stýdentterdiń kópshiligi búkil álem boiynsha munai óndirýshi kompaniialardy paidalanatyn Petrel jáne Eclipse baǵdarlamasyn biledi. Bilim jaqsyraq bolǵandyqtan, mamandy daiyndaýǵa az ýaqyt jumsaimyz, iaǵni sapaly daiyndyq APEC túlekterin bizdiń kompaniiamyzda jumysqa ornalastyrý múmkindigin arttyrady», - dep atap ótti Aijan Janǵojina.
Tarihy bai qazirgi zamanǵy jáne aldyńǵy qatarly qazaqstandyq munai kompaniiasynyń biri «Embimunaigaz» jyl saiyn APEC PetroTechnic-tiń 50-ge jýyq stýdentterin dýaldi oqytý men praktikaǵa shaqyrady. Kompaniia stýdentterge arnalǵan áleýetti jumys berýshi ǵana emes, sonymen qatar mańyzdy – baǵdarlamalardy, jabdyqtardy jańartýǵa jáne oqytýshylar quramyna arnalǵan taǵylymdamany uiymdastyrýǵa kómektesedi. Embimunaigaz sondai-aq oqytýdaǵy joǵary, halyqaralyq standarttary – sapaly daiarlanǵan kadrlardyń, iaǵni kompaniianyń tabysty jumysynyń kepili ekenine senimdi. «Óndiriste jańa tehnologiialardy engizý jáne sandyq transformatsiia baǵdarlamasyn júzege asyrý personaldan qosymsha teoriialyq bilim men quzyrettilikti talap etedi. Árine, árbir jumys berýshi eńbek naryǵynda qajetti bilimi men halyqaralyq standarttary bar bilikti kadrlardyń bolýyna múddeli. APEC PetroTechnic-pen dýaldy oqytý boiynsha 5 jyldyq yntymaqtastyq tájiribesi úshin, bizdiń jumys istep turǵan ken oryndarynda tájiribeden ótý barysynda stýdentterdiń jaqsy daiyndyǵy men joǵary ýájdemesin atap ótkim keledi. Bizde dýaldy oqýdan ótken stýdentterdiń bir bóligi, testileý qorytyndysy boiynsha kompaniiaǵa jumysqa qabyldanyp, jastyǵyna qaramastan, búginde óndiriste jaqsy nátijeler kórsetip otyr. Olardyń kópshiligi jyl saiynǵy «Mamandyǵy boiynsha úzdik» kásibi sheberlik baiqaýlarynda jeńimpaz atandy», - dep atap ótti «Embimunaigaz» AQ Personaldy basqarý jáne eńbekaqy tóleý departamentiniń direktory Gúlbaný Sharafetdinova: «Tálimgerler árdaiym atap ótetini, ARES stýdentteriniń negizgi qasietteriniń biri – bul olardyń tártiptiligi men yntasy. Sondai-aq, óndiristegi qaýipsizdik tehnikasy erejeleriniń óte naqty saqtalýyn, oryndalatyn kúndelikti jumys boiynsha júktemege qaramastan, kompaniia boiynsha jalpy óndiristik jáne tehnologiialyq protsesterdi uiymdastyrý salasynda qosymsha bilim alýǵa múddeliligin atap ótýge bolady».
Sonymen qatar, halyqaralyq standarttardy engizýdiń arqasynda iri munai óndirýshi kompaniialar bir mezgilde aralas salalardy da damyta alady. Mysaly, Teńizshevroil men ARES-tiń birlesken jumysy ónerkásiptik qurylysty standarttaýǵa jáne oqý baǵdarlamalaryn NCSER qurylys salasyndaǵy halyqaralyq quzyrettilik ortalyǵynyń talaptaryna sáikes keltirýge múmkindik berdi. NCSER standarttary qurylys salasy úshin oqytý men attestattaýdyń standarttalǵan baǵdarlamasyn qurý úshin birikti búkil álem boiynsha 125-ten astam qurylys kompaniialarynyń basshylary men ǵylymi kóshbasshylardyń qoldaýymen ázirlengen.
Oqýǵa arnalǵan jabdyqty qalai tańdaýǵa bolady?
Alaida, tek qana halyqaralyq standarttar jetkiliksiz, kolledj stýdentteri oqýdy aiaqtaǵannan keiin jumys isteitin jabdyqtarda birden tájiribe jinaqtaýy qajet. APEC PetroTechnic-te qajetti jabdyqty durys tańdaý úshin salalyq «Indýstriialyq keńes» uiymdastyryp, jyl saiyn jinaidy, onyń quramyna munai-gaz salasynyń 20-dan astam iri kásiporyndary kiredi. Aldyńǵy qatarly kompaniialardyń óndirýshileri indýstriiadaǵy trendter týraly aityp, stýdentter 1-5 jyldan keiin qandai qural-jabdyqtarmen jumys isteitindigi jáne búgingi kúni óndiristen satyp alý nemese jalǵa alý týraly usynystar beredi.
«Búgingi tańda «AMÓZ» JShS-de osy kolledjdiń 8 túlegi jumys isteidi, sondai-aq 3-shi kýrstyń 9 stýdenti dýaldy oqytý baǵdarlamasy boiynsha tájiribeden ótýde. APEC Retrotechnic stýdentteriniń artyqshylyqtarynyń biri – osy kolledjdiń zamanaýi jabdyqtarmen qamtamasyz etilgen sheberhanalarynda alynǵan jumystyń praktikalyq daǵdylarynyń arqasynda óndiriste jumys isteýge tez kirisýge daiyn bolýy, munda shynaiy óndiris protsesi jasalǵan, - dep atap ótti «Atyraý munai óńdeý zaýyty» JShS HR menedjeri Asel Jailasheva. AMÓZ kásibi óndirýshileri stýdentterdi praktikamen ǵana qamtamasyz etip qoimai, sonymen birge protsesterdi ózgertisi jáne jaqsartqysy keletin talantty jastardyń ideialaryn damytady.
Al odan ári ne bolmaq?
Sátti tájiribeniń arqasynda APEC PetroTechnic Joǵary kolledji «Jas maman» jobasy aiasynda Qazaqstannyń basqa 180 kolledjin jańǵyrtý úshin úlgi boldy. ARES halyqaralyq standarttardy engizgennen keiin kolledjder salalyq quzyrettilik ortalyqtaryna ainala alatynyn jáne barlyq sala úshin sapaly jumystyń sarynyn qoia alatynyn dáleldedi. Quzyret ortalyqtarynyń bazasynda jumys istep turǵan kásiporyndar qyzmetkerleriniń daǵdylaryn baǵalaý jáne rastaý úshin halyqaralyq salalyq standarttar boiynsha quzyretterdi baǵalaý ortalyqtary qurylatyn bolady. Osylaisha, salalyq halyqaralyq standarttardy engizý esebinen kásiporyndardyń jumys istep turǵan qyzmetkerlerin olardyń talaptaryna sáikes daiarlaý jáne qaita daiarlaý bóliginde kásiporyndarmen ózara tiimdi yntymaqtastyq qurylatyn bolady. Bul kolledjderge kompaniialardyń oqý/treningtik ortalyǵynyń qyzmetin oryndaýǵa múmkindik beredi, bul kolledjdi odan ári damytý úshin qosymsha biýdjetten tys kiristi qamtamasyz etedi. Dýaldi oqytý keńeitiledi.
Qazaqstandyq munaishylar belsendi qatysýshylary bolyp tabylatyn jahandyq naryq otandyq kadrlardy ózgertýge jáne joǵary sapa standarttaryna tartýǵa májbúrleidi. Bilim berý úlken jyldamdyqpen ózgeredi jáne oqý oryndary men óndiristik kompaniialardyń mańyzdy mindeti birikken kúsh-jigerdiń jáne belsendi ózara is-qimyldyń arqasynda túlekter quzyretteriniń sapasyn arttyrý bolyp tabylady.
