Taıaýda Óner jáne mádenıet qyzmetkerleri kúnine oraı Saǵı Jıenbaev atyndaǵy oblystyq jasóspirimder kitaphanasynda «Mádenıet – eldiń rýhanı baılyǵy» taqyrybynda «Alaqaı» qýyrshaq teatrynyń ártisi Gaýhar Oralbaıqyzymen kezdesý ótkizip syrly suhbat boldy, – dep habarlaıdy Dalanews.kz.

Shara barysynda qonaǵymyzǵa túrli suraqtar qoıylyp, syrly áńgime órbip, áýezdi án de shyrqaldy. Sonymen qatar Gaýhar hanym ózimen birge birneshe qýyrshaqtardy da ala kelgen eken, sol qýyrshaqtardyń bıin tamashaladyq, shara ınstagram jelisinde tikeleı efırde ótkendikten ınsta oqyrmandarymyzdan kóptegen suraqtar qoıylyp jaýap berildi.

«Alaqaı» qýyrshaq teatrynyń qyzmetkerleri qala mádenıetiniń aqsamaýyna, el mádenıeti­niń órkendeýine ózindik úles qosyp júr­genine kýá jeńisti kúnder kúntizbesi bar. Ujym músheleriniń jyl on eki aı atqarǵan tynymsyz eńbekteri baǵalanyp ta júr. Osyndaı ujymnyń ishinde kúlim kózdi, qońyr úndi, jyly júzdi Gaýhar Oralbaıqyzy eńbek etýde. Ónerimen, erekshe sóz mánerimen, mádenıetimen ózgeden oq bo­ıy ozyq turǵan óner jáne mádenıet qyzmetkerleri kúni qarsańynda Gaýhar Oralbaıqyzynyń ónerimen oqyrmandy tanystyrýdy jón kórdik.

«Alaqaı» qýyrshaq teatrynyń repertýarynda qazaq halqynyń "Ur, toqpaq!" ertegisi, "Dala ańyzy, ýa, Aldar!", "Qoıannyń qýlyǵy" álemge áıgili dat ertegishisi Hrıstıan Gans Andersenniń "Usqynsyz úırek", "Sý perızaty" sıaqty t.b. qoıylymdary eki tilde turaqty túrde sahnalanyp júr. Osyndaı qoıylymdardyń ishinde Gaýhar Oralbaıqyzy somdaǵan rólderge toqtalsam «Aspandap ushqan aq tyrna» spektaklinde Gaýhar Oralbaıqyzy tym názik, sezimtal arý beınesine ený arqyly kórermenin bir ádemi áserge bóleıdi, «Tizginin bosat ta, qustaı samǵa!» spektaklinde Ana rólinde «Áı-áı bópem» ánin júrekke jetkize aıtqanda jaǵymdy qońyr daýsymen jandy baýrap alady, al «Jarqyn qala» spektaklinde basty ról Teńiz raýshanyn somdap ádemi daýysymen, ásem kelbetimen qoıylymnyń mánin arttyra tústi. Sonymen qatar Gaýhar Oralbaıqyzynyń somdaǵan túrli haıýanattar spektaklindegi qoıan, jeztyrnaq, eshki t.b. obrazdary kópshilik kórermenniń yqylasyna bólenip júr.

Jalpy mádenıet dese birden konsert ótetin ortalyq eske túsedi. Al bul salaǵa birneshe mádenı oryndar kiretinin qarapaıym halyq bile bermeıdi. Osy sebepten sóz oraıy kelgende mádenıet salasyn tanystyryp óteıin. Mádenıet salasyna bizdiń Aqtóbe qalasynan T.Ahtanov teatry, «Alaqaı» qýyrshaq teatry, óner ortalyǵy, fılarmonıa, mýzeı, kitaphana, arhıv jatady. Osy sala mamandary túrli mádenı sharalar ótkizip qalanyń mádenıetiniń damýyna úles qosýda. Teatrlar qoıylymdarymen, fılarmonıalar konserterimen, kitaphana kitaptarymen, mýzeı qundy jádigerlerimen erekshe.

Atalǵan mádenı ortalyqtarda qoıylyp júrgen túrli spektaklderdiń artynda qanshama adamnyń eńbegi jatatyny belgili. Ásem bezendirilgen sahnada, jarqyraǵan shamdardyń astynda sahnalyq qoıylymdar qoıý bir qaraǵanda ońaı jumys bolyp kóringenimen, onda qanshama adamnyń qajyr qaıraty, mań­daı teri, ynta jigeri, qoltańbasy bar deseńizshi! Ónerpazdardyń sahnalyq kostúmderi men óneri úılesim taýyp, ha­lyqtyń kóńilinen shyǵýda, etken eńbek aqtalyp, abyroılary artpasa, azaıǵan emes. Kópshiliktiń yqylasyna bólenip, qo­shemetke ıe bolǵannan artyq baqyt bar­ ma?!

«Salem,salem ul-qyzdar! Bir-bir janǵan juldyzdar» degen uranmen jumysyna kelip kishkene baladan úlken kisige deıin kóńilderin kóterip júretin Gaýhar Oralbaıqyzyna jáne teatr ujymyna tolaǵaı tabys pen taýsylmas shabyt jáne alar asýlaryńyz kóp bolsyn dep tilek aıtamyz.

 

Gúlnur Ihsangalıeva, Saǵı Jıenbaev atyndaǵy oblystyq jasóspirimder kitaphanasynyń kitaphanashysy.

Aqtóbe qalasy.