Qylmystyq zańnama máselesi qaraldy
Forýmǵa Prezident Ákimshiligi basshysynyń orynbasary Talǵat Donaqov, Konstitýtsiialyq keńes tóraǵasy Igor Rogov, Joǵarǵy sot tóraǵasy Qairat Mámi, Bas prokýror Jaqyp Asanov, EQYU-nyń Astanadaǵy Baǵdarlamalar keńsesiniń basshysy Derd Sabo bastaǵan top ókilderi qatysyp, qylmystyq sot tóreligi týraly jan-jaqty talqy júrgizdi. Sondai-aq konferentsiiaǵa qatysýshylar arasynda Parlament depýtattary, Joǵarǵy sot sýdialary, múddeli memlekettik organdardyń birqatar basshylary men ǵylymi-sarapshylyq qaýymdastyqtyń ókilderi de qatysyp, ózderiniń is-tájiribelerin ortaǵa saldy.
Konferentsiianyń ashylý rásimindegi quttyqtaý sózinde Qairat Mámi 2014 jyly jańa kodeksterdi qabyldaý nátijesinde zańnamanyń jazalaýshylyq sipaty azaiyp, azamattardyń quqyqtaryn tiimdi qorǵaýdy qamtamasyz etýge baǵyttalǵan otandyq qylmystyq zańnamany qalyptastyrýdyń jańa kezeńi bastalǵanyn, azamattardy jazalaýdy emes, qorǵaýdy maqsat tutý kózdelip otyrǵanyn jetkizdi.
Onyń pikirinshe, tergeý sýdiasy, sotqa deiingi jedeldetilgen tergeý, sot tóreligimen mámilege kelý, protsestik prokýror sekildi jańa institýttar óz ómirsheńdigin dáleldedi. 2016 jyly qylmystyq sot isin júrgizý boiynsha sotqa deiingi jedeldetilgen tergeý arqyly qaralǵan ister sany 14 paiyzǵa, qysqartylǵan tártipte qaralǵan ister eki esege artqan. Ol munyń ózi jaǵymdy kórsetkish ekenin aita ketti.
«Osy rette tájiribe qoǵamnyń zamanaýi suranysy men halyqaralyq standarttarǵa sáikes qylmystyq protsesti odan ári jańǵyrtý qajettigin kórsetti», dedi Q.Mámi.
Óz sózinde Q.Mámi jańa zań jobasynyń mańyzdy jańalyqtaryna toqtalyp ótti. Solardyń qatarynda adamdy ustaý merzimin 48 saǵatqa deiin, al kámeletke tolmaǵandardy ustaýdy 24 saǵatqa deiin qysqartý qarastyrylǵan. Buǵan qosa, sot baqylaýy institýtyn jetildirý, sonyń ishinde qupiia tergeý áreketterine sýdianyń sanktsiialaý quzyretin keńeitý qarastyrylýda. Qorǵaý men ókildik etý fýnktsiialaryn júzege asyrýdaǵy advokattyń múmkindikteri artyp, qylmystyq teris qylyqtar boiynsha buiryq arqyly is júrgizý qoldanysqa engiziletin bolady.
Barlyq jańashyldyqtar halyqaralyq ozyq standarttarǵa, sonyń ishinde EYDU elderiniń tájiribesine tolyǵymen sáikes keledi. Qairat Mámidiń pikirinshe, Zań jobasynyń qabyldanýy adamnyń ómiri, quqyqtary men bostandyqtary eń basty konstitýtsiialyq qundylyq dep bekitilgen Qazaqstannyń odan ári kezeń-kezeńimen quqyqtyq turǵydan damýyna zor serpin beredi.
Joǵarǵy sot tóraǵasy sóziniń sońynda osy forým Qylmystyq protsestik kodeksti odan ári jetildirý boiynsha barlyq sharalardy taǵy bir márte jan-jaqty ári kásibi negizde qaraýǵa múmkindik beretindigine senim bildirdi.
Bekitilgen kún tártibine sáikes, Ádilet ministri M.Beketaev pen Bas prokýrordyń orynbasary M.Ahmetjanov jańa zań jobasynyń negizgi qaǵidattary týraly baiandama jasap, zań jobasynyń iske asý tetikterin talqyǵa saldy.
Buǵan qosa, Bolgariia konstitýtsiialyq sotynyń sýdiasy Rýmen Menkov, Kepler atyndaǵy Lints ýniversitetiniń (Aýstriia) quqyq professory Shtefan Shýman, Dúniejúzilik banktiń sarapshysy Georgii Papýashvili, Niderland apelliatsiialyq sotynyń sýdiasy, qylmystyq quqyq professory Ian Raintish sóz sóiledi. Olar qylmystyq protsesti jańǵyrtýdyń sheteldik tájiribesi, sonyń ishinde Eýroodaq elderinde júrgizilgen reformalar, sondai-aq Qazaqstanda iske asyrylyp jatqan osy baǵyttaǵy tásilder týraly óz oilarymen bólisti.
