Kúni keshe Býrabaıda «Qazaqstandaǵy qyl­mys­tyq prosesti jańǵyrtý: úderisteri men keleshegi» ta­qy­rybynda halyqaralyq kon­­fe­rensıa ótti. Jıynda qylmys­tyq pro­sesti jańǵyrtý máse­leleri tal­qy­landy. İs-sharany Qa­zaq­stan Res­pýb­lıkasy Prezı­denti Ákimshiliginiń,  Par­lament Má­ji­lisiniń, Bas prokýratýra men Joǵarǵy sottyń qoldaýy­men Eýro­palyq Odaqtyń «Qazaq­stan­daǵy qyl­mystyq sot tóre­ligin jetildirý» jo­basy men Eýropa Keńesi birlesip uıym­dastyrǵan.

Forýmǵa Prezıdent Ákim­shiligi basshysynyń oryn­basary Talǵat Donaqov, Kons­tıtýsıalyq keńes tóraǵasy Igor Rogov, Joǵarǵy sot tóraǵasy Qaırat Mámı, Bas prokýror Jaqyp Asanov, EQYU-nyń Astanadaǵy Baǵdarlamalar keńsesiniń basshysy Derd Sabo bastaǵan top ókilderi qatysyp, qylmystyq sot tóreligi týraly jan-jaqty talqy júrgizdi. Sondaı-aq kon­ferensıaǵa qatysýshylar arasynda Parlament depýtattary, Joǵarǵy sot sýdıalary, múddeli memlekettik or­gandardyń birqatar basshylary men ǵylymı-sarapshylyq qaýymdastyqtyń ókilderi de qatysyp, ózderiniń is-tájirıbelerin ortaǵa saldy.
Konferensıanyń ashylý rá­si­­min­degi quttyqtaý sózinde Qaı­rat Mámı 2014 jyly jańa ko­deks­terdi qabyl­daý nátıjesinde zańna­ma­nyń jaza­laý­shylyq sıpaty azaıyp, azamattar­dyń quqyqtaryn tıimdi qorǵaýdy qam­tamasyz etýge baǵyt­tal­ǵan otandyq qyl­mystyq zańnamany qalyp­tasty­rýdyń jańa kezeńi bastalǵanyn, azamattardy jazalaýdy emes, qorǵaýdy maqsat tutý kózdelip otyrǵanyn jetkizdi.
Onyń pikirinshe, tergeý sýdıasy, sotqa deıin­gi je­del­detilgen tergeý, sot tóreligimen mámi­lege kelý, pro­sestik prokýror sekildi jańa ınstıtýttar óz ómirsheńdigin dáleldedi. 2016 jyly qylmystyq sot isin júrgizý boıynsha sotqa deıingi jedeldetilgen tergeý arqyly qaralǵan ister sany 14 paıyzǵa, qysqartylǵan tártipte qaralǵan ister eki esege artqan. Ol munyń ózi jaǵymdy kórsetkish ekenin aıta ketti.
«Osy rette tájirıbe qo­ǵam­nyń zamanaýı suranysy men halyqaralyq standarttarǵa sáıkes qylmystyq prosesti odan ári jańǵyrtý qajettigin kórsetti», dedi Q.Mámı.
Óz sózinde Q.Mámı jańa zań jo­basynyń mańyzdy jańalyqtaryna toqtalyp ótti. Solardyń qatar­ynda adamdy ustaý merzimin 48 saǵatqa deıin, al kámeletke tolma­ǵandardy ustaýdy 24 saǵatqa deıin qysqartý qarastyrylǵan. Buǵan qosa, sot baqylaýy ıns­tıtýtyn jetil­dirý, sonyń ishinde qupıa tergeý áreket­terine sýdıanyń sanksıalaý quzyretin keńeıtý qarastyrylýda. Qorǵaý men ókil­dik etý fýnksıalaryn júzege asy­rýdaǵy advokattyń múmkindikteri artyp, qylmystyq teris qylyqtar boıynsha buıryq arqyly is júrgizý qoldanysqa engiziletin bolady.
Barlyq jańashyldyqtar halyq­aralyq ozyq standarttarǵa, sonyń ishinde EYDU elderiniń tájirıbesine tolyǵymen sáıkes keledi. Qaırat Mámıdiń pikirinshe, Zań jobasynyń qabyl­danýy adam­nyń ómiri, quqyqtary men bostandyqtary eń basty kons­tı­týsıalyq qundylyq dep bekitilgen  Qazaqstannyń odan ári kezeń-kezeńimen quqyqtyq turǵydan damýyna zor serpin beredi.
Joǵarǵy sot tóraǵasy sóziniń sońynda osy forým Qylmystyq pro­sestik kodeksti odan ári jetildirý bo­ıyn­sha barlyq sharalardy taǵy bir márte jan-jaqty ári kásibı negizde qaraý­ǵa múmkindik beretindigine senim bildirdi.
Bekitilgen kún tártibine sáıkes, Ádilet mınıstri M.Beketaev pen Bas pro­ký­rordyń orynbasary M.Ahmetja­nov jańa zań jobasynyń negizgi qaǵıdattary týraly baıandama jasap, zań jobasynyń iske asý tetikterin talqyǵa saldy.

Buǵan qosa, Bolgarıa konstıtýsıalyq sotynyń sýdıasy Rýmen Menkov, Kepler atyndaǵy Lıns ýnıversıtetiniń (Aýstrıa) quqyq profesory Shtefan Shýman, Dúnıejúzilik banktiń sarap­shysy Georgıı Papýashvılı, Nı­der­land apelásıalyq soty­nyń sýdıasy, qylmystyq quqyq profesory Ian Raıntısh sóz sóıledi. Olar qylmystyq pro­sesti jańǵyrtýdyń sheteldik tájirıbesi, sonyń ishinde Eýroodaq elderinde júrgizilgen refor­malar, sondaı-aq Qazaq­standa iske asyrylyp jatqan osy baǵyttaǵy tásilder týraly óz oılarymen bólisti.