Pýtın, qazaqqa tıispe, qarǵysyna qalasyń...

Dalanews 06 aqp. 2017 10:03 403

Reseıdiń «Ýnıan» aqparattyq agenttigi «Reseı Memlekettik Dýmasy Qazaqstannan jer daýlaý máselesin ashyq talqylap jatyr» dep habarlaǵan bolatyn.

Tolyǵyraq nusqasy mynaý:

«V Gosdýme RF otkryto obsýjdaıýt terrıtorıalnye pretenzıı k Kazahstaný. Depýtat Gosýdarstvennoı dýmy ot LDPR (tóraǵasy V.Jırınovskıı) Pavel Shperov na zasedanıı parlamentskogo «krýglogo stola» po problemam rossııskıh sootechestvennıkov otkryto poobeshal vernýt v sostav Rossııskoı Federasıı «ıskonno rossııskıe zemlı Kazahstana», – dep jazǵan atalǵan agenttik.

Qamshy portalynda kórshimizdiń osy áreketine narazylyq tanytyp, pikirin ortaǵa salǵan Muhambetkárim Qojyrbaıulynyń maqalasy jaryq kóripti. Avtor qun talap etken eken.

«Osy ýaqytqa deıin patshalyq Reseı men Keńes úkimetiniń saıasatynan qurban bolǵan ata-babamnyń qunyn talap etýge quqylymyn» deıdi avtor.   

Orystar osyndaı…


«Reseı shovınıseri qazaq dalasyna kóz alartqanyn eshqashan toqtatqan emes. Orys patshalyǵy Qazaq jerin jaýlap alǵaly beri qazaq halqynyń óz ata mekenderin qorǵaý jolynda basqynshylarǵa qarsy ult azattyq soǵysy 300 jyl boıy bir sátke de tolastaǵan joq. Osy jolda san mıllıondaǵan ata-babalarymyzdyń qany tógildi. Táýelsiz el bolǵanymyzǵa da mine shırek ǵasyr tolypty.

Alaıda olar áli de sol shovınısik pıǵyldarynan bas tartpaı keledi.  Oraldaǵy kazaktar salǵan lańdy, Óskemendegi Pýgachevtardyń is-áreketin, Keńes odaǵynyń birinshi jáne sońǵy prezıdenti, sońǵy bas hatshy M.Gorbachevtiń Qazaqstannyń bes oblysy Reseıdiki dep kóz alartqanyn, osyny maldanǵan Búkilodaqtyq kazaktar uıymy deıtinderdiń Oralda, Kókshetaýda, Ermakta (Aqsý), Pavlodarda, Óskemende, Almatyda taǵy basqa da qalalarymyzda neshe túrli arandatý jıyndaryn ótkizgenin eske alsaq, Reseıdiń shynynda da uıyqtaı almaı júrgenderine senbeske ylajymyz joq».

«Pýtın nege úndemeısiń?»


«Joǵarydaǵy kórsetilgenderden jáne Reseı Memlekettik Dýmasynyń Qazaqstannan jer daýlaý máselesin ashyq talqylaýynan búgingi Pýtındik Reseı bıliginiń pıǵylyn aıqyn ańǵaramyz. Jalpy álemdik tájirıbe de, agresıanyń basy osyndaı aqparattyq soǵystarmen bastalady. Áıtpese, Reseı Prezıdenti úshin Shperovtyń aýzyn jaýyp, qarańǵy qamaqqa toǵytý túkke de turmaıdy».

«Qazaqqa tıispe, qarǵysyna qalasyń!


«Qazaqtyń atamekenin jaýlap, ózderiniń Ata jurtyna (Qazyq jurtqa, Qazǵurtqa, ıaǵnı búkil jer betin topan sý qaptaǵan kezdegi Nuq paıǵambar kemesiniń toqtaǵan jerine) qıanat jasaǵan Patshalyq Reseı men Keńes úkimetiniń (KSRO) jaǵdaıy barshamyzǵa belgili. Patshalyq Reseı mıllıondaǵan jazyqsyz jandardyń basyn «jalmaýyzdaı jalmap» baryp, óz qanyna ózi tunshyqty.

Al Keńes (Lenın) úkimetiniń bar ǵumyry jetpis jylǵa da jetpeı «aıaǵy aspannan» kelip, jelkesi qıyldy. Osy qyrǵyndardy uıymdastyrǵandardyń barlyǵy derlik, Adam sıaqty (artyna urpaq pen jaqsy attaryn qaldyrý) ómirdiń qyzyǵyn kóre almaı, azapty ómir keshti, azappen óldi.

Qazaq jerin jaýlaımyn dep 200 jyl boıy qazaqqa tynyshtyq bermeı jantalasqandardyń taǵy biri Jońǵar bolatyn. Sol Jońǵardan bul kúnde «Jońǵar jotalary» degen atpen jalǵyz jota men osy attas jalǵyz kitap qaldy. Ózgeniń jerine, ásirese Ata jurtqa kóz alartqandardyń shyǵatyn «shyńy» osy. Mundaı jaǵdaı, ıaǵnı Ata jurtqa qıanat jasaý burynda da san ret bolǵan. Báriniń de arty osylaı aıaqtaldy. Áli de solaı aıaqtalady. Buǵan eshkimniń kúmáni bolmasyn».

«Ata-babamnyń alynbaǵan quny bar!»


Avtor ózi atap aıtqan dúnıelerdiń negizinde kórshimizge 6 talap qoıypty. Sonyń 4-i ózekti eken.

BİRİNSHİDEN: Sizder Reseıdi 1994 jylǵy Qazaqstan ıadrolyq qarýdan bas tartsa, jerińe qol suqpaımyn dep, saltanatty túrde bergen antyn buzýǵa ashyqtan-ashyq úndep, Reseı prezıdenti V.Pýtındi búkil álem aldynda bergen antyn oryndamaıtyn ekijúzdi etip kórsetýge barynsha talpynyp júrgenderińizdi esterińizge salamyn.
EKİNSHİDEN: Men mynaý Soljenısyn, Jırınovskıı, Dýgın, Shırokogradov, Lımonov, Shperovtar sıaqty Sizderdiń elderińizge esh jamandyq tilemeımin. Ózge eldiń ary men namysyna tıisip, jerin daýlap, jamandyq tileý, tamyry taıaz eldiń «essiz ulandarynyń» is-áreketi bolmaq.

ÚSHİNSHİDEN: Kezinde Patshalyq, sońǵy Keńestik Máskeýdiń zorlyǵynan ondaǵan elder táýelsizdiginen aıyrylyp, sol táýelsizdik úshin kúreste san mıllıondaǵan adamdardyń qyrǵynǵa ushyraǵany búkil álemge áıgili. Arty jaqsylyqpen bitpeıtin mundaı daýdy qozdyra berý, keleshek te osy elderdiń bári búgingi Reseıden Ata-babalarynyń qunyn suraýǵa aparatynyn bile júrgenderińiz abzal.

TÓRTİNSHİDEN, Qazaqtyń ejelgi Atamekenindegi meniń atalarymnyń súıekteriniń ústine zorlyqpen salynǵan qalalardy meniki dep daýlaǵandaryń senderdiń sol jaýlaýshy-jaýyzdardyń urpaǵymyn (pravopreemnık) dep moıyndaǵandaryńyz.

Demek, biz Sizderden sol birneshe mıllıondaǵan ata-babalarymyzdyń qunyn talap etýge quqylymyz.

Usynylǵan
Sońǵy jańalyqtar