ı (ı) - jáne
ı-to - onyń ózi
ı-shó (eshe) - taǵy
dajy (daje) - tipti
tojy (toje) - da, de
vapshe (voobshe) - tipti
psegda (vsegda) - árqashan
hót (hot) - esh bolmaǵanda
pastaıanno (postoıanno) - ýnemi
máládes (molodes) - jaraısyń!
davaı (davaı!) - kettik!, bastaıyq!
kak raz (kaz raz) - týra sondaı, dál
káneshnó (konechno) - árıne, álbette
pa lúbomý (po lúbomý) - qalaıda bolǵanda
kak skazat (kak skazat) - qalaı aıtsam eken
ne mojetbyt - (ne mojet byt) - múmkin emes
mejdý prochem (mejdý prochım) - aıtpaqshy, aıtqandaı
mine kájıtsá (mne kajetsá) - menińshe, menim oıymsha
karoche (koroche) - qysqasy, qysqasha aıtqanda
tıpa (vrode) - syqyldy, sıaqty, tárizdi, uqsas
aldavaı (davaı!) - al, kettik!, al, bastaıyq!
ımeıý vıdý (ımeıý v vılý) - dep oılaımyn
ný vprınsıpe (v prınsıpe) - asylynda
nepateme (ne po teme) - maǵynasyz
mojet byt - (mojet byt) - múmkin
na-prı-mer (naprımer) - mysaly
pse rabno (vse ravno) - báribir
pahodý (po hodý) - bara-bara
nıkagda (nıkogda) - eshqashan
srazym - (s razý) - birden
harasho (horosho) - jaqsy
tyshto (ty chto) - qoı, eı!
ý-je (ýje) - áldeqashan
ý-jas (ýjas) - sumdyq
tochno (tochno) - dál
bilın (blın) - átten
tak (tak) - sonymen
oı - áttegen-aı
Kúndelikte ómirde til mádenıetin buzatyn bul bóten sózder bir qyrynan qazaqtyń quldyq psıhologıasyn kórsetetin belgilerdiń biri. Elden erekshe, ózinshe bolyp (nemese "blatnoı"), qazaqsha aıtqanda tákapparlana sóıleýge tyrysýdan shyǵatyn jaman ádet. Óziniń ana tiline degen qurmetsizdik, ult bolý turǵysynan mádenıetsizdikti baıqatady.
Kezinde qazaqtyń ǵalymy, ádebıet zertteýshisi Ahmet Baıtursynov til tazalyǵyn saqtaý mańyzdylyǵyn eńbekterinde talaı eskertip aıtqan edi.
Maqsat ALPYSBEK
Avtordyń «Feısbýk» áleýmettik jelisindegi paraqshasynan alyndy
