«Pahodý» nemese «parazit» sózderden qalai arylamyz?
i (i) - jáne
i-to - onyń ózi
i-shó (eshe) - taǵy
dajy (daje) - tipti
tojy (toje) - da, de
vapshe (voobshe) - tipti
psegda (vsegda) - árqashan
hót (hot) - esh bolmaǵanda
pastaianno (postoianno) - ýnemi
máládes (molodets) - jaraisyń!
davai (davai!) - kettik!, bastaiyq!
kak raz (kaz raz) - týra sondai, dál
káneshnó (konechno) - árine, álbette
pa liýbomý (po liýbomý) - qalaida bolǵanda
kak skazat (kak skazat) - qalai aitsam eken
ne mojetbyt - (ne mojet byt) - múmkin emes
mejdý prochem (mejdý prochim) - aitpaqshy, aitqandai
mine kájitsia (mne kajetsia) - menińshe, menim oiymsha
karoche (koroche) - qysqasy, qysqasha aitqanda
tipa (vrode) - syqyldy, siiaqty, tárizdi, uqsas
aldavai (davai!) - al, kettik!, al, bastaiyq!
imeiý vidý (imeiý v vilý) - dep oilaimyn
ný vprintsipe (v printsipe) - asylynda
nepateme (ne po teme) - maǵynasyz
mojet byt - (mojet byt) - múmkin
na-pri-mer (naprimer) - mysaly
pse rabno (vse ravno) - báribir
pahodý (po hodý) - bara-bara
nikagda (nikogda) - eshqashan
srazym - (s razý) - birden
harasho (horosho) - jaqsy
tyshto (ty chto) - qoi, ei!
ý-je (ýje) - áldeqashan
ý-jas (ýjas) - sumdyq
tochno (tochno) - dál
bilin (blin) - átten
tak (tak) - sonymen
oi - áttegen-ai
Kúndelikte ómirde til mádenietin buzatyn bul bóten sózder bir qyrynan qazaqtyń quldyq psihologiiasyn kórsetetin belgilerdiń biri. Elden erekshe, ózinshe bolyp (nemese "blatnoi"), qazaqsha aitqanda tákapparlana sóileýge tyrysýdan shyǵatyn jaman ádet. Óziniń ana tiline degen qurmetsizdik, ult bolý turǵysynan mádenietsizdikti baiqatady.
Kezinde qazaqtyń ǵalymy, ádebiet zertteýshisi Ahmet Baitursynov til tazalyǵyn saqtaý mańyzdylyǵyn eńbekterinde talai eskertip aitqan edi.
Maqsat ALPYSBEK
Avtordyń «Feisbýk» áleýmettik jelisindegi paraqshasynan alyndy
