- Qostanaıda qaı ýaqyttan beri turyp jatyrsyz?
- Men Shymkentte týǵanmyn. Ata-anam sonda. Qostanaıda 2020 jyldan bastap turyp jatyrmyn. Onyń aldynda kelip-ketip júrgenmin. Sol kezde 9-synyptan keıin Qostanaı qalalyq avtomobıl kolejine túsýdi josparladym. Óıtkeni jyl saıyn Qostanaıǵa demalys kezinde týystaryma demalýǵa keletinmin. Týystarym shamamen 1990 jyldan beri osynda turady.
- Sonda ońtústikten soltústikke kóshýińizge týystaryńyz sebepker boldy ma?
- Oqýǵa Qostanaıǵa kelýime ákem sebepshi boldy. Menen «Qandaı mamandyqqa qyzyǵasyń?» dep surady. Kólikke qyzyǵamyn dedim. Oqý ornyn «Qostanaıǵa baryp qara» dedi. Sosyn osynda Shymkentten arnaıy kelip, oqý oryndarymen tanysyp, kólik slesari mamandyǵyna oqýǵa tústim.
Ákem júk kóliginiń júrgizýshisi. Jumys babymen Qostanaıǵa kelip turady. Ońtústikten oqýǵa kelgender negizinen jataqhanada turady. Biraq maǵan ákem oqýǵa túspes buryn osy jaqtan úı alyp bergen. Ol maǵan «Shymkentte júrseń, oqymaısyń» dedi. Sosyn Qostanaıǵa jiberdi. Men de Shymkentten ketkim keldi. Basqa qala kórip, jer aýystyryp, bilim deńgeıimdi ósirip degendeı.
- Qostanaıdaǵy bilim berý deńgeıine kóńilińiz tola ma?
- Qostanaıda bilim berý shamaly joǵarylaý eken. Adamnyń eńbegin baǵalaıdy. Kezinde mektepte qatty oqymaǵanmyn. Biraq úsh jyl boldy úzdik stýdentpin, joǵary shákirtaqy alamyn.
- Dos tabý, jergilikti halyqpen til tabysýda qıyndyqtar boldy ma?
- Maǵan oryssha sóıleý shamaly qıyn boldy. Qazir de oryssha emes, qazaqsha sóıleımin. Qazaq balalarymen jaqsy til tabysyp kettim. Olar menimen qazaqsha sóılesýge tyrysady.
- Jańa bir sózińizde «eńbek baǵalanady» dep aıtyp qaldyńyz. Soǵan qaraǵanda qosymsha jumys isteısiz be?
- Aı saıyn jalaqy alatyn jumys emes. Oqyp jatqan mamandyǵym tehnıka, avtokólik salasy bolǵandyqtan osy Qostanaıdaǵy Allur avtoóndirisine jıi baryp turamyn. Elimizdegi aldyńǵy qatarly avtoóndiristeriniń biri dep aıtýǵa ábden bolady. Avtozaýyt qazir qurastyryp shyǵarady ǵoı, aldaǵy jyldarda avtobólshekterdi ózimizde óndirse degen usynysym bar, oǵan konsernniń áleýeti jetedi.
- Sizdiń mamandyǵyńyz tehnıka salasy. Jalpy qoǵamda ulty qazaq tehnıka mamandaryna senbeıtinder kóp. Soǵan qarap qazaqtyń qolynan avto-ınjenerlik kelmeı me degen oı keledi?
- Iá, qoǵam bolǵan soń túrli adam, túrli ustanym bolatyny zańdy ǵoı. Biraq qazaqtyń qolynan is kelmeıdi degenge óz basym kelispeımin! Qazir, Qudaıǵa shúkir, qolynan nebir keremetter keletin jastar kóp. Sondaı jastar erteńgi el bolashaǵy bolary sózsiz!
- Alda qandaı josparyńyz bar?
- Endigi jospar – kolejdi bitirip, jumysqa ornalasyp, joǵary oqý ornyna túsý.
- Suqbatyńyzǵa rahmet! Armanyńyz oryndalsyn!