Bul biz ashyp otyrǵan jańalyq emes. Qaı zamanda bolmasyn telearnalarǵa qoıylatyn talap osy turǵydan bolýy shart.
Qazaq tilin qoıyrtpaq jasaǵan baǵdarlamalar
Ókinishke oraı, úlkenimiz bar, kishimiz bar, bárimiz birigip Eýrazıa-1 arnasynan beriletin «Qalaýlym» baǵdarlamasyn qalamaıtynymyzdy aıtyp, japtyra almadyq. «Baıaǵy jartas – sol jartastyń» ánine salyp, áli jalǵasyp keledi.
Ana tilinde eki sózdiń basyn qosa almaı, tusalǵan attaı kibirtikteıtin júrgizýshisi Kental osy arnadaǵy «Sóz sizde» habary jaıynda áńgime aıtyp sózimdi shyǵyndaǵym joq! Tek qana «Shoqpardy áline qaraı kóterse etti» degim keledi.
Ol az deseńiz, «Ándijanda bir apam bar, munan ótken soraqynyń» keri kelip, KTK arnasynan «Kel kelinim» baǵdarlamasynyń shyǵa bastaǵany da biraz ýaqyttyń júzi boldy. Qarańyzshy, aınaldyrǵan eki sózden quralyp, bir sóılemnen turatyn baǵdarlamanyń taqyrybynda tynys belgisinen jiberilgen eki qate tur.
Qazaq tiliniń gramatıkasynda taqyryp jazylǵanda tynys belgilerin qoımaýǵa bolady degen erejeni oqyǵan da, estigen de emespin. Al baǵdarlamanyń ishki mazmunyna kóńil aýdarsańyz, ene ataýly óz ulyna dúıim qyzdyń ishinen kelin izdeıdi. «Men kelin bolýǵa laıyqpyn» dep bilek sybanyp, túkpir-túkpirden úmitker qyzdar aǵylyp kelip jatady.
Kópke topyraq shashýdan aýlaqpyn, nebir ıbaly, ımanjúzdi boıjetkender úmitkerler qataryna ilikpeı, keri qaıtty. Sol topqa iligip, búgingi kúni efırde baq synap júrgen qyzdardyń ishinde de Aıda, Aısáýle, Gúlbarshyn syndy sanaýly ǵana ıbaly, tárbıeli qyzdardyń júrgenin kórmender jaqsyly biletini anyq.
Al sóılese, aýyzdyǵa sóz, júrse, attyǵa jol bermeıtin – Ásem, Zarına, Sana efırge shyqqanda dalaǵa shyǵyp ketkiń keledi. Tipti, otyrǵan otyrysynyń ózi jıirkenish týdyratyn Laýra sıaqty qyzdardyń efırde taırańdaýyna jol bolsyn!
Túsingen kisige efır, sahna – kıeli oryn. Qanshama mıllıon qazaqtyń aldyna shyǵyp alyp, ádepti belinen basyp, aýzyna kelgenin sóılep, ábestik is-áreketter kórsetýge olarǵa kim quqyq berdi? Óz tilinen qoıyrtpaq jasaǵan ózge ult ókilderin kórgenińiz bar ma? Olaı bolsa, qazaǵymnyń qasıetti tilin shubarlap, qorlaýǵa ruqsat berip otyrǵan kimder?
Teledıdar kóptiń aqparattyq-tanymdyq quraly bolǵandyqtan, túski demalys ýaqytynda arnany qossań, ý da shý, aıra-jaıra bolyp jatqan osy baǵdarlamalardan kóziń súrinedi. Az da emes, kóp te emes – úsh saǵattyq baǵdarlama!
Betimen ketken qyz, usaqtalǵan jigitter
Sońǵy ýaqytta «qandaı tamasha dúnıe bar eken» dep emes, «búgin ne sumdyqtary bar eken» dep eriksiz teledıdardy qaraıtyn boldym.
Ózine kelin tańdap kelgen tórt ene de sıpaı qamshylap, kıiz qazyqtaı bylqyldaıdy. Ashyq pikir, ótkir syn aıtyp, bolashaq kelinder, erteńgi analardy der kezinde tezge salý joq.
Qyzdardyń josyqsyz is-áreketterine kóz juma qarap, aqyl aıtqansyp búlkildeıdi. Ábestik is-áreketterimen búkil efırdiń mánin ketirip júrgen qyzdardy birden jobadan shyǵaryp jiberse, kelesileri aıaqtaryn ańdap basyp keler edi.
Ár baǵdarlamanyń tizgini júrgizýshiniń qolynda desek, osy habar barysynda qyzdardyń aldyna otyryp alyp, olar ne aıtsa da, ne istese de «táıt» deýge shamasy kelmeı, jymıa qarap otyra beretin júrgizýshi boıjetkenniń sharasyz áreketine ne joryq?!
Jarty ǵasyrdan asqan ustazdyq eńbegimde oqyp-túıgenim boıynsha, alty alashtyń jigitteri bekzattyqtaryn, azamattyqtaryn tanytyp, qyzǵa ózderi sóz salýshy edi.
Jańarǵan jańa qoǵamnyń jastary ǵoı dep túsinistikpen qaraıyn deseń de, «ana jigitti qalap keldim, myna jigitti qalap keldim» dep, kóz jasyn kóldetip turǵan qyzdardy kórgende, kirerge tesik taba almaı qalady ekensiń. Qunan men dónendi, qoshqar men tekeni ajyrata almaı, bos sózge urynyp, usaqtanyp otyrǵan jigitterdi kórgende, tipti qarynyń ashady.
«Adamǵa tárbıe ata-anadan, ustazdan, ortadan beriledi» degen ǵıbratty da uly Abaı aıtyp ketken. Olaı bolsa, el ishinde júrgen bolashaq árbir kelin osy habardy qaraıtyn bolsa, «osyndaı kelin bolý kerek» dep emes, «osyndaı kelin bolmaý kerek» dep sabaq alýy tıis. Áıtpese, osy baǵdarlamany qaramaǵandary tipti jaqsy bolar edi.
Qysqasy, efır – ermek emes, tárbıeniń basty quraly bolǵandyqtan, osyndaı tárbıelik máni tómen sapasyz baǵdarlamalardan tazartý qajet. El tilegine qulaq asa bilý – úlken bilimdilik pen mádenıettiń, órkenıettiń belgisi. Syn kótermeıtin baǵdarlamalardy efırge shyǵarýǵa muryndyq bolyp, ruqsat etip otyrǵan redaksıa alqasy, arna basshylyqtary ár habardy súzgiden ótkizip, elep-ekshep, dánin ǵana usynýlary kerek qoı. Kórermenniń kózimen, kóptiń kóńilimen oınaý – qıanat. Efırden sán ketse, tárbıeden mán keterin árqashan este saqtaǵan abzal. Sebebi efır – tárbıe!
Gúlbaný TÓLENOVA,
Óskemen qalasy, ardager-ustaz.
https://dalanews.kz/25192
