Saıystyń maqsaty – jastardyń oı-órisi men dúnıetanymyn arttyrý. Sóıleý mádenıeti, estetıka men etıkasyn damytý. Jan-jaqty bilimdilikke, tapqyrlyqqa, jyldamdyqqa, uıymshyldyqqa tárbıeleý.
Bul saıysqa Aqtóbe qalasynyń sal aýrýyna shaldyqqan azamattardy qoldaý ortalyǵynyń músheleri Erjan Aqtolqyn, Záýiruly Manat, Qarabalıev Murabek, Kósherbaev Baýyrjan, Muhıddınuly Samurat qatysty.
Saıys úsh bólimnen turdy. Saıysta ár túrli qyzyqty suraqtar men tapsyrmalar berildi.
Birinshi bólimde – «Tanystyrý». Bul aınalymda barlyq saıyskerler ózderin barynsha tanystyryp ótti, sonyń ishinde Záýiruly Manat dombyra tartyp, óleńdetip, ózi týraly barynsha baıandady. Ekinshi bólim taqyrypqa saı «Ónerli órge júzer» dep atalady.
Múmkindigi shekteýli jandar ózderiniń mýzykaǵa jaqyn ekendikterin kórsetip, keremet áýezdi ánder oryndady. Ásirese Aqtolqyn men Manattyń «Ana» týraly shyrqaǵan ánderi tyńdaýshylardyń júregine áser etti. Sondaı-aq, zamanaýı ánshilerdiń ánderin Baýyrjan men Samurat naqyshyna keltirip, qımylyn salyp oryndady.
Kelesi «Bilgenge – marjan» bóliminde jastardyń bilimin, dúnıetanymyn keńeıtý úshin birneshe suraqtar qoıylyp, jumbaqtar sheshildi. Qarabalıev Murabek degen jigit qazaq orys, túrik, aǵylshyn tilderinde birneshe óleńder oqyp, kórermenderdi tańǵaldyrdy. Saıys qyzyqty ári kóńildi ótý úshin sharany júrgizýshi Lázzat Saǵyndyqqyzy kórermenderge de logıkalyq suraqtar qoıdy, kórermender sheshýin birde taýyp, birde tappaı máz-meıram boldy. Saıys sońynda ádilqazy músheleri jeńimpazdardy anyqtap, óz oı-pikirlerin bildirdi. Ádilqazylar múshesiniń tóraǵasy, kitaphana dırektory Gúljaınar Nárenqyzy Kaldına «sizderdiń múmkindikterińiz shekteýli emes, kerisinshe múmkindikterińiz sheksiz, qoldaryńyzdan bári keledi...» dep quttyqtaý sóz sóılep, jeńimpazdardy dıplomdarmen marapattap, syılyqtar tapsyrdy.
Úrjan Qurmanqyzy,
S.Jıenbaev atyndaǵy oblystyq jasóspirimder kitaphanasy dırektorynyń orynbasary.
Aqtóbe qalasy.
