Halyq ashqursaq júr. Bas-basynda kredıt. Nesıe tólep, odan artylǵan az-muz aqshaǵa azyq alyp, shyqpa janym shyqpa etip otyr. Sóı degen sarapshy alańsyz jatqan Aqordaǵa ún qatypty.
"Bıliktiń ushar basyndaǵy top, sizderge aıtarym, tamaqtan taryqqan halyq alańǵa shyqsa shyrǵalańnyń kókesin kóresizder.
Qazaqstandy Sıngapýrmen salystyrǵandy qoıyp, aspannan jerge túsińizder, áıtpese ashqursaq el ashyna bastaıdy. Sizder osy kúnge deıin arqasúıep kelgen "shúkirshil" aýdıtorıa da kilt qubylyp, júıeni qolpashtaýdy doǵarady.
Halyq kún-túni damyl tappaı júr. Qareketsiz jatqan joq, tek tabysy mardymsyz, eńbeginiń óteýi joq. Onyń ústine myna indet te jyǵylǵanǵa judyryq boldy. Bıylǵy ahýal byltyrǵyǵa qaraǵanda aýyr. Byltyr ma, byltyr halyq tabysynyń 49 paıyzyn tamaqqa jumsaǵan eken.
Al ilgeridegi derek 2020 jyldyń alǵashqy jartyjyldyǵy ǵana. Odan bergi jaǵdaı kúrdelene túspese, túzelgen joq», – deıdi ekonomıs.
...
Sarapshynyń esep-qısabyna qaraǵanda 2020-2021 jyldary tapqanyn tamaqqa jumsaıtyn turǵyndardyń úlesi arta túsedi. Krızıs kúsheıip, kiris tómendegen saıyn adamdar ózge shyǵyndy shegerip qoıyp, tek tamaq alýmen shekteledi.
Úı jóndeý, kólik jańartý, kıim-keshek alý, balalardy úıirmege tasý sekildi ádepki turmystyq qajettilikten bas tartýǵa týra keledi.
«Adam eski, jyrtyq shulyqty qaıta jamap kıse de shydaıdy, al tamaq almaı tura almaısyz. Ony tutynýdy doǵara almaısyz. Tábetińizdi tıa almaısyz. Eshkimniń ashtan ólgisi joq», – deıdi Rysmambetov.
Halyqta kapıtal joq. Tipti útik pen sháýgimge deıingi shaǵyn dúnıeni de kredıtke alady. Qymbat záýlim úıler ańyrap-qańyrap tur. Oǵan kóship barady-aý degen orta taptyń tabysy ortaıyp qalǵan. Mynadaı aýmaly-tókpeli shaqta eshkim artyq aqshasyn páter, kólik nemese kıim-keshek alýǵa jumsaǵysy joq.
Sóı degen Rasul Rysmambetov «eski, jyrtyq shulyqty qaıta jamap kıertin jaǵdaıǵa jetsek, kúlli álemge kúlki bolamyz», – deıdi.
"Jer kólemi jaǵynan 9-orynda turǵan memleket bar bolǵany 18 mln halyqty asyraı almaýda. Kúlkili emes pe? Esesine, Dýbaı men Londonnan kelgen qurylysshylardan aqsha aıamaıdy.
Bılik álemjelide "jaqsylyǵyn asyryp, jamandyǵyn jasyratyn" ınternet bottarǵa úıip-tógip aqsha tóleıdi. Ózin madaqtaýǵa kelgende tarylmaıdy. Sol aqshaǵa toıa tamaq ishpeıtin myńdaǵan otbasyny asyraýǵa bolar edi, ólim aýzynda jatqan júzdegen balany ajaldan arashalap qalar edik", – deıdi sarapshy.
Onyń pikirinshe, áleýmettik turǵyn úıdiń qurylysyn údetip jatqan Úkimet osy arqyly qurylys kompanıalaryn qoldap otyr. Baspanany jeńildikpen alǵandaı kórinetin jurt aldaǵy 15-20 jylǵa qaryzǵa kirip, ómiriniń altyn ýaqytyn nesıe tóleýmen ótkizedi.
Qatarynan qalmaı úı jóndeýge, ony jıhaz jáne turmystyq tehnıkamen toltyrýǵa tyrysyp, ózine kóńil bólýde umytady. Ózin-ózi jetildirýge, til úırenýge, densaýlyǵyn túzeýge tapqan tabysy jetpeıdi.
...
Osy jáne ózge de problemalardy jipke tizgen Rasul Rysmambetov muny sheshýdiń joldaryn da usynypty.
"Baǵany baqylaýǵa alý kerek. Álbette, ol úshin jergilikti ónim óndirýshini jan-jaqty qoldaý qajet. Aýyl sharýashylyǵy salasyndaǵy kásipkerler halyqty bazalyq azyq-túlikpen qamtamasyz etýi tıis. Toqaev bul týraly talaı márte aıtty. Oryndalǵan joq. Sheneýnikter enjar, sulyq.
Olarǵa Toqaevtyń tapsyrmasyn oryndaǵannan góri daıyn ónim ımporttaı salǵan jeńil. Osy arqyly jergilikti ónim óndirýshini tyǵyryqqa tirep, álgini bankrot qylaryn oılanbaıdy. Bul túrimizben 2-3 jyldan keıin qara sý men qara nandy talǵajaý etetin bolamyz. Ózgesin túgel syrttan tasıtyn músápir kúıge túsemiz", – deıdi ol.
Sóı degen Rysmambetov qurylys salasyndaǵy aýqatty dostaryn aınalsoqtap, álgilerdiń soıylyn soǵyp, sózin sóıleýdi ǵana biletin Úkimet múshelerin synady.
"Almaty men Nur-Sultandy ǵana jasandyryp, bezendirip otyr. Ózge óńirler umyt qaldy. Tym-tyrys. Tirshilik joq. Turǵyndaryna qolaıly jaǵdaı jasalmaǵan. Al aýyl sharýashylyǵy salasyndaǵy kásipkerlerdiń kópshiligi shaǵyn eldi mekenderde shoǵyrlanǵan. Úkimettegi úrkerdeı top bulardy oılap bas qatyrmaıdy. Bar bilgeni qurylystaǵy áldeqashan olıgarhqa aınalǵan dostarynyń qamy.
Qazaqstandyq óndirýshige taýaryn eldiń kez-kelgen buryshyna erkin jetkize alatyndaı jaǵdaı jasalýy tıis! Bulaı bolmady eken, shamalydan keıin "jyrtyq shulyqty jamap kıetin" 90-jyldardaǵy taz qalpymyzǵa túsemiz.
Jurttyń jazyǵy joq. Úkimet kináli. Mámın men Mámınge deıin úkimet basshylarynyń birde-biri ekonomıkanyń tilin túsinbedi. Memlekettiń betalysyna bas qatyrǵysy kelmeıdi. Biz quzǵa qulaýdyń aldynda turmyz", – deıdi ekonomıs.
Ázirlegen, Dýman BYQAI
