Halyq ashqursaq júr. Bas-basynda kredit. Nesie tólep, odan artylǵan az-muz aqshaǵa azyq alyp, shyqpa janym shyqpa etip otyr. Sói degen sarapshy alańsyz jatqan Aqordaǵa ún qatypty.
"Biliktiń ushar basyndaǵy top, sizderge aitarym, tamaqtan taryqqan halyq alańǵa shyqsa shyrǵalańnyń kókesin kóresizder.
Qazaqstandy Singapýrmen salystyrǵandy qoiyp, aspannan jerge túsińizder, áitpese ashqursaq el ashyna bastaidy. Sizder osy kúnge deiin arqasúiep kelgen "shúkirshil" aýditoriia da kilt qubylyp, júieni qolpashtaýdy doǵarady.
Halyq kún-túni damyl tappai júr. Qareketsiz jatqan joq, tek tabysy mardymsyz, eńbeginiń óteýi joq. Onyń ústine myna indet te jyǵylǵanǵa judyryq boldy. Biylǵy ahýal byltyrǵyǵa qaraǵanda aýyr. Byltyr ma, byltyr halyq tabysynyń 49 paiyzyn tamaqqa jumsaǵan eken.
Al ilgeridegi derek 2020 jyldyń alǵashqy jartyjyldyǵy ǵana. Odan bergi jaǵdai kúrdelene túspese, túzelgen joq», – deidi ekonomist.
...
Sarapshynyń esep-qisabyna qaraǵanda 2020-2021 jyldary tapqanyn tamaqqa jumsaityn turǵyndardyń úlesi arta túsedi. Krizis kúsheiip, kiris tómendegen saiyn adamdar ózge shyǵyndy shegerip qoiyp, tek tamaq alýmen shekteledi.
Úi jóndeý, kólik jańartý, kiim-keshek alý, balalardy úiirmege tasý sekildi ádepki turmystyq qajettilikten bas tartýǵa týra keledi.
«Adam eski, jyrtyq shulyqty qaita jamap kise de shydaidy, al tamaq almai tura almaisyz. Ony tutynýdy doǵara almaisyz. Tábetińizdi tiia almaisyz. Eshkimniń ashtan ólgisi joq», – deidi Rysmambetov.
Halyqta kapital joq. Tipti útik pen sháýgimge deiingi shaǵyn dúnieni de kreditke alady. Qymbat záýlim úiler ańyrap-qańyrap tur. Oǵan kóship barady-aý degen orta taptyń tabysy ortaiyp qalǵan. Mynadai aýmaly-tókpeli shaqta eshkim artyq aqshasyn páter, kólik nemese kiim-keshek alýǵa jumsaǵysy joq.
Sói degen Rasul Rysmambetov «eski, jyrtyq shulyqty qaita jamap kiertin jaǵdaiǵa jetsek, kúlli álemge kúlki bolamyz», – deidi.
"Jer kólemi jaǵynan 9-orynda turǵan memleket bar bolǵany 18 mln halyqty asyrai almaýda. Kúlkili emes pe? Esesine, Dýbai men Londonnan kelgen qurylysshylardan aqsha aiamaidy.
Bilik álemjelide "jaqsylyǵyn asyryp, jamandyǵyn jasyratyn" internet bottarǵa úiip-tógip aqsha tóleidi. Ózin madaqtaýǵa kelgende tarylmaidy. Sol aqshaǵa toia tamaq ishpeitin myńdaǵan otbasyny asyraýǵa bolar edi, ólim aýzynda jatqan júzdegen balany ajaldan arashalap qalar edik", – deidi sarapshy.
Onyń pikirinshe, áleýmettik turǵyn úidiń qurylysyn údetip jatqan Úkimet osy arqyly qurylys kompaniialaryn qoldap otyr. Baspanany jeńildikpen alǵandai kórinetin jurt aldaǵy 15-20 jylǵa qaryzǵa kirip, ómiriniń altyn ýaqytyn nesie tóleýmen ótkizedi.
Qatarynan qalmai úi jóndeýge, ony jihaz jáne turmystyq tehnikamen toltyrýǵa tyrysyp, ózine kóńil bólýde umytady. Ózin-ózi jetildirýge, til úirenýge, densaýlyǵyn túzeýge tapqan tabysy jetpeidi.
...
Osy jáne ózge de problemalardy jipke tizgen Rasul Rysmambetov muny sheshýdiń joldaryn da usynypty.
"Baǵany baqylaýǵa alý kerek. Álbette, ol úshin jergilikti ónim óndirýshini jan-jaqty qoldaý qajet. Aýyl sharýashylyǵy salasyndaǵy kásipkerler halyqty bazalyq azyq-túlikpen qamtamasyz etýi tiis. Toqaev bul týraly talai márte aitty. Oryndalǵan joq. Sheneýnikter enjar, sulyq.
Olarǵa Toqaevtyń tapsyrmasyn oryndaǵannan góri daiyn ónim importtai salǵan jeńil. Osy arqyly jergilikti ónim óndirýshini tyǵyryqqa tirep, álgini bankrot qylaryn oilanbaidy. Bul túrimizben 2-3 jyldan keiin qara sý men qara nandy talǵajaý etetin bolamyz. Ózgesin túgel syrttan tasityn músápir kúige túsemiz", – deidi ol.
Sói degen Rysmambetov qurylys salasyndaǵy aýqatty dostaryn ainalsoqtap, álgilerdiń soiylyn soǵyp, sózin sóileýdi ǵana biletin Úkimet múshelerin synady.
"Almaty men Nur-Sultandy ǵana jasandyryp, bezendirip otyr. Ózge óńirler umyt qaldy. Tym-tyrys. Tirshilik joq. Turǵyndaryna qolaily jaǵdai jasalmaǵan. Al aýyl sharýashylyǵy salasyndaǵy kásipkerlerdiń kópshiligi shaǵyn eldi mekenderde shoǵyrlanǵan. Úkimettegi úrkerdei top bulardy oilap bas qatyrmaidy. Bar bilgeni qurylystaǵy áldeqashan oligarhqa ainalǵan dostarynyń qamy.
Qazaqstandyq óndirýshige taýaryn eldiń kez-kelgen buryshyna erkin jetkize alatyndai jaǵdai jasalýy tiis! Bulai bolmady eken, shamalydan keiin "jyrtyq shulyqty jamap kietin" 90-jyldardaǵy taz qalpymyzǵa túsemiz.
Jurttyń jazyǵy joq. Úkimet kináli. Mámin men Máminge deiin úkimet basshylarynyń birde-biri ekonomikanyń tilin túsinbedi. Memlekettiń betalysyna bas qatyrǵysy kelmeidi. Biz quzǵa qulaýdyń aldynda turmyz", – deidi ekonomist.
Ázirlegen, Dýman BYQAI
