Ol
Maılybaev Nazarbaevtyń janynda 2004 jyldan beri júr. Dál osy joly ol Memleket basshysy baspasóz qyzmetiniń jetekshisi bolyp taǵaıyndaldy. Osy qyzmette 2008 jyldyń aıaǵyna deıin otyrady. Keıin Mádenıet jáne aqparat mınıstrligine aýysyp, Aqparat jáne muraǵat komıtetiniń tóraǵasy qyzmetin atqardy. Bul jerde uzaq aıaldaǵan joq. Ósti. Osy vedomstvonyń vıse-mınıstri boldy.
Sosyn Prezıdent ákimshiligine qaıta oraldy. Burynǵy qyzmetine qaıtyp keldi. 2011 jyly Prezıdent ákimshiligi jetekshisiniń orynbasary boldy.
Tutastaı alǵanda, sońǵy 12 jyl boıy Maılybaev Nazarbaevtyń janynda júrdi. Onyń baıandamalaryn ázirledi. Elbasyǵa eldegi jaǵdaıdy jetkizip otyrdy. Aqparattar Maılybaevtyń eleginen ótti. Prezıdenttiń eldegi jaǵdaıdy baǵamdaýy men soǵan saı sheshim shyǵarýyna Maılybaevtyń áseri boldy.
Demek, baspasóz-hatshysy qyzmeti biz ben siz oılaǵandaı jeńil-jelpi laýazym emes. Kerisinshe, amal-aılasyn tapsa, osy arqyly bastyǵynyń kóńil-kúıine áser etýge, aınalasy men eldegi oqıǵalarǵa qatysty kózqarasyn qalyptastyrýǵa, tipti keıbir aýyr salmaqty shendilerdiń ústinen kompromat jınaýǵa, ony bastyqtyń aldyna aparýǵa, tıisinshe sol arqyly álgi aýyr salmaqtyń saıasatkerlerdiń taǵdyryn sheshýge bolady.
Onyń shabýylyna ushyraǵandar kim?
Baıqasańyz, Prezıdent ákimshiligindegi Maılybaevtyń ústinen qaraıtyn bastyqtar ár jyldary Qazaqstandaǵy opozısıalyq jáne reseılik aqparat quraldary tarapynan shabýylǵa ushyraǵan. Maılybaevtyń Kremldegi yqpaldy oıynshylarmen, onyń ishinde Pýtın men Medvedevtiń ákimshiligindegi áriptesterimen tyǵyz baılanysty bolǵany eshkimge jasyryn emes.
Maılybaev osy arqyly óziniń saıasattaǵy qarsylastaryna (bálkim dushpandaryna) ózge bireýdiń shoqpary arqyly soqqy jasaýy ábden múmkin. Bulardyń qataryna Mýsındi, Másimov jáne Nyǵmatýlındi jatqyzýǵa bolady. Árıne, olardyń ımıjine nuqsan keltirgen basqa sebepter bar. Degenmen, baspasózdegi synı maqalalar da bulardyń abyroı-bedelin shatqaıaqtatyp ketkenin jasyrýǵa bolmaıdy. Al Maılybaevtyń aqparattyq shabýyldarynan zárezap bolǵan Nazarbaevtyń aınalasy osynyń bárin uıymdastyryp otyrǵan adamǵa jyly qabaq tanytpasy belgili.
Naqtylaıyq. Maılybaev Másimovtiń basqa kresloǵa aýysý týraly ótinishin Nazarbaevqa jetkizbeı tastaıdy. Erjan Babaqumarov jáne Erlan Qarınniń kómegimen Másimov pen Nyǵmatýlınniń ústinen qushaq-qushaq kompromat jınaıdy.
Odan qorqatyn
Maılybaev aqparattyq sala men memlekettik apparattaǵy oryndarǵa da óz adamyn otyrǵyzbaq bolǵan. Oǵan unamaǵandar jumystan qýylatyn, qýylǵany óz aldyna, jańa jumysqa qabyldanýynyń ózi qıynǵa soǵatyn. Osy sebepti de eshkim onymen betpe-bet kelýge batpaıtyn. Bul óz kezeginde Maılybaevtyń yqpalyn odan ári arttyryp, bıligin kúsheıte tústi.
Budan syrt onyń «Qazaqstan», «Habar», «Eýrazıa» arnalarynyń telebaǵdarlamalaryna bólingen qyrýar qarjyny óziniń yqpalyndaǵy prodúserlik ortalyqtarǵa bólgizgeni týraly boljam bar. Demek, telebaǵdarlamalar túsirýge bólingen aqsha Maılybaevtyń qaltasynda ketti degen sóz. Bulaı bolsa ol urlady degen 1,3 mlrd. teńge qoldy bolǵan qarajattyń sheti ǵana...
Sonymen birge «Eýrazıalyq zertteýler ınstıtýty», «Qazaqstan saıasattanýshylar kongresiniń» jobalaryna bólingen mıllıardtar da dál osy maqsatqa bólingeni kúmándi.
Onyń ıdeıalary
Maılybaevtyń Memleket basshysynyń halyq aldyndaǵy obrazyn, ıdeologıalyq kelbetin qalyptastyrýda úlken qatelikter jibergenin jasyrýǵa bolmaıdy. Ol ortaǵa tastaǵan ıdeıalardy halyq «aqylǵa qonymsyz» dep tanydy. Al Astananyń atyn Nazarbaevtyń atymen ataý ıdeıasyn múlde aqtalmady.
Prezıdenttiń halyqpen júzdesýinde qatań irikteý júrdi. Elbasymen kezdeskisi kelgen qatań irikteýden ótti. Daıyndaldy. Senarı jattady. Pysyqtady. Nazarbaev atyna aıtylatyn tilekter, maqtaýlar Prezıdent ákimshiligi, onyń ishinde ishki saıasat máselelerin qadaǵalaıtyn orynbasardyń tarapynan tekserildi.
Nazarbaevty paıǵambarǵa aınaldyrý ıdeıasyn qoǵam áý-bastan qabyldaǵan joq. Onyń obrazyn osylaı kórsetý buǵan jaýapty adamdardyń aqylsyzdyǵynan nemese Elbasyǵa ádeıi isteýden týýy múmkin edi.
Aıtalyq, Memleket basshynyń el aldyndaǵy abyroıyn túsirý, ony álemdegi eshkim amandaspaıtyn dıktatorlardyń qataryna qoıý jáne eń bastysy qarym-qatynasy jaqsaryp kele jatqan Batys áleminen ajyratyp alý...
Onyń tusynda
Maılybaev eldiń ishki saıasatyn bir ózi bılep tóstedi. Onyń tusynda reseılik aqparat quraldary qazaqstandyq aqparattyq naryqqa enteleı endi.
Onyń tusynda memlekettik arnalarǵa Reseıden keńesshiler shaqyrý úrdisi beleń aldy. Tipti, 100 paıyz qazaqsha habar taratatyn «Qazaqstan» telekanalynyń ózinde reseılik keńesshi bolǵan.
Jýrnalıserdiń aıtýynsha, bar bılik keńesshiniń qolynda bolǵan. Ol barlyq jıyndarǵa qatysatyn, arnanyń aqparattyń saıasaty men kadrlar máselesine de aralasatyn. Aqshany qyryp tabatyn, syıaqysy da qomaqty bolatyn.
Joǵaryda jazylǵan jaıtty túıindesek, Maılybaevty aqparattyq satqyndyq jasady, Ata zańdy álsiretip, ishten iritki týǵyzbaq boldy, aqylǵa syımaıtyn ıdeıalarymen álem aldyndaǵy eldiń ımıjine nuqsan keltirdi, aqparattyq táýelsizdiktiń irgesin sógitip, ishki saıası prosesterdi baqylaýǵa kelgende bılikti Kremldiń qolyna ustatty dep aıyptaýǵa ábden negiz bar.
P.S. Ázirgi tergeý-tekserý amaldary dál osy baǵytta júrip jatyr dep aıta almaımyz. Bul – qupıa. Bizge ony aıtpaıdy. Degenmen, Maılybaevqa qatysty aqpar jınap jatqan arnaıy qyzmet mamandary tergeý isine kelgende biz jazǵan jaıttardy nazarǵa alar degen oıdamyz.
Derekkóz: Kz.expert saıty.
Aýdarǵan, Dýman BYQAI
