Májilis Ulttyq qordan jyl saıyn 2 trıllıon teńge alýdy qoldady. Osylaısha shekti kólem belgilendi. Bul týraly búgin, 2024 jyly 30 qazanda Májilistiń aldaǵy úsh jylǵa arnalǵan kepildendirilgen transfert týraly zańdy qabyldaý kezinde belgili boldy. Alaıda, bul qabyldanǵan jańa bastamanyń alda ádirem qalý qaýpi joǵary, dep habarlaıdy Dalanews.kz.
"Bul rette kepildendirilgen transferttiń mólsheri búdjettiń qaǵıdalaryna sáıkes anyqtalǵan. Zań jobasynda munaıdyń kesimdi baǵasy 2025 jyly barreline 42,3 dollar, 2026-2027 jyldary barreline 41 jáne 39,4 dollar negizinde belgilengen. Osyny eskere otyryp Ulttyq qordan kepildendirilgen transferttiń mólsheri 2025-2027 jyldarǵa jyl saıyn 2 trln teńge kóleminde aıqyndaldy. Josparly kezeńde Ulttyq qordyń taza valútalyq aktıvteri boljam boıynsha, 2025 jyly – 62,2 mlrd dollar, 2026-2027 jyldary 69,9 jáne 78,7 dollar quraıdy", - dedi Májilis otyrysynda "Ulttyq qordan 2025-2027 jyldarǵa arnalǵan kepildendirilgen transfert týraly" zań jobasyn tanystyrǵan Premer-mınıstrdiń orynbasary – Ulttyq ekonomıka mınıstri Nurlan Baıbazarov.
Osy jaǵynan alǵanda, Úkimet Ulttyq bank usynysyn qabyl aldy dese de bolady. Al Ulttyq bank ótkende ǵana Úkimet otyrysynda Ulttyq qorǵa túsken túsimnen alynyp jatqan aqsha kólemi kóp ekenin aıtyp, transfert kólemin qysqartýdy usynǵan.
"Ulttyq qor aktıvteriniń ósimi tek ınvestısıalyq tabysty ǵana qoldaıdy. Transfertterdiń joǵary kólemi baǵalarǵa tikeleı qysym jasaı otyryp, aqshalaı usynystardy arttyrady. Munyń bári bazalyq syıaqy mólsherlemesin tómendetýdegi keńistik aıasyn aıtarlyqtaı shekteıdi", - dedi 2024 jyly 15 qazanda ótken Úkimet otyrysynda Ulttyq bank basshysy Tımýr Súleımenov.
Onyń aıtýynsha, 2024 jylǵy transfertterdiń jalpy kólemi 6 trln teńgeden asqan, al 2024 jyldyń basynda bul shek 3,6 trln teńgeni quraıdy dep josparlanǵan. Iaǵnı,Ulttyq qordan aqsha alýǵa kelgende Úkimet jospardan eki esege sekirgen.Osyǵan baılanysty Ulttyq qordan alynatyn transfert kóleminiń shekti belgisin belgileý usynyldy. Búgin Májilis maquldaǵan 2 trln osyny tanytady. Alaıda...
Qazaqstannyń 2025-2029 jyldarǵa arnalǵan áleýmettik-ekonomıkalyq damý boljamynda munaıdyń bir barelli 75 dollar, al teńgege shaqqanda AQSH valútasy baǵamy 470 dollar dep bekitilgen. Onyń ústine 2025 jylǵy JİÓ ósimi 5,6 paıyzdy, aldaǵy bes jyldaǵy ortasha ósimi 5,4 paıyz dep kórsetilgen. Buǵan sarapshylar qaýymy ań-tań. Sebebi Dúnıejúzilik damý bankinen bastap, tipti jergilikti qarjylyq uıymdar usynǵan boljamda bul kórsetkish áldeqaıda tómen (3,4-4% aralyǵynda). Onyń ústine josparda bekitilgen munaı men teńge baǵamy da kóp kúmán týǵyzady. Máselen, Citigroup sarapshylary jarıalaǵan qysqa merzimdi boljamda Brent markaly munaıdyń bir barreli jyl sońyna deıin 74 dollardan 70 dollarǵa deıin tómendep, al 2025 jyldyń birinshi toqsanynda 65 dollardy da kórsetýi yqtımal ekeni aıtylady. Búgin ǵana Reseıdiń eksporttaýshylary men ımporttaýshylar qaýymdastyǵy 2025 jyly azyq-túlik baǵalarynyń 15%-ǵa qymbattaýy múmkin ekenin eskertti. Munyń bári teńgege teris áser eteri sózsiz. Onyń ústine Úkimettiń qaryzy boıynsha tólem (%), máselen 2024 jyldyń 9 aıynda 1,96 trln teńgeni (!) quraǵany málim. Sondyqtan Úkimet músheleri Ulttyq qordan alynatyn 2 trln teńge degen shekti mólsherge qoldy bir silteýi ábden múmkin. Óıtkeni qymbatshylyq pen qunsyzdaný qysqan zamatta 2 trln teńge túkke jetpeıdi. Sondyqtan olardyń bıylǵy kólem - 6 trln teńgeni taǵy surap júrmesine eshkim kepildik bere almaıdy. Mundaıda shyryldap júrip, osyndaı bastamany engizý arqyly ózine "saqtandyrý jastyǵyn" jasaýǵa tyrysqan Ulttyq bankke ózine júktelgen basty mindetterdiń biri - bazalyq syıaqy mólsherlemesin tómendetý arman bolyp qalmaq.
Jalpylaı alǵanda, mundaıda Májilistiń Ulttyq qordan alynatyn transfer kólemine shek belgileý bastamasy tek popýlızm bolyp shyǵa kelýi yqtımal.
