Májilis Ulttyq qordan jyl saiyn 2 trillion teńge alýdy qoldady. Osylaisha shekti kólem belgilendi. Bul týraly búgin, 2024 jyly 30 qazanda Májilistiń aldaǵy úsh jylǵa arnalǵan kepildendirilgen transfert týraly zańdy qabyldaý kezinde belgili boldy. Alaida, bul qabyldanǵan jańa bastamanyń alda ádirem qalý qaýpi joǵary, dep habarlaidy Dalanews.kz.
"Bul rette kepildendirilgen transferttiń mólsheri biýdjettiń qaǵidalaryna sáikes anyqtalǵan. Zań jobasynda munaidyń kesimdi baǵasy 2025 jyly barreline 42,3 dollar, 2026-2027 jyldary barreline 41 jáne 39,4 dollar negizinde belgilengen. Osyny eskere otyryp Ulttyq qordan kepildendirilgen transferttiń mólsheri 2025-2027 jyldarǵa jyl saiyn 2 trln teńge kóleminde aiqyndaldy. Josparly kezeńde Ulttyq qordyń taza valiýtalyq aktivteri boljam boiynsha, 2025 jyly – 62,2 mlrd dollar, 2026-2027 jyldary 69,9 jáne 78,7 dollar quraidy", - dedi Májilis otyrysynda "Ulttyq qordan 2025-2027 jyldarǵa arnalǵan kepildendirilgen transfert týraly" zań jobasyn tanystyrǵan Premer-ministrdiń orynbasary – Ulttyq ekonomika ministri Nurlan Baibazarov.
Osy jaǵynan alǵanda, Úkimet Ulttyq bank usynysyn qabyl aldy dese de bolady. Al Ulttyq bank ótkende ǵana Úkimet otyrysynda Ulttyq qorǵa túsken túsimnen alynyp jatqan aqsha kólemi kóp ekenin aityp, transfert kólemin qysqartýdy usynǵan.
"Ulttyq qor aktivteriniń ósimi tek investitsiialyq tabysty ǵana qoldaidy. Transfertterdiń joǵary kólemi baǵalarǵa tikelei qysym jasai otyryp, aqshalai usynystardy arttyrady. Munyń bári bazalyq syiaqy mólsherlemesin tómendetýdegi keńistik aiasyn aitarlyqtai shekteidi", - dedi 2024 jyly 15 qazanda ótken Úkimet otyrysynda Ulttyq bank basshysy Timýr Súleimenov.
Onyń aitýynsha, 2024 jylǵy transfertterdiń jalpy kólemi 6 trln teńgeden asqan, al 2024 jyldyń basynda bul shek 3,6 trln teńgeni quraidy dep josparlanǵan. Iaǵni,Ulttyq qordan aqsha alýǵa kelgende Úkimet jospardan eki esege sekirgen.Osyǵan bailanysty Ulttyq qordan alynatyn transfert kóleminiń shekti belgisin belgileý usynyldy. Búgin Májilis maquldaǵan 2 trln osyny tanytady. Alaida...
Qazaqstannyń 2025-2029 jyldarǵa arnalǵan áleýmettik-ekonomikalyq damý boljamynda munaidyń bir barelli 75 dollar, al teńgege shaqqanda AQSh valiýtasy baǵamy 470 dollar dep bekitilgen. Onyń ústine 2025 jylǵy JIÓ ósimi 5,6 paiyzdy, aldaǵy bes jyldaǵy ortasha ósimi 5,4 paiyz dep kórsetilgen. Buǵan sarapshylar qaýymy ań-tań. Sebebi Dúniejúzilik damý bankinen bastap, tipti jergilikti qarjylyq uiymdar usynǵan boljamda bul kórsetkish áldeqaida tómen (3,4-4% aralyǵynda). Onyń ústine josparda bekitilgen munai men teńge baǵamy da kóp kúmán týǵyzady. Máselen, Citigroup sarapshylary jariialaǵan qysqa merzimdi boljamda Brent markaly munaidyń bir barreli jyl sońyna deiin 74 dollardan 70 dollarǵa deiin tómendep, al 2025 jyldyń birinshi toqsanynda 65 dollardy da kórsetýi yqtimal ekeni aitylady. Búgin ǵana Reseidiń eksporttaýshylary men importtaýshylar qaýymdastyǵy 2025 jyly azyq-túlik baǵalarynyń 15%-ǵa qymbattaýy múmkin ekenin eskertti. Munyń bári teńgege teris áser eteri sózsiz. Onyń ústine Úkimettiń qaryzy boiynsha tólem (%), máselen 2024 jyldyń 9 aiynda 1,96 trln teńgeni (!) quraǵany málim. Sondyqtan Úkimet músheleri Ulttyq qordan alynatyn 2 trln teńge degen shekti mólsherge qoldy bir silteýi ábden múmkin. Óitkeni qymbatshylyq pen qunsyzdaný qysqan zamatta 2 trln teńge túkke jetpeidi. Sondyqtan olardyń biylǵy kólem - 6 trln teńgeni taǵy surap júrmesine eshkim kepildik bere almaidy. Mundaida shyryldap júrip, osyndai bastamany engizý arqyly ózine "saqtandyrý jastyǵyn" jasaýǵa tyrysqan Ulttyq bankke ózine júktelgen basty mindetterdiń biri - bazalyq syiaqy mólsherlemesin tómendetý arman bolyp qalmaq.
Jalpylai alǵanda, mundaida Májilistiń Ulttyq qordan alynatyn transfer kólemine shek belgileý bastamasy tek popýlizm bolyp shyǵa kelýi yqtimal.
