Ótken jyldan beri elimizde bolashaq stýdentterdi oqytý úshin «Keleshek» biryńǵaı jınaqtaý júıesi iske qosylǵan bolatyn. Qazirgi tańda elorda turǵyndary bul jobanyń balashaq urpaq úshin mańyzyn túsinip, jobany qala turǵyndary arasynda keńinen túsindirip, barynsha nasıhttaýda.
Búginde Astana qalasy ákimdigi joǵary jáne orta kásiptik bilim berý salasynda sapaly mamandardy jáne balalarynyń bilim alýyna múddeli. Bul baǵytta ákimdik jyl saıyn arnaıy grnattar bólip, bas qalada kásibı bilikti mamandar shoǵyrynyń qalyptasýyna kópten beri óz úlesin qosyp keledi.
Sondyqtan jergilikti bılik oryndary Úkimet qolǵa alǵan «Keleshek» jobasyn barynsha qoldap otyr. Búginde Astana qalasynda memlekettik-jekemenshik áriptestik boıynsha birqansha bilim ordalary boı kóterip, jas jetkinshekterdiń sapaly bilim alýyna jaǵdaı jasaǵanyn bilemiz. Sondyqtan astanalyqtar QR Ǵylym jáne joǵary bilim mınıstrligi usynǵan «Keleshek» jobasynyń mańyzyn jete túsinip, buǵan belesene qatysýda.
Qazir elimizde joǵary bilim berý salasyna jaýapty mınıstrlik «Keleshek» biryńǵaı jınaqtaý júıesin memlekettik bilim berý jınaqtaý júıesin jeńildetilgen bilim berý nesıesi men saralanǵan grantty alý mehanızmin biriktirý arqyly jetildirýdi kózdeýde. Oıǵa alǵan is sátti iske asqan kezde «Keleshek» jobasy elimizde bilim berý kapıtalyn damytýda ata-ana men memlekettiń jaýapkershiligin arttyra túsetini anyq.
«Keleshek» júıesi el azamattaryynń qarjysyn únemdep, balalaryn joǵary bilimmen qamtamasyz etý úshin jaqsy jaǵdaı jasaýǵa baǵyttalǵan mańyzdy bastama ekeni sózsiz. Júıeniń negizgi maqsaty – ártúrli kózderden (ata-ana, saqtandyrý kompanıasy, memleket) túsetin qarajatty biryńǵaı jınaqtaýshy júıesine jınaqtap, árbir bala joǵary oqý ornyna túsý jasyna qaraı joǵary bilim alýdy qoljetimdi etý bolyp tabylady.
Osy rette «Keleshek» júıesi aıasyndaǵy aqshanyń jınaqtalý kózderine az-kem toqtala ketsek. Jobanyń negizgi jınaq kózi bilim berý jınaqtaýshy saqtandyrý sharty boıynsha ata-analardyń saqtandyrý jarnalary men saqtandyrý uıymdarymen esepteletin ınvestısıalyq kirister bolyp tabylady. Al búdjet qarajaty esebinen 5-7 % mólsherindegi memlekettik syıaqy jınaqtyń artýyna yqpal etetinin aıta ketýimiz kerek.
«Keleshek» jınaqtaý jobasy ata-ananyń balalar aldyndaǵy jaýapkershiligin arttyryp, balalardyń oqýyna aqsha jınaıtyn jaqsy dástúrdi qalyptastyrady. Al mundaı mańyzdy jobalaryń elordamyz Astanada sátti iske asýy, jobanyń el ishine keń taralyp, dástúrge aınalýyna yqpal etedi.
