Ótken jyldan beri elimizde bolashaq stýdentterdi oqytý úshin «Keleshek» biryńǵai jinaqtaý júiesi iske qosylǵan bolatyn. Qazirgi tańda elorda turǵyndary bul jobanyń balashaq urpaq úshin mańyzyn túsinip, jobany qala turǵyndary arasynda keńinen túsindirip, barynsha nasihttaýda.
Búginde Astana qalasy ákimdigi joǵary jáne orta kásiptik bilim berý salasynda sapaly mamandardy jáne balalarynyń bilim alýyna múddeli. Bul baǵytta ákimdik jyl saiyn arnaiy grnattar bólip, bas qalada kásibi bilikti mamandar shoǵyrynyń qalyptasýyna kópten beri óz úlesin qosyp keledi.
Sondyqtan jergilikti bilik oryndary Úkimet qolǵa alǵan «Keleshek» jobasyn barynsha qoldap otyr. Búginde Astana qalasynda memlekettik-jekemenshik áriptestik boiynsha birqansha bilim ordalary boi kóterip, jas jetkinshekterdiń sapaly bilim alýyna jaǵdai jasaǵanyn bilemiz. Sondyqtan astanalyqtar QR Ǵylym jáne joǵary bilim ministrligi usynǵan «Keleshek» jobasynyń mańyzyn jete túsinip, buǵan belesene qatysýda.
Qazir elimizde joǵary bilim berý salasyna jaýapty ministrlik «Keleshek» biryńǵai jinaqtaý júiesin memlekettik bilim berý jinaqtaý júiesin jeńildetilgen bilim berý nesiesi men saralanǵan grantty alý mehanizmin biriktirý arqyly jetildirýdi kózdeýde. Oiǵa alǵan is sátti iske asqan kezde «Keleshek» jobasy elimizde bilim berý kapitalyn damytýda ata-ana men memlekettiń jaýapkershiligin arttyra túsetini anyq.
«Keleshek» júiesi el azamattaryynń qarjysyn únemdep, balalaryn joǵary bilimmen qamtamasyz etý úshin jaqsy jaǵdai jasaýǵa baǵyttalǵan mańyzdy bastama ekeni sózsiz. Júieniń negizgi maqsaty – ártúrli kózderden (ata-ana, saqtandyrý kompaniiasy, memleket) túsetin qarajatty biryńǵai jinaqtaýshy júiesine jinaqtap, árbir bala joǵary oqý ornyna túsý jasyna qarai joǵary bilim alýdy qoljetimdi etý bolyp tabylady.
Osy rette «Keleshek» júiesi aiasyndaǵy aqshanyń jinaqtalý kózderine az-kem toqtala ketsek. Jobanyń negizgi jinaq kózi bilim berý jinaqtaýshy saqtandyrý sharty boiynsha ata-analardyń saqtandyrý jarnalary men saqtandyrý uiymdarymen esepteletin investitsiialyq kirister bolyp tabylady. Al biýdjet qarajaty esebinen 5-7 % mólsherindegi memlekettik syiaqy jinaqtyń artýyna yqpal etetinin aita ketýimiz kerek.
«Keleshek» jinaqtaý jobasy ata-ananyń balalar aldyndaǵy jaýapkershiligin arttyryp, balalardyń oqýyna aqsha jinaityn jaqsy dástúrdi qalyptastyrady. Al mundai mańyzdy jobalaryń elordamyz Astanada sátti iske asýy, jobanyń el ishine keń taralyp, dástúrge ainalýyna yqpal etedi.
