Májilis depýtaty Áielder isteri jáne otbasylyq saiasat jónindegi ulttyq komissiia tóraǵasy Lázzat Ramazanova budan bylai Úkimet, Bas prokýratýra jáne jergilikti ákimdiktermen tyǵyz jumys istemek dep habarlaidy Dalanews.kz.
Komissiiasynyń kezekti otyrysynda elimizdegi otbasylyq-demografiialyq aýhal sóz etilip, osy baǵytta komissiia músheleri atqarǵan is-sharalar qorytyndylandy.
Byltyr otbasylyq qundylyqtardy dáripteýge 322 mln teńge bólingen, buǵan elimizdiń 5 birdei óńirinde 130-dan asa áleýmettik joba iske asyrylǵan.
«Otbasylyq qundylyqtar tek januianyń sheńberimen shektelmeitini belgili. Komissiianyń muryndyq bolýymen «Jas sarbaz» áskeri patriottyq qozǵalysy qurylǵan. Qazir bul uiymǵa 200 myńnan astam bala múshelikte. Qozǵalystyń kómegimen birtalai tárbie jumystaryn júrgizdik. Ol óz nátijesin berýde. Byltyrǵy jyly oqýshylar men jetkinshekterdiń qolymen jasalǵan qylmys kórsetkishi 20 paiyzǵa deiin tómendedi», – dep atap ótti Lázzat Ramazanova.
Jiynda sonymen qatar Otbasy jáne genderlik saiasat tujyrymdamasynyń byltyrǵy jylǵy nátijeleri sóz boldy.
Lázzat Ramazanovanyń atap ótkenindei ómirde, turmysta qiyn ahýalǵa tap bolǵan januialarǵa kómek kórsetý jumysy birtindep bir izge túsip keledi, bul baǵytta ministrlikter men ákimdikter birlese qimyldaýdyń algorimderin ázirlegen.
Komissiia sonymen birge elimizdiń Syrtqy ister ministrligimen qoiyn-qoltyq jumys isteýde. Qazaqstandaǵy genderlik teńdik taqyrybyn halyqaralyq alańda talqylaý jumysy jolǵa qoiylǵan.
«Názik jandy qaýymnyń ekonomikalyq belsendiligin arttyrý úshin áielderdiń quqyǵyn keńeitý mańyzdy. Qyz-kelinshekterdiń múmkindigi keńeigen kezde eldiń ekonomikalyq áleýeti artady. Bul tek bizge qatysty emes, álemniń barlyq damyǵan elderi osy joldan ótken.
Órkeniet kóshine ilesken el áielderge qatysty zorlyq-zombylyqqa jol bermeidi. Bul úshin otbasyndaǵy urys-keristi azaitýdyń amaldaryn izdeýimiz kerek.
Komissiiasy músheleri munyń túp-tamyryna úńile bildi. Turmystyq janjaldyń negizgi sebebi – jumyssyzdyqtan týyndaidy. Joqshylyqtyń sońǵy aiǵai-shýǵa ulasyp, er-azamattyń jubaiyna qol kóterýimen aiaqtalady.
Tutastai alǵanda materialdyq máseleler kez-kelgen shańyraqtyń irgesin shaiqaltyp tynady. Toq eterin aitqanda, otbasyndaǵy zorlyq-zombylyqty azaitý úshin áleýmettik máselelerge kóńil bólý kerek», – deidi Ulttyq komissiia tóraǵasy.
Onyń pikirinshe jergilikti «akimattar» problemaly otbasylardyń statistikasyn júrgizgeni jón. Olardy esepke alý asa mańyzdy. Qiyn jaǵdaiǵa ushyraǵan otbasylarǵa qol ushyn sozý Úkimettiń negizgi basymdyǵy bolýy tiis.
«Urys-janjaldyń túp-tórkini áleýmettik problemadan týyndaidy. Joqshylyq erli-zaiyptylardyń berekesin ketiredi. Minekei, osy máselege shuǵyl túrde kóńil bólinýi kerek. Daǵdarysqa tap bolǵan otbasy ózin jalǵyz qalǵandai sezinbeýi tiis. Oǵan qol ushyn sozatyn tetikterdi qalyptastyrý asa aktýaldy másele», – deidi Lázzat Ramazanova.
