Májilis depýtaty Áıelder isteri jáne otbasylyq saıasat jónindegi ulttyq komısıa tóraǵasy Lázzat Ramazanova budan bylaı Úkimet, Bas prokýratýra jáne jergilikti ákimdiktermen tyǵyz jumys istemek dep habarlaıdy Dalanews.kz.
Komısıasynyń kezekti otyrysynda elimizdegi otbasylyq-demografıalyq aýhal sóz etilip, osy baǵytta komısıa músheleri atqarǵan is-sharalar qorytyndylandy.
Byltyr otbasylyq qundylyqtardy dáripteýge 322 mln teńge bólingen, buǵan elimizdiń 5 birdeı óńirinde 130-dan asa áleýmettik joba iske asyrylǵan.
«Otbasylyq qundylyqtar tek januıanyń sheńberimen shektelmeıtini belgili. Komısıanyń muryndyq bolýymen «Jas sarbaz» áskerı patrıottyq qozǵalysy qurylǵan. Qazir bul uıymǵa 200 myńnan astam bala múshelikte. Qozǵalystyń kómegimen birtalaı tárbıe jumystaryn júrgizdik. Ol óz nátıjesin berýde. Byltyrǵy jyly oqýshylar men jetkinshekterdiń qolymen jasalǵan qylmys kórsetkishi 20 paıyzǵa deıin tómendedi», – dep atap ótti Lázzat Ramazanova.
Jıynda sonymen qatar Otbasy jáne genderlik saıasat tujyrymdamasynyń byltyrǵy jylǵy nátıjeleri sóz boldy.
Lázzat Ramazanovanyń atap ótkenindeı ómirde, turmysta qıyn ahýalǵa tap bolǵan januıalarǵa kómek kórsetý jumysy birtindep bir izge túsip keledi, bul baǵytta mınıstrlikter men ákimdikter birlese qımyldaýdyń algorımderin ázirlegen.
Komısıa sonymen birge elimizdiń Syrtqy ister mınıstrligimen qoıyn-qoltyq jumys isteýde. Qazaqstandaǵy genderlik teńdik taqyrybyn halyqaralyq alańda talqylaý jumysy jolǵa qoıylǵan.
«Názik jandy qaýymnyń ekonomıkalyq belsendiligin arttyrý úshin áıelderdiń quqyǵyn keńeıtý mańyzdy. Qyz-kelinshekterdiń múmkindigi keńeıgen kezde eldiń ekonomıkalyq áleýeti artady. Bul tek bizge qatysty emes, álemniń barlyq damyǵan elderi osy joldan ótken.
Órkenıet kóshine ilesken el áıelderge qatysty zorlyq-zombylyqqa jol bermeıdi. Bul úshin otbasyndaǵy urys-keristi azaıtýdyń amaldaryn izdeýimiz kerek.
Komısıasy músheleri munyń túp-tamyryna úńile bildi. Turmystyq janjaldyń negizgi sebebi – jumyssyzdyqtan týyndaıdy. Joqshylyqtyń sońǵy aıǵaı-shýǵa ulasyp, er-azamattyń jubaıyna qol kóterýimen aıaqtalady.
Tutastaı alǵanda materıaldyq máseleler kez-kelgen shańyraqtyń irgesin shaıqaltyp tynady. Toq eterin aıtqanda, otbasyndaǵy zorlyq-zombylyqty azaıtý úshin áleýmettik máselelerge kóńil bólý kerek», – deıdi Ulttyq komısıa tóraǵasy.
Onyń pikirinshe jergilikti «akımattar» problemaly otbasylardyń statısıkasyn júrgizgeni jón. Olardy esepke alý asa mańyzdy. Qıyn jaǵdaıǵa ushyraǵan otbasylarǵa qol ushyn sozý Úkimettiń negizgi basymdyǵy bolýy tıis.
«Urys-janjaldyń túp-tórkini áleýmettik problemadan týyndaıdy. Joqshylyq erli-zaıyptylardyń berekesin ketiredi. Minekeı, osy máselege shuǵyl túrde kóńil bólinýi kerek. Daǵdarysqa tap bolǵan otbasy ózin jalǵyz qalǵandaı sezinbeýi tıis. Oǵan qol ushyn sozatyn tetikterdi qalyptastyrý asa aktýaldy másele», – deıdi Lázzat Ramazanova.
