Munyń birneshe sebebi bar.
Jaǵymdy pikirler tómendegi oilarǵa toǵysady.
Birinshiden, Prezidenttik sailaýdy ózderi josparlaǵandai ótkizgen bilik endi jyl aqyrynda taǵy bir sailaý ótkizip, elde qordalanǵan máselelerdi sheshýge kirispek. Sol arqyly daǵdarysqa qarsy júieli jumys atqarýdy kózdeidi.
Ekinshiden, syrtqy saiasatta alýan túrli ózgerister bolyp jatqanyna beijai qaraýǵa bolmaidy. Erte qamdanyp, áýeli memlekettik qurylymdy jańartý kerek. Ol úshin Parlamenttik sailaý ótkizilýi tiis. Sonda ǵana jańa Úkimet jasaqtalyp, olar pármendi jumysqa kirisedi.
Úshinshiden, keler jyly, tipti aldaǵy birneshe jyl boiy búgingiden de qiyn daǵdarys tolqyny keledi. Sol úshin ál-aýqatymyz jaqsyraq kezde sailaý ótkizip alý Úkimetke de, elge de tiimdi.
Al buǵan keri pikirler tipten kóp.
Birinshiden, elimizdegi ekonomikalyq qiynshylyqty, ásirese teńgeniń kún sanap qunsyzdanýyn sál de bolsa umyttyryp, sailaý naýqanyn ýlatyp-shýlatyp ótkizý – saiasi tásildiń biri. Bul sailaýdan eshteńe ózgermeidi. «Nur Otan» baiaǵydai shappai báige alady.
Ekinshiden, qazir teńgeni ázer aýyzdyqtap otyr. Prezident Nazarbaevtyń ózi sońǵy eki jylda teńgeniń baǵamyn ustap turý úshin qyrýar qarjy jumsalǵanyn aitty. Kelimbetov týraly el arasynda ońdy pikir joǵyn eskerip, onyń ornyna Ulttyq bankti basqarýǵa basqa adamdy ákeldi. Ulttyq banktiń qazirgi tóraǵasy Aqyshev ta uzaq otyrmaidy. Sailaý ótken soń teńgeni múldem erkin dálizge jiberedi. Memlekettik baqylaý alynady. Demek, teńge kún sanap quldyrai túsedi. Búgingi baǵam boiynsha bir dollar 310 teńgeni kórsetip tursa, alda 500 teńgege saýdalanýy múmkin. Tek sailaýdan keiin.
Úshinshiden, bilik budan ózge de saiasi naýqandardy osy sailaý arqyly júzege asyrýy múmkin. Elde ekonomikalyq qiynshylyq bolyp jatqanyn qansha jasyrǵanmen, Úkimet sharasyz halde tur. Syrtqy qaryz kún sanap kóbeiip keledi, halyqtyń ómir súrý deńgeii álemdegi eń kedei elderdegi jaǵdaimen teńesti. Osynyń bárine tózimdilik tanytpai, áldebir búlik bastalar bolsa, jańa bilik quramy saqadai-sai ázirlikte bolýy shart...
Basqa-basqa, qazaq teńgesine senimsizdik kún sanap kúsheiip keledi. Qaltalylar túgeldei banktegi depozitterin, ishki ainalymdaǵy aqshalaryn dollarǵa aiyrbastap úlgergen. Tipti, kúndelikti saýdadan túsken qarjylaryn iri kompaniialar kún saiyn dollar satyp alyp, dollar kúiinshe saqtaýdy ádetke ainaldyrǵan. Biz mundai tendentsiiany teńge tragediiasy dep atamasqa sharasyzbyz. Bilik bul tendentsiiamen kúresýge, teńgege senimdilik uialatýǵa qaýqarsyz. Dollar saýdasyn yryqqa kóndirýge shamalary jetpeidi. Óitkeni, qara halyqtyń ózi qolyndaǵy azyn-aýlaq tiyn-tebenin dollarmen saqtaýǵa umtylady.
Sonymen, jýyrdaǵy birneshe aptanyń kóleminde sailaý týraly ádemi uran estiseńiz, tańǵalmańyz.
