Jýyrda saılaý ótedi, teńge odan saıyn qunsyzdanady...

Dalanews 09 qar. 2015 02:12 168

Jýyrda QR Parlamenti Májilisiniń depýtattaryn qaıta  saılaý naýqany ótedi. Bul týraly alyp-qashpa áńgime budan buryn da aıtylǵan. Bul joly naqty aqparatty áldebir bilikti maman aıtty (atyn atamaýymyzdy ótindi). Onyń sózine sensek, jýyq kúnderi kezekten tys Parlament Májilisiniń saılaý naýqany bolady. Bılik ókilderi qazirshe eshkimge tis jarmaǵanymen, aıaqastynan sheshim qabyldap, jedel saılaý ótkizý josparyn quryp jatyr.

parBılikke saılaý ótkizý ne úshin tıimdi?

Munyń birneshe sebebi bar.

Jaǵymdy pikirler tómendegi oılarǵa toǵysady.

Birinshiden, Prezıdenttik saılaýdy ózderi josparlaǵandaı ótkizgen bılik endi jyl aqyrynda taǵy bir saılaý ótkizip, elde qordalanǵan máselelerdi sheshýge kirispek. Sol arqyly daǵdarysqa qarsy júıeli jumys atqarýdy kózdeıdi.

Ekinshiden, syrtqy saıasatta alýan túrli ózgerister bolyp jatqanyna beıjaı qaraýǵa bolmaıdy. Erte qamdanyp, áýeli memlekettik qurylymdy jańartý kerek. Ol úshin Parlamenttik saılaý ótkizilýi tıis. Sonda ǵana jańa Úkimet jasaqtalyp, olar pármendi jumysqa kirisedi.

Úshinshiden, keler jyly, tipti aldaǵy birneshe jyl boıy búgingiden de qıyn daǵdarys tolqyny keledi. Sol úshin ál-aýqatymyz jaqsyraq kezde saılaý ótkizip alý Úkimetke de, elge de tıimdi.

Al buǵan keri pikirler tipten kóp.

Birinshiden,  elimizdegi ekonomıkalyq qıynshylyqty, ásirese teńgeniń kún sanap qunsyzdanýyn sál de bolsa umyttyryp, saılaý naýqanyn ýlatyp-shýlatyp ótkizý – saıası tásildiń biri. Bul saılaýdan eshteńe ózgermeıdi. «Nur Otan» baıaǵydaı shappaı báıge alady.

Ekinshiden, qazir teńgeni ázer aýyzdyqtap otyr. Prezıdent Nazarbaevtyń ózi sońǵy eki jylda teńgeniń baǵamyn ustap turý úshin qyrýar qarjy jumsalǵanyn aıtty. Kelimbetov týraly el arasynda ońdy pikir joǵyn eskerip, onyń ornyna Ulttyq bankti basqarýǵa basqa adamdy ákeldi. Ulttyq banktiń qazirgi tóraǵasy Aqyshev ta uzaq otyrmaıdy. Saılaý ótken soń teńgeni múldem erkin dálizge jiberedi. Memlekettik baqylaý alynady. Demek, teńge kún sanap quldyraı túsedi. Búgingi baǵam boıynsha bir dollar 310 teńgeni kórsetip tursa, alda 500 teńgege saýdalanýy múmkin. Tek saılaýdan keıin.

Úshinshiden, bılik budan ózge de saıası naýqandardy osy saılaý arqyly júzege asyrýy múmkin. Elde ekonomıkalyq qıynshylyq bolyp jatqanyn qansha jasyrǵanmen, Úkimet sharasyz halde tur. Syrtqy qaryz kún sanap kóbeıip keledi, halyqtyń ómir súrý deńgeıi álemdegi eń kedeı elderdegi jaǵdaımen teńesti. Osynyń bárine tózimdilik tanytpaı, áldebir búlik bastalar bolsa, jańa bılik quramy saqadaı-saı ázirlikte bolýy shart...

Basqa-basqa, qazaq teńgesine senimsizdik kún sanap kúsheıip keledi. Qaltalylar túgeldeı banktegi depozıtterin, ishki aınalymdaǵy aqshalaryn dollarǵa aıyrbastap úlgergen. Tipti, kúndelikti saýdadan túsken qarjylaryn iri kompanıalar kún saıyn dollar satyp alyp, dollar kúıinshe saqtaýdy ádetke aınaldyrǵan. Biz mundaı tendensıany teńge tragedıasy dep atamasqa sharasyzbyz. Bılik bul tendensıamen kúresýge, teńgege senimdilik uıalatýǵa qaýqarsyz. Dollar saýdasyn yryqqa kóndirýge shamalary jetpeıdi. Óıtkeni, qara halyqtyń ózi qolyndaǵy azyn-aýlaq tıyn-tebenin dollarmen saqtaýǵa umtylady.

Sonymen, jýyrdaǵy birneshe aptanyń kóleminde saılaý týraly ádemi uran estiseńiz, tańǵalmańyz.


Usynylǵan
Sońǵy jańalyqtar
x