Ulttyq quryltaıdyń úshinshi otyrysynda jıynda estir qulaqqa jeter esti sóz aıtyldy, tıisti tapsyrmalar men nusqaýlyqtar berildi. Seksıalarda aıtylǵan usynystardyń basym bóligi qoǵam birligin odan ári nyǵaıtýǵa, jalpyulttyq qundylyqtardy dáripteýge, eldiń ǵylymı, rýhanı áleýetin kóterýge baǵyttalǵan. Sonyń ishinde QR Mádenıet jáne aqparat mınıstri Aıda Balaevanyń moderatorlyǵymen «Mádenıet. Óner. Rýhanıat» seksıasy da jarqyn jumys úlgisin kórsete aldy. Ádebıet, din jáne birqatar áleýmettik máseleleri keńinen talqylanǵan bul seksıada aýyldyq jerlerde mádenı oshaqtar qataryn kóbeıtý, jastar tárbıesine qatysty naqty qolǵa alý kerek máseleler de kóterildi.
Jańarý men jańǵyrýǵa negizdelgen keleli jıynnyń mándi tirkesi - «Adal adam – Adal eńbek – Adal tabys» boldy. Keıingi kezde únemi aıtylyp júrgen «Adal» sózine jan-jaqty toqtalǵan Memleket basshysy eń birinshi aýyzbirshilikke shaqyrdy. Ideologıalyq tujyrymdamanyń negizgi baǵyttaryn tarqatyp aıtyp berdi.
Taǵy da bir qaıtalap óteıin: bul – Táýelsizdik jáne Otanshyldyq, Birlik jáne Yntymaq, Ádildik jáne Jaýapkershilik, Zań jáne Tártip, Eńbekqorlyq jáne Kásibı biliktilik, Jasampazdyq jáne Jańashyldyq. Ultymyz osy ıdeıalyq negizderdi basshylyqqa alsa, boljaýsyz jáne qarqyndy damyp kele jatqan HHİ ǵasyrda laıyqty ornyn tabady. Qaǵıdamyz – ádildik, tiregimiz – jaýapkershilik, maqsatymyz – órleý. Elimiz osy qundylyqtardy berik ustana otyryp, damý kókjıegin sózsiz keńeıte túspek. Al árbir adal adam adal eńbegimen adal tabysqa jetedi, – dedi Qasym-Jomart Toqaev.
Danıar BAIJUMANOV,
Jambyl atyndaǵy qazaq memlekettik akademıalyq
fılarmonıasynyń kórkemdik jetekshisi
