Əkem: "Toqta, men qazir baramyn, sonda aitarsyń" dep sotkasyn sóndire saldy. Maǵan "úige qaita beresiń ba? " degen edi, men "sizben birge baramyn" dep ere kettim. Jezdemniń úiine keldik. Urys bolǵan úi belgili ǵoi.....
Əkem otyra bermei jatyp, qaryndasy jylap shaǵyna bastap edi:
—"Sen qoia tur. Kúieý balanyń əńgimesin tyńdaiyn dep keldim",- dedi.
Jezdem:
— Əleke, ózińiz bilesiz ǵoi. Jumys joq. Sol jumys istemeisiń dep sóileidi. Osy kúni aýzyna kelgenin aitady. Bazarǵa baryp, saýda jasap aqsha tapqanyn mindet etedi. Men úide qarap otyrǵanym joq qoi. Úidi jinap, tamaq istep, ydystardy jýyp otyrmyn.
Əkem qolyn kóterip qaldy:
—-Toqta, sen nege qatyn isteitin tirlikti jasaýyń kerek....?
Erkek degen tańerteń ketip jumysqa, keshke kelý kerek. Jýma ydys, jinama úi! Osylardy asyraý seniń erkektik mindetiń! Qazir sen ekeýińniń mindetterin aýysyp ketipti. Soǵan orai qatynyńnyń da tili shyǵa bastaǵan. Bul sen osylai otyra berseń, údei beredi. Esińde bolsyn "Əieldiń tapqan nanyn jegen erkektiń kirgen- shyqqan saiyn mańdaiy mańdaishaǵa tiedi. Eńseńdi kóterip, ana ulyńa úlgi bolyp kir. Tamaǵyn taýyp əkelip, tamaq daiyn emes pe dep suraý seniń mindetiń. Bazar əieldiń tilin shyǵarady. Óitkeni, əieliń ol jerde kúndelikti nəpaqasyn tabý úshin jan- jaǵyndaǵylarmen, erkektermen de bəsekege túsýine týra keledi. Əiel ashynady. Ashynǵan adam eshkimdi de aiamaidy. Bunyń da bóten əielderdei kúieýim əperdi dep kóilek kiýge, maqtanýy kerek emes pe? Arba aidasań da otbasyńdy óziń baǵýyń kerek. Múgedek bolsań túsiner em. Sap- saý erkektiń bundai əńgime aitqany jaramas. Ajyrasý ońai ma? Úsh balańdy maqul əketermin. Ósirermin. Biraq......
Esinde bolsyn, maǵan bóten bolmaǵanmen meniń balalarymnyń taiaǵyn jep, solardyń túrtpekteýimen jaltaq bolyp ósedi. Kisi esiginde júrgen bala qorǵanshaq bolady. Jetimniń qarny toimas dep atam qazaq bilip aitqan. Meniń mai bergenim, seniń sý bergenińe tatymas. Qazir aqyrǵy sózińdi ait. Qaryndasym, sen urdy dep qansha jylap kelgende ortalaryńa túspedim. Óziń shaqyrǵasyn keldim. Bir týǵan baýyrym. Únemi ajyrasamyn dep kelgende qaityp jiberetin edim. Biraq, osynyń jylap kelgeni maǵan ońai deisiń be? Əke - shesheden erterek qaldy. Óler aldynda apam osyny maǵan amanattaǵan edi. Úi bolyp ketsin dep qana úndemei júrmin. Bul maǵan anaý óz qyzymnan da jaqyn. Oqyp júrgeninde əketip, oqytpai qoidyń. Endi ne deisiń? Óziń ait. Əket deseń, tura almaimyn deseń qazir əketemin. Biraq, men bir əketkesin qaityp jibermeimin. Bulai júre berseń erteń óz balalaryńa da qadiriń qalmaidy. Anasy syilamaǵan əkeni bala - shaǵa syilaidy dep oilaisyń ba. ...?!
Sen, qyz da, oilan! Tilińdi qysqart! Búgin ketseń qaityp kelmeisiń?! Qalsań qaityp jylap kelmeisiń?!
Úide únsizdik ornady. Únsizdikti "Naǵashy" dep júgirip kirgen jienimizdiń daýsy buzdy. "Maǵan ne əkeldińiz?", "sizben birge aýylǵa keteiinshi" dep əkemniń aldynda otyrǵan tentekti "júr, dúkenge baramyz" dep ertip shyǵyp kettim. Ómiri erkeletip mańdaiymyzdan da súimeitin, eshýaqytta eshqaisymyzǵa qolyn kótermegen, biraq susynyń ózinen bərimizdi yǵystyryp jiberetin, kóp sóilemeitin əkeme degen maqtanysh sezimi óse tústi. Anam ómirinde jumys istegen adam emes. Bir muǵalimdik ailyǵymen bərimizdi oqytyp, kúni- túni malmen de ainalysyp, barlyǵymyzdy oryn-orynymyzǵa qoiyp jatqan əkeshim qandai myqty ediń !!!
Biz dúkennen kelgende əkem syrtqa shyǵyp, mashinamyzdyń qasynda tur eken. Jezdem men əpkem tamaqqa qarasańyzdarshy degenine qaramai, tentek jiendi ózimizben ala shyǵyp kettik.
Arada kóp uzamai jezdem jumysqa turdy. Əpkem bir jyldan keiin taǵy bir qyz bosanyp aldy. Sodan keiin urysyp jatyrmyz dep shaqyrǵan emes. Ómir degen sabaq qoi.
Qarlyǵash Tájibaeva
Feisbýktegi paraqshasynan alyndy
Maqala VK-daǵy "Atamnyń basy-ai" tobynda talqylanyp jatyr.
