Ákem: "Toqta, men qazir baramyn, sonda aıtarsyń" dep sotkasyn sóndire saldy. Maǵan "úıge qaıta beresiń ba? " degen edi, men "sizben birge baramyn" dep ere kettim. Jezdemniń úıine keldik. Urys bolǵan úı belgili ǵoı.....
Ákem otyra bermeı jatyp, qaryndasy jylap shaǵyna bastap edi:
—"Sen qoıa tur. Kúıeý balanyń áńgimesin tyńdaıyn dep keldim",- dedi.
Jezdem:
— Áleke, ózińiz bilesiz ǵoı. Jumys joq. Sol jumys istemeısiń dep sóıleıdi. Osy kúni aýzyna kelgenin aıtady. Bazarǵa baryp, saýda jasap aqsha tapqanyn mindet etedi. Men úıde qarap otyrǵanym joq qoı. Úıdi jınap, tamaq istep, ydystardy jýyp otyrmyn.
Ákem qolyn kóterip qaldy:
—-Toqta, sen nege qatyn isteıtin tirlikti jasaýyń kerek....?
Erkek degen tańerteń ketip jumysqa, keshke kelý kerek. Jýma ydys, jınama úı! Osylardy asyraý seniń erkektik mindetiń! Qazir sen ekeýińniń mindetterin aýysyp ketipti. Soǵan oraı qatynyńnyń da tili shyǵa bastaǵan. Bul sen osylaı otyra berseń, údeı beredi. Esińde bolsyn "Áıeldiń tapqan nanyn jegen erkektiń kirgen- shyqqan saıyn mańdaıy mańdaıshaǵa tıedi. Eńseńdi kóterip, ana ulyńa úlgi bolyp kir. Tamaǵyn taýyp ákelip, tamaq daıyn emes pe dep suraý seniń mindetiń. Bazar áıeldiń tilin shyǵarady. Óıtkeni, áıeliń ol jerde kúndelikti nápaqasyn tabý úshin jan- jaǵyndaǵylarmen, erkektermen de básekege túsýine týra keledi. Áıel ashynady. Ashynǵan adam eshkimdi de aıamaıdy. Bunyń da bóten áıelderdeı kúıeýim áperdi dep kóılek kıýge, maqtanýy kerek emes pe? Arba aıdasań da otbasyńdy óziń baǵýyń kerek. Múgedek bolsań túsiner em. Sap- saý erkektiń bundaı áńgime aıtqany jaramas. Ajyrasý ońaı ma? Úsh balańdy maqul áketermin. Ósirermin. Biraq......
Esinde bolsyn, maǵan bóten bolmaǵanmen meniń balalarymnyń taıaǵyn jep, solardyń túrtpekteýimen jaltaq bolyp ósedi. Kisi esiginde júrgen bala qorǵanshaq bolady. Jetimniń qarny toımas dep atam qazaq bilip aıtqan. Meniń maı bergenim, seniń sý bergenińe tatymas. Qazir aqyrǵy sózińdi aıt. Qaryndasym, sen urdy dep qansha jylap kelgende ortalaryńa túspedim. Óziń shaqyrǵasyn keldim. Bir týǵan baýyrym. Únemi ajyrasamyn dep kelgende qaıtyp jiberetin edim. Biraq, osynyń jylap kelgeni maǵan ońaı deısiń be? Áke - shesheden erterek qaldy. Óler aldynda apam osyny maǵan amanattaǵan edi. Úı bolyp ketsin dep qana úndemeı júrmin. Bul maǵan anaý óz qyzymnan da jaqyn. Oqyp júrgeninde áketip, oqytpaı qoıdyń. Endi ne deısiń? Óziń aıt. Áket deseń, tura almaımyn deseń qazir áketemin. Biraq, men bir áketkesin qaıtyp jibermeımin. Bulaı júre berseń erteń óz balalaryńa da qadiriń qalmaıdy. Anasy syılamaǵan ákeni bala - shaǵa syılaıdy dep oılaısyń ba. ...?!
Sen, qyz da, oılan! Tilińdi qysqart! Búgin ketseń qaıtyp kelmeısiń?! Qalsań qaıtyp jylap kelmeısiń?!
Úıde únsizdik ornady. Únsizdikti "Naǵashy" dep júgirip kirgen jıenimizdiń daýsy buzdy. "Maǵan ne ákeldińiz?", "sizben birge aýylǵa keteıinshi" dep ákemniń aldynda otyrǵan tentekti "júr, dúkenge baramyz" dep ertip shyǵyp kettim. Ómiri erkeletip mańdaıymyzdan da súımeıtin, eshýaqytta eshqaısymyzǵa qolyn kótermegen, biraq susynyń ózinen bárimizdi yǵystyryp jiberetin, kóp sóılemeıtin ákeme degen maqtanysh sezimi óse tústi. Anam ómirinde jumys istegen adam emes. Bir muǵalimdik aılyǵymen bárimizdi oqytyp, kúni- túni malmen de aınalysyp, barlyǵymyzdy oryn-orynymyzǵa qoıyp jatqan ákeshim qandaı myqty ediń !!!
Biz dúkennen kelgende ákem syrtqa shyǵyp, mashınamyzdyń qasynda tur eken. Jezdem men ápkem tamaqqa qarasańyzdarshy degenine qaramaı, tentek jıendi ózimizben ala shyǵyp kettik.
Arada kóp uzamaı jezdem jumysqa turdy. Ápkem bir jyldan keıin taǵy bir qyz bosanyp aldy. Sodan keıin urysyp jatyrmyz dep shaqyrǵan emes. Ómir degen sabaq qoı.
Qarlyǵash Tájibaeva
Feısbýktegi paraqshasynan alyndy
Maqala VK-daǵy "Atamnyń basy-aı" tobynda talqylanyp jatyr.
