Biz órt sóndirip jatqanda kezde «divan sarapshylardyń» túrli jazba jazatyny qynjyltady – Nursultan Baimuǵanbetov órt sóndirýshi
– Ózińiz jaily aityp berseńiz?
– Órt sóndirý salasynda qyzmet etý – bala kúngi armanym dep aita alamyn. Oǵan kishkentai kezimdegi bir oqiǵa sebep boldy. Kórshilerimizdiń úiinen órt shyǵyp, órtsóndirýshiler bizdiń aýylymyzǵa tez arada kelgen bolatyn. Ol kezde, árine, bilgen joqpyn, biraq órtsóndirýshiler aýylymyz alysta bolsa da óte jyldam qozǵalyp, tez kelgen eken. Olar birden órtti sóndire bastady. Shynymdy aitsam qatty tańǵalyp, qyzyǵyp ta qarap qaldym. Sebebi, biz bárimiz órt kezinde úige jaqyndaýdyń ózine qorqyp tursaq, órtsóndirýshiler esh nárseden qoryqpai, adamdardy qutqara bastady. Sol kezde olar men úshin esh nárseden qoryqpaityn, batyl adamdar retinde kórindi. Olardyń órt sóndirip, adamdardy qutqarǵanyn óz kózimmen kórip, sol sátte órtsóndirýshi bolǵym kelip, armandadym. Sol armanyma jettim dep oilaimyn.
– Qyzyǵy men qaýpi qatar júretin tótenshe jaǵdailar salasyn tańdaǵan kezde qandai da bir qorqynysh bolmady ma?
– Kez kelgen adamda qandai da bir bastamasynda qorqynysh bolary sózsiz. Mende de ol sezim boldy. Biraq ol kezde meniń eń basty qorqynyshym – meni órtke qarsy qyzmet salasyna jumysqa almai qoiady-aý degen oi ǵana bolǵan shyǵar. Basqa aýyz toltyryp aitarlyqtai qorqynysh bolmady.
– Tótenshe jaǵdailar salasynyń artyqshylyǵy men qiyndyqtary jaily áńgimelep berseńiz?
– Órtke qarsy qyzmettiń men úshin artyqshylyǵy – bul elimizdegi №1 qyzmet. Iaǵni, kez kelgen tótenshe jaǵdaida biz adamdardy qutqarýdaǵy, olardyń qaýipsizdigin qamtamasyz etýdegi №1 qyzmetpiz. Al qiyndyǵyna keler bolsaq, ol kez kelgen jumysta bolady. Al bizdiń – órtke qarsy qyzmet salasy mamandarynyń jaǵdaiynda qyzyl jalyndy sóndirip jatqan kezde, adamdardy qutqaryp jatqan kezde «divan sarapshylar» bizdiń jumysty teristeý úshin ár túrli nárseni jazyp jatady. Men úshin eń qiyny, qynjyltatyny sol ǵana shyǵar.
– Qandai da bir tótenshe jaǵdai týraly habar túskende eń aldymen ne oilaisyz?
– Qandai da bir habar túsken kezde eń aldymen «adam shyǵyny bolmasa eken, adamdar aman bolsa eken» dep oilaisyń. Órtsóndirýshiler kelgenshe adamdar zardap shegip qalmasa eken deisiń. Bastysy sol.
– Qyzmet kezinde basyńyzdan ótken iri oqiǵa týraly aityp berseńiz? Qashan, qai jerde bolǵan edi?
– Meniń tájiribemdegi eń alapat jaǵdai – 2021 jyldyń qazanynda bolǵan jaǵdai. Ol kúni Qoram shatqalynda órt shyqqan bolatyn. Bul sol kezdegi Almaty oblysy (qazirgi Jetisý oblysy) aimaǵyndaǵy Tekeli qalasynda ornalasqan. Qyzyl jalyn ormannan shyqty. Órtti bes-alty kún boiy sóndirdik. Sebebi ol aimaqqa tehnikanyń jetýi qiyn boldy. Qylqan aǵashtar órtendi. Tabiǵat shyǵyny óte kóp boldy. Órtti sóndirý úshin tikushaqtar jumyldyryldy. Sonymen qatar, jeke quram kóptep jumyldyryldy. Bes kúnde órtti sóndirsek te sol kezde orman, tabiǵat úshin ýaiymdadym. Sebebi aǵash kóp órtenip ketkendikten shyǵyn kóp boldy.
– Tótenshe jaǵdailar salasyn ketemin degen oilar bolmady ma?
– Órt sóndirý salasynan ketý týraly oi bolǵan emes. Sebebi arman jolyma uzaq jettim. Armanyma jettim. Endi ǵana qyzmetke kirgen kezde jalaqy az bolatyn. Sol kezde týystarym, jaqyndarym, tipti ata-atanam da raiymnan qaitaryp, «ol jumystan ketseńshi» degen kezderi de bolǵan. Biraq men ol oidan bas tarttym. Sebebi órt sóndirý qyzmeti – meniń armanym bolatyn. Al men armanymnan bas tartpaityn adammyn.
– Bul saladaǵy qyzmetker qandai qasietterge ie bolýy kerek dep oilaisyz?
– Órt sóndirý qyzmetiniń mamany bolý úshin erik-jigerli, batyl bolý kerek. Sonymen qatar, fizikalyq turǵyda daiyn bolý qajet. Bul qasiettiń bári eń aldymen seniń jumysyń – adamdardy qutqaryp, azamattyq qorǵanysqa jaýapty bolý keregin túsiný úshin qajet. Úiden, jertóleden órt shyǵyp jatady. Sol kezde eshteńege qaramai, órt shyqqan jerge kirip kete alatyndai batyl bolý qajet. Ártúrli jaǵdai bolady. Fizikalyq daiyndyq asa mańyzdy. Sebebi órt sóndirý salasy – fizikalyq turǵyda myqty bolýdy talap etedi. Sonymen qatar, adam psihologiialyq turǵyda kez kelgen jaǵdaiǵa daiyn bolýy kerek. Sebebi keide órt týraly habar kesh túsip, biz úlgermei qalatyn kez bolady. Nemese túngi ýaqytta da kóp órt bolady. Adam shyǵyny bolatyn jaǵdailar bolady. Sonyń bárine maman retinde daiyn bolý kerek.
– Tótenshe jaǵdai kezinde azamattar birinshi ne isteýi qajet: órt kezinde, sýyqta qalǵanda, sý tasqyny nemese jer silkinisi kezinde t.b. jaǵdailarda, jeke-jeke keńes bere alasyz ba?
– Apat kezinde adam sasqalaqtamaýy kerek, eń aldymen sabyr saqtaý qajet. Óziniń ómirin saqtap qalýdyń jolyn tabý kerek. Órt qaýipsizdigin saqtaý kerek. Meilinshe úide kámeletke tolmaǵan, kishkentai balalardy qaldyrmaǵan jón.
– Tótenshe jaǵdai qyzmetkeri bolý siz úshin ne berdi?
– Men úshin órt sóndirý qyzmetinde jumys isteý – úlken maqtanysh pen abyroi. Sebebi marqum ákem meniń órt sóndirý qyzmetinde jumys istegenimdi qalaityn. Sondyqtan men eń aldymen ákemniń jáne ózimniń armanymdy oryndai aldym dep oilaimyn. Sondyqtan bul men úshin úlken maqtanysh.
Suhbattasqan Ainur JUMAHAN
