Biz órt sóndirip jatqanda kezde «dıvan sarapshylardyń» túrli jazba jazatyny qynjyltady – Nursultan Baımuǵanbetov órt sóndirýshi

Dalanews 15 qar. 2023 08:33 2284

Beıbit kúnniń batyrylyrnyń biri hám beregeıi Baımuǵanbetov Nursultan Maqsatuly. Ol 2019 jyldan beri órtke qarsy qyzmet salasynda eńbek etip keledi. Bul salaǵa kelýine bala kúnindegi oqıǵa sebep bolǵan. Onyń aıtýynsha, sol bir kúnnen bastap ol órt sóndirý salasynda adal qyzmet etip, adamdardy qutqaryp, olardyń qaýipsizdigin qamtamasyz etýdi armandaǵan. Bul onyń marqum ákesiniń de armany bolǵan eken. Osy oraıda Nursultan Baımuǵanbetovtiń ózimen sóılesip, qyzmetiniń qıyndyǵy men artyqshylyǵy jáne onyń órt sóndirý salasyna kelýine áser etken bala kúnindegi oqıǵa jaıly suradyq.

– Ózińiz jaıly aıtyp berseńiz?

– Órt sóndirý salasynda qyzmet etý – bala kúngi armanym dep aıta alamyn. Oǵan kishkentaı kezimdegi bir oqıǵa sebep boldy. Kórshilerimizdiń úıinen órt shyǵyp, órtsóndirýshiler bizdiń aýylymyzǵa tez arada kelgen bolatyn. Ol kezde, árıne, bilgen joqpyn, biraq órtsóndirýshiler aýylymyz alysta bolsa da óte jyldam qozǵalyp, tez kelgen eken. Olar birden órtti sóndire bastady. Shynymdy aıtsam qatty tańǵalyp, qyzyǵyp ta qarap qaldym. Sebebi, biz bárimiz órt kezinde úıge jaqyndaýdyń ózine qorqyp tursaq, órtsóndirýshiler esh nárseden qoryqpaı, adamdardy qutqara bastady. Sol kezde olar men úshin esh nárseden qoryqpaıtyn, batyl adamdar retinde kórindi. Olardyń órt sóndirip, adamdardy qutqarǵanyn óz kózimmen kórip, sol sátte órtsóndirýshi bolǵym kelip, armandadym. Sol armanyma jettim dep oılaımyn.

– Qyzyǵy men qaýpi qatar júretin tótenshe jaǵdaılar salasyn tańdaǵan kezde qandaı da bir qorqynysh bolmady ma?

– Kez kelgen adamda qandaı da bir bastamasynda qorqynysh bolary sózsiz. Mende de ol sezim boldy. Biraq ol kezde meniń eń basty qorqynyshym – meni órtke qarsy qyzmet salasyna jumysqa almaı qoıady-aý degen oı ǵana bolǵan shyǵar. Basqa aýyz toltyryp aıtarlyqtaı qorqynysh bolmady.

– Tótenshe jaǵdaılar salasynyń artyqshylyǵy men qıyndyqtary jaıly áńgimelep berseńiz?

– Órtke qarsy qyzmettiń men úshin artyqshylyǵy – bul elimizdegi №1 qyzmet. Iaǵnı, kez kelgen tótenshe jaǵdaıda biz adamdardy qutqarýdaǵy, olardyń qaýipsizdigin qamtamasyz etýdegi №1 qyzmetpiz. Al qıyndyǵyna keler bolsaq, ol kez kelgen jumysta bolady. Al bizdiń – órtke qarsy qyzmet salasy mamandarynyń jaǵdaıynda qyzyl jalyndy sóndirip jatqan kezde, adamdardy qutqaryp jatqan kezde «dıvan sarapshylar» bizdiń jumysty teristeý úshin ár túrli nárseni jazyp jatady. Men úshin eń qıyny, qynjyltatyny sol ǵana shyǵar.

– Qandaı da bir tótenshe jaǵdaı týraly habar túskende eń aldymen ne oılaısyz?

– Qandaı da bir habar túsken kezde eń aldymen «adam shyǵyny bolmasa eken, adamdar aman bolsa eken» dep oılaısyń. Órtsóndirýshiler kelgenshe adamdar zardap shegip qalmasa eken deısiń. Bastysy sol.

– Qyzmet kezinde basyńyzdan ótken iri oqıǵa týraly aıtyp berseńiz? Qashan, qaı jerde bolǵan edi?

– Meniń tájirıbemdegi eń alapat jaǵdaı – 2021 jyldyń qazanynda bolǵan jaǵdaı. Ol kúni Qoram shatqalynda órt shyqqan bolatyn. Bul sol kezdegi Almaty oblysy (qazirgi Jetisý oblysy) aımaǵyndaǵy Tekeli qalasynda ornalasqan. Qyzyl jalyn ormannan shyqty. Órtti bes-alty kún boıy sóndirdik. Sebebi ol aımaqqa tehnıkanyń jetýi qıyn boldy. Qylqan aǵashtar órtendi. Tabıǵat shyǵyny óte kóp boldy. Órtti sóndirý úshin tikushaqtar jumyldyryldy. Sonymen qatar, jeke quram kóptep jumyldyryldy. Bes kúnde órtti sóndirsek te sol kezde orman, tabıǵat úshin ýaıymdadym. Sebebi aǵash kóp órtenip ketkendikten shyǵyn kóp boldy.

– Tótenshe jaǵdaılar salasyn ketemin degen oılar bolmady ma?

– Órt sóndirý salasynan ketý týraly oı bolǵan emes. Sebebi arman jolyma uzaq jettim. Armanyma jettim. Endi ǵana qyzmetke kirgen kezde jalaqy az bolatyn. Sol kezde týystarym, jaqyndarym, tipti ata-atanam da raıymnan qaıtaryp, «ol jumystan ketseńshi» degen kezderi de bolǵan. Biraq men ol oıdan bas tarttym. Sebebi órt sóndirý qyzmeti – meniń armanym bolatyn. Al men armanymnan bas tartpaıtyn adammyn.

– Bul saladaǵy qyzmetker qandaı qasıetterge ıe bolýy kerek dep oılaısyz?

– Órt sóndirý qyzmetiniń mamany bolý úshin erik-jigerli, batyl bolý kerek. Sonymen qatar, fızıkalyq turǵyda daıyn bolý qajet. Bul qasıettiń bári eń aldymen seniń jumysyń – adamdardy qutqaryp, azamattyq qorǵanysqa jaýapty bolý keregin túsiný úshin qajet. Úıden, jertóleden órt shyǵyp jatady. Sol kezde eshteńege qaramaı, órt shyqqan jerge kirip kete alatyndaı batyl bolý qajet. Ártúrli jaǵdaı bolady. Fızıkalyq daıyndyq asa mańyzdy. Sebebi órt sóndirý salasy – fızıkalyq turǵyda myqty bolýdy talap etedi. Sonymen qatar, adam psıhologıalyq turǵyda kez kelgen jaǵdaıǵa daıyn bolýy kerek. Sebebi keıde órt týraly habar kesh túsip, biz úlgermeı qalatyn kez bolady. Nemese túngi ýaqytta da kóp órt bolady. Adam shyǵyny bolatyn jaǵdaılar bolady. Sonyń bárine maman retinde daıyn bolý kerek.

– Tótenshe jaǵdaı kezinde azamattar birinshi ne isteýi qajet: órt kezinde, sýyqta qalǵanda, sý tasqyny nemese jer silkinisi kezinde t.b. jaǵdaılarda, jeke-jeke keńes bere alasyz ba?

– Apat kezinde adam sasqalaqtamaýy kerek, eń aldymen sabyr saqtaý qajet. Óziniń ómirin saqtap qalýdyń jolyn tabý kerek. Órt qaýipsizdigin saqtaý kerek. Meılinshe úıde kámeletke tolmaǵan, kishkentaı balalardy qaldyrmaǵan jón.

– Tótenshe jaǵdaı qyzmetkeri bolý siz úshin ne berdi?

– Men úshin órt sóndirý qyzmetinde jumys isteý – úlken maqtanysh pen abyroı. Sebebi marqum ákem meniń órt sóndirý qyzmetinde jumys istegenimdi qalaıtyn. Sondyqtan men eń aldymen ákemniń jáne ózimniń armanymdy oryndaı aldym dep oılaımyn. Sondyqtan bul men úshin úlken maqtanysh.

Suhbattasqan Aınur JUMAHAN

 

 

 

Usynylǵan
Sońǵy jańalyqtar