Áleýmettik jelini sholyp shyǵyńyzshy. Baian týraly jazbaǵandar kemde-kem. Bireýge unaidy, bireý jek kóredi bul áieldi.
Baiannyń burynǵy kúieýi Baqytbek sottalyp ketti. Áielin sabaǵany úshin. Qan-josa qylǵan. Baian jansaqtaý bóliminen bir-aq shyqty. Bir qyzyǵy, alǵash Bahany jazǵyrǵan jurt, qazir oǵan jaqtasyp jatyr. Túrmede jatqan Baqytbek Esentaev aǵynan jaryldy
Onyń qorǵaýshysy Bekbolat Jekseiitovtiń aitýynsha, Esentaevtyń jazasyn jumsartý qajet. Buǵan birneshe sebep bar. «Erkekter túsinýi tiis» deidi Bahanyń qorǵaýshysy.
Bul týraly ol Today.kz-ke bergen suhbatynda aityp beripti.
Jekseiitovtyń sózinen mynany túsindik. Kúni keshe Baiannyń ózi burynǵy kúieýiniń úkimin qaita qaraý týraly Joǵary sotqa ótinish jibergen. Baqytbek Esentaevtyń qorǵaýshysy da sóitipti. Osylaisha jazany jumsartpaq eken. «Biz sottyń «adam ómirine qaýip tóndirdi» degen sheshimin ózgertpekpiz. Baqytbektiń ondai oiy bolǵan joq» deidi Jekseiitov.
Sebebi bar…
Aitýynsha, Baha qylmys jasaýyn, jasady. Biraq, onyń sipatyn ózgertý kerek. Qylmystyq kodekstiń 1 tarmaǵy 106 babyndaǵy «Densaýlyqqa aýyr zardap keltirý» dep ózgertken jón.
«Baqytbek mundai qadamǵa bostan-bosqa barǵan joq. Bul arada Baiannyń júrisin eskerý kerek. Ol turmysta bola tura basqa erkekpen kezdesip júrgenin moiyndaǵan. Al mundai kezdesýlerdiń máni men maqsaty jáne qalai aiaqtalatyny belgili. Demek, ol kúieýiniń kózine shóp salǵan. Ony sotta ózi de moiyndady. Biraq, sot muny nazarǵa alǵan joq.
Sondyqtan Baqytbektyń jazasyn jumsartyp, shartty túrde bas bostandyǵynan aiyrý qajet. Endigi sheshimdi Joǵarǵy sot qabyldaidy», – dedi Esentaevtyń qorǵaýshysy.
Jekseiitovtiń aitpaǵy bul ǵana emes.
Ol Baqytbektiń tergeý barysynda bir de bir ret ótirik aitpaǵanyn tilge tiek etipti. Tergeý jumystary men keiingi sot protsesi barysynda Esentaev «áielimdi ózge erkekpen oinas qurǵany úshin uryp-soqtym» deýden taimaǵan.
Jekseiitov óz qorǵaýyndaǵy Esentaevtyń naqty ne degenine deiin aityp beripti.
«Alǵashqy sot instantsiiasynda meniń qorǵaýymdaǵy Esentaev birden aǵynan jaryldy. «Áielim zina jasady, kózime shóp salady. Osy sebepti de uryp-soqtym ony. Alaida onymen oinas qurǵan adamnyń atyn ataǵym kelmeidi. Sebebi, onyń da otbasy bar. Áielimniń jeńil júrisi úshin onyń otbasy búlingenin qalamaimyn…».
Iá, Baha osylai depti.
Baian
Baian byltyrǵy jyldyń 10 maýsymynda taiaq jegen. Kúdikti retinde baiy Baqytbek Esentaev qamaýǵa alynǵan. Sodan beri kóp dúnie ózgerdi.
Baian belgili biznesmen Tursynǵali Alagózovpen «mahabbat» bop júrgenderin kúni keshege deiin jasyryp keldi. Ol Tursynǵaliǵa turmysqa shyqpaq.
Al onyń burynǵy kúieýi túrmede. Bahanyń túrmede jatqany Baianǵa maza bermei júr, qudai biledi. Áleýmettik jelidegi qaýym synshyl ǵoi.
«Baian, tynysh uiyqtai almai júr. Baha túrmeden shyqsa, biraz bylyqtyń beti ashylady», deidi jurt.
