Áleýmettik jelini sholyp shyǵyńyzshy. Baıan týraly jazbaǵandar kemde-kem. Bireýge unaıdy, bireý jek kóredi bul áıeldi.
Baıannyń burynǵy kúıeýi Baqytbek sottalyp ketti. Áıelin sabaǵany úshin. Qan-josa qylǵan. Baıan jansaqtaý bóliminen bir-aq shyqty. Bir qyzyǵy, alǵash Bahany jazǵyrǵan jurt, qazir oǵan jaqtasyp jatyr. Túrmede jatqan Baqytbek Esentaev aǵynan jaryldy
Onyń qorǵaýshysy Bekbolat Jekseıitovtiń aıtýynsha, Esentaevtyń jazasyn jumsartý qajet. Buǵan birneshe sebep bar. «Erkekter túsinýi tıis» deıdi Bahanyń qorǵaýshysy.
Bul týraly ol Today.kz-ke bergen suhbatynda aıtyp beripti.
Jekseıitovtyń sózinen mynany túsindik. Kúni keshe Baıannyń ózi burynǵy kúıeýiniń úkimin qaıta qaraý týraly Joǵary sotqa ótinish jibergen. Baqytbek Esentaevtyń qorǵaýshysy da sóıtipti. Osylaısha jazany jumsartpaq eken. «Biz sottyń «adam ómirine qaýip tóndirdi» degen sheshimin ózgertpekpiz. Baqytbektiń ondaı oıy bolǵan joq» deıdi Jekseıitov.
Sebebi bar…
Aıtýynsha, Baha qylmys jasaýyn, jasady. Biraq, onyń sıpatyn ózgertý kerek. Qylmystyq kodekstiń 1 tarmaǵy 106 babyndaǵy «Densaýlyqqa aýyr zardap keltirý» dep ózgertken jón.
«Baqytbek mundaı qadamǵa bostan-bosqa barǵan joq. Bul arada Baıannyń júrisin eskerý kerek. Ol turmysta bola tura basqa erkekpen kezdesip júrgenin moıyndaǵan. Al mundaı kezdesýlerdiń máni men maqsaty jáne qalaı aıaqtalatyny belgili. Demek, ol kúıeýiniń kózine shóp salǵan. Ony sotta ózi de moıyndady. Biraq, sot muny nazarǵa alǵan joq.
Sondyqtan Baqytbektyń jazasyn jumsartyp, shartty túrde bas bostandyǵynan aıyrý qajet. Endigi sheshimdi Joǵarǵy sot qabyldaıdy», – dedi Esentaevtyń qorǵaýshysy.
Jekseıitovtiń aıtpaǵy bul ǵana emes.
Ol Baqytbektiń tergeý barysynda bir de bir ret ótirik aıtpaǵanyn tilge tıek etipti. Tergeý jumystary men keıingi sot prosesi barysynda Esentaev «áıelimdi ózge erkekpen oınas qurǵany úshin uryp-soqtym» deýden taımaǵan.
Jekseıitov óz qorǵaýyndaǵy Esentaevtyń naqty ne degenine deıin aıtyp beripti.
«Alǵashqy sot ınstansıasynda meniń qorǵaýymdaǵy Esentaev birden aǵynan jaryldy. «Áıelim zına jasady, kózime shóp salady. Osy sebepti de uryp-soqtym ony. Alaıda onymen oınas qurǵan adamnyń atyn ataǵym kelmeıdi. Sebebi, onyń da otbasy bar. Áıelimniń jeńil júrisi úshin onyń otbasy búlingenin qalamaımyn…».
Iá, Baha osylaı depti.
Baıan
Baıan byltyrǵy jyldyń 10 maýsymynda taıaq jegen. Kúdikti retinde baıy Baqytbek Esentaev qamaýǵa alynǵan. Sodan beri kóp dúnıe ózgerdi.
Baıan belgili bıznesmen Tursynǵalı Alagózovpen «mahabbat» bop júrgenderin kúni keshege deıin jasyryp keldi. Ol Tursynǵalıǵa turmysqa shyqpaq.
Al onyń burynǵy kúıeýi túrmede. Bahanyń túrmede jatqany Baıanǵa maza bermeı júr, qudaı biledi. Áleýmettik jelidegi qaýym synshyl ǵoı.
«Baıan, tynysh uıyqtaı almaı júr. Baha túrmeden shyqsa, biraz bylyqtyń beti ashylady», deıdi jurt.
