Kúni keshe Elbasy N.Á. Nazarbaev memlekettik tildi latyn álipbıine kóshirý jobasy boıynsha jumys tobynyń múshelerin qabyldap, jańa nusqamen tanysqan bolatyn. Osy kezdesýde Prezıdent qazaq álipbıiniń latyn qarpine kóshirý úderisine qatysty aqparattyq-túsindirý jumystaryn jalǵastyrý qajettigin aıtty.
Osy tusta «Rýhanı jaǵyrý» baǵdarlamasyn iske asyrý jónindegi is sharalar josparyna sáıkes qurylǵan latyn álipbıine kóshý jónindegi Almaty oblysy boıynsha jumys toby aqparattyq túsindirý jumysyn bastady. Top músheleri túsindirme jumysyn qulager aqyn İlıastyń aýylynan bastaýdy jón sanady. Aýdandyq Mádenıet úıinde óńir halqymen júzdesý ótti.
Mádenıet úıinde ótken jıynnyń shymyldyǵyn Aqsý aýdany ákimi Ádilbek Dalbaǵaev ashty. Óz kezeginde ol «Rýhanı jańǵyrý» baǵdarlamasyn iske asyrý jóninde aýdanda atqarylyp jatqan jumystardy tilge tıek etti, latyn álipbıine qatysty oı órimderin de ortaǵa saldy.
Latyn álipbıine halyqqa túsindirýdegi jıynda Almaty oblysynyń tilderdi damytý jónindegi basqarmasynyń basshysy Aıdar Bashbaev sóz alyp, óz oıyn ortaǵa saldy. Onyń aıtýynsha, latyn álipbıine kóshý memlekettik tildiń qoldanys aıasyn odan ári keńeıtýge múmkindik beredi. «Latyn álipbıine aýysý – bizdiń ulttyq sanamyzdyń otarsyzdanýynyń bir joly», – deıdi A. Karbozuly.
Mádenıet úıinde ótken jıynda İ. Jansúgirov atyndaǵy Jetisý memlektetik ýnıversıtetiniń qazaq tili men ádebıeti kafedrasynyń profesory Muratbek Imanǵazınov ta sóz aldy. Óz kezeginde ol latyn álipbıine kóshýge qatysty pikirin bildirdi.
– Latyn álipbıine kóshý kerek. Sebebi, bizdiń keleshegimiz osyǵan baılanysty bolyp keledi. Latyn álipbıine ótý álemdik ınovasıalardy jedel ıgerýge, keleshegimizge nyq basyp, tehnologıa men komýnıkasıany meńgerýde múmkindik beretin qural. Latyn álipbıine aýysý keleshek urpaq úshin, saıasatymyz úshin mańyzy bar ózgeris. Endeshe rýhanı jańǵyrýmyzdyń temirqazyǵy bolyp otyrǵan latyn qarpin halyq bolyp qoldaýymyz qajet, – deıdi M.Imanǵazınov.
Sondaı-aq jıyn barysynda latyn álipbıine kóshý jónindegi jumys tobynyń músheleri, atap aıtsaq, oblystyq «Jetisý» gazeti bas redaktorynyń orynbasary Núsipbaı Ábdirahym, oblystyq QHA ókili, aqyn Aqsuńqar Aqynbaba da latyn qarpine kóshýge qatysty tushshymdy oılaryn aıtty.
Keleli jıynda óńir halqy oblystan arnaıy kelgen top múshelerine ózderiniń kókeıde júrgen saýaldaryn qoıyp, latyn álipbıine kóshý jaıynda naqty málimetter aldy.
Jıyn sońy aýdandyq Mádenıet úıiniń kórkemónerpazdary daıyndaǵan konserttik baǵdarlamaǵa ulasty.
Latyn álipbıine kóshý jónindegi Almaty oblysy boıynsha jumys tobynyń músheleri «Nur Otan» partıasy Aqsý aýdandyq fılıalynyń májilis zalynda aýdandyq mádenıet pen bilim salasynyń qyzmetkerleri, aýdan jastarymen dóńgelek ústel ótkizdi.
Latyn álipbıine kóshýge qatysty jıynjaıdy Almaty oblysynyń tilderdi damytý jónindegi basqarmasynyń basshysy Aıdar Karbozuly ashty.
– Bárińizge belgili, qandaı memleket, ult bolsyn óziniń damý tarıhynda túlep, túrlenip, jańǵyryp otyrmasa, onda qoǵam damýynyń úderisine ilese almaı qalady. Bul adamzat órkenıetiniń barysynda dáleldengen. Sondyqtan da Elbasy Nursultan Ábishuly Nazarbaev táýelsizdiktiń alǵashqy jylynan bastap el damýynyń uly josparlaryn jasap, damý dańǵylyn jetildirip otyrdy. «Qazaqstan – 2030» «Qazaqstan –2050» Strategıalyq josparlary sonyń aıǵaǵy. Endigi kezekte Elbasy rýhanı álemdi jańǵyrtý arqyly qazaqstandyqtardyń naǵyz eljandy beınesi men bolashaqqa degen batyl qadamyn ornyqtyrýdy qolǵa aldy.
Elbasy «Bolashaqqa baǵdar: rýhanı jańǵyrý» atty baǵdarlamalyq maqalasynda: «Maqsatqa anyq jetý úshin bizdiń isimizden sanamyz alda júrýi kerek» dep atap ótti. Endeshe rýhanı jańǵyrý syndy uly bastamanyń basty jańalyǵy latyn álipbıine kóshý arqyly sanany jańǵyrtý. Demek qazaq tilin latyn álipbıine kóshirý aldaǵy mindetterdiń biregeıi dep bilýimiz qajet» deı kele basqarma basshysy álipbı aýystyrý bizge jat emestigin, jańa álipbıige kóshý álem qazaqtarynyń rýhanı birliginiń negizi bolatynyn da tilge tıek etti.
Munan keıin sóz alǵan oblys ákimi baspasóz qyzmetiniń bas ınspektory Saǵynysh Namazshamova, oblystyq «Jetisý» gazetiniń tilshisi Qajet Andas latyn álipbıine kóshýdiń tıimdi tustaryn aıtyp, kópshilik qoıǵan saýaldarǵa tushshymdy jaýap qaıryrdy.
Osy kúni top músheleri aýdan ortalyǵyndaǵy Q. Sátbaev atyndaǵy mektep-gımnazıasynda, aýdanǵa qarasty Oıtoǵan, Qapal, Qyzylaǵash eldi mekenderinde de boldy. Jurtshylyqpen júzdesýde aqparattyq túsindirý tobynyń músheleri qazaq tiliniń latyn álipbıine kóshýdegi mańyzy men róli týraly, sonymen qatar jańa álipbıge kóshýde júzege asatyn prınsıpterdi de tizbektep, jańa álipbıdi ózgertý Máńgilik eldiń máńgilik tili úshin qajet ekendigin aıty.
