İsimen, sózimen elge qadirli abyz aqsaqalmen kezdesýdiń sáti túsip, sálem bere kelgen bizdi jyly shyraımen qarsy aldy. Amandyq-saýlyqty surasa kele, uzaq jyldar boıǵy eńbeginiń jemisi retinde jaryqqa shyqqan «Quran shart – Súnnet salt» atty dinı-tanymdyq kitabyn tolyqtyryp, baspaǵa ázirlep jatqanyn jetkizdi.
Aqsaqal ne deıdi?
«Shırek ǵasyr din salasynda qyzmet etip, bar bilgenimizdi osy kitapqa arqaý etip jazdym. Baǵasyn halyq berer», – dedi Allabergen aqsaqal. Sonaý keńes kezinde «din – apıyn» degen qıly zamanda ósip, óngen qarıa, jas kezinen barsha qıyndyqtarǵa qaramastan osy týra joldy ustandy.
Alǵashynda ózdigimen izdenip, keıinnen úlken din ǵulamalarynan bilim aldy. Biraq sol kezdegi solaqaı saıasattan teperish kórse de, alǵan baǵytynan taımady. Sol senim aldyǵa jetelep, ótken ǵasyrdyń 80-shy jyldardyń basynda shaharymyzdaǵy «aǵash meshitine» qyzmetke turyp, kúni búginge deıin ımamdyq qyzmetti abyroımen atqaryp kele jatqan jan ıesi.
Bir jarym ǵasyrlyq tarıhy bar ımandylyq ordasy qylyshynan qan tamǵan Sovet ókimeti tusynda da esigi esh qulyptalmady, jabylmady.
Haq pen halyqqa qyzmet etti. Kóneniń kózindeı bolǵan, Semeı shaharyndaǵy ımandylyq ordasynda qyzmet etý «men úshin úlken baqyt, jaratýshynyń bergen syıy» dep bilemin deıdi qarıa.
Ómirlik ustanymynan jańylmaǵan Allabergen qajy elimiz egemendik alyp, etek jeńimizdi endi jınap jatqan shaqta asyl dinimizdi nasıhattaý úshin Shar aýdanyna ımamdyq qyzmetke taǵaıyndalady.
Bul óńirde duǵasyn tastamaǵan jandar bolǵanymen, jetpis jyl sanany ýlaǵan «din – apıyn» degen qıturqy saıasattyń áserinen ımandylyq úıdiń boı kótermegeni qatty janyna batypty. Atalǵan olqylyqtyń ornyn toltyrý úshin jergilikti bılik organdarymen aqyldasa kele, sol jerge meshit salý uıǵaryldy. «Jumyla kótergen júk jeńil» degendeı, meshittiń qurylysyn oıdaǵydaı aıaqtaǵannan soń, jergilikti jamaǵatqa esigin aıqara ashty. Bul osyndaǵy halyq úshin Táýelsizdikten keıin kelgen tartý boldy», – deıdi aqsaqal.
Bes paryzyn oryndap, jaratýshynyń qalaýymen qasıetti Mekke, Mádıne shaharyna baryp qajylyq paryzyn ótegen jan ıesi, ıslamdaǵy úshinshi qasıetti oryn sanalatyn Ierýsalımdegi ál-Aqsa meshitine de baryp zıarat etti. «Men úshin musylmandardyń alǵashqy qubylasy bolǵan ál-Aqsa meshitinde jáne ázız paıǵambarymyz Muhammed (s.ǵ.s) dúnıege kelgen, haq dinniń bastaý alǵan osynaý kıeli ólkesinde bolǵanymdy úlken baqyt sanaımyn», – deıdi qarıa.
Adasqandardy qalaı ajyratamyz?
Eldi ımandylyqqa shaqyryp, uzaq jyldar boıy dinge abyroımen qyzmet etip kele jatqan Allabergen Smaǵultegi «Quran shart – Súnnet salt» atty kitaby qajyrly eńbeginiń jemisi ispettes. Kitapty paraqtap otyrǵan bizge «Bul! Bir Allahtyń qalaýymen, Kálám-shárıftiń qoldaýymen, Quran jáne hadıster aıasynda dáleldermen jazylǵan kitap uzaq jyldar boıyndaǵy din jolyndaǵy izdenis pen jınaqtaǵan tájirıbeniń nátıjesi dep bilgeısiz. Kitaptyń negizgi ıdeıasy ómirimizge dendep kirigip ketken ejelgi salt-dástúrimizben, shynaıy-shyn musylman dininiń arasyndaǵy qarama-qaıshylyqtardyń ara jigin Qurannan keltirilgen aıattarmen ajyratyp berý maqsat etilgen.
Mysaly, el ishinde ejelden sińisti bop qalǵan jańsaq uǵymnyń saldarynan kóptegen jaǵdaıda negizgi dinı rásimder men keıbir yrym-jyrymdardyń arajigin aıyra almaı shatasyp jatatyndar barshylyq. Aqıqatyn aıta bastasań: «Sharıat ta saıasat sıaqty kúnine qyryq qubylyp tura ma? Sonda sizder bilip, burynǵylardyń bilmegeni me? Ata-babamyz osylaı jasaǵan, biz de solaı isteımiz» dep, sózge jeńsik bermeı, syńarezýleı jóneledi. Asylynda, sharıat zańy – ózgermeıtin zań. Ony burynǵy oqyǵandar bilmegen emes, bilgen. Olardy da sol kezde kóptiń ishinen shyqqan qyńyrlar tyńdamaı óz degenderin jasaǵan. Saıtanı ádet qashanda juǵysty kelmeı me?! Bar bolǵany osy.
Sharıat zańy qashanda adamzat balasyna ar tazalyǵy, jan tazalyǵy, tán tazalyǵy men qosa turmysta jeńildikti qalaıdy. Onda ysyrapqorshylyqqa jol joq. Eger de biz dinde joq amaldardy adam balasynyń oıynan qosqanymen qıyndatyp alyp júrsek, ol óz kinámiz.
«Dástúrdiń ozyǵy da bar, tozyǵy da bar» demekshi, kózi qaraqty oqyrman endigi arada salt-dástúrdiń dinmen qabysatyn- qabyspaıtyn tustaryn bilgeni jón dep sanaımyn. Bunyń bári keleshek urpaqtyń qamy úshin jasalyp jatqan dúnıe, qaraǵym», – dedi bizge aǵynan jarylǵan Allabergen aqsaqal.
Qazirgi jastar qandaı?
Aqsaqaldyń aıtýynsha, óskeleń urpaq jastarymyzdyń jappaı ımandylyqqa bet burýy kóńil qýantady.
«Qarańyz, qulshylyq úıine kelgenderdiń deńi ózińniń qurdastaryń. Aldyǵa qoıǵan baǵyttary durys. Tek oń men solyn endi tanyp kele jatqan olardy dinge úsh qaınasa sorpasy qosylmaıtyn, jat pıǵyldy aǵymdardan ada bolsa, óz tilin, dilin, dástúrin umytpasa deımin».
Iá ne nárseniń aldyn alǵan jón. «Kósh júre túzeledi» deýge kelmeıdi mundaıda. Shynaıy dinniń alǵysharttaryna kereǵar kózqaraspen ýlanǵan sananyń ýytyn qaıtarý erteń kesh bolady. Júre túzeletin de, túzelmeıtin de kósh bar.
«Quldyraǵan ekonomıkany qaıta qalpyna keltirýge, saıasatta ketken aǵattyqtardy túzetýge bolady. Al jastaıynan sanada synalanǵan kózqarasty birden sylyp tastaı almaısyń. Ol adamnyń ózimen birge jasap, birge ketedi. Mine, sondyqtan da jastarymyzǵa ıslam dininiń asyl qundylyqtaryn keńinen túsindirip, qoǵam bolyp kúressek, ár adamnyń júregine ıman uıalasa, sonda ǵana jat aǵymdardyń isi qurdymǵa ketip, elimizden ǵaıyp bolady. Jaı sóz úshin emes, ómirlik tájirıbeme súıenip aıtyp otyrmyn, balam», – dep oıyn bildirdi. Qazaq mundaıda «Ótken menen ketkendi, kóp jasaǵan qart biler» dep tegin aıtpasa kerekti.
«Aýylyńda qartyń bolsa, jazyp qoıǵan hatpen teń» deıdi. Rasynda da aıtary bar, kórgeni bar aqsaqaldyń taǵylymdy áńgimesi rýhanı azyq bolary anyq. Halyqty týralyqqa shaqyryp, ulaǵatty urpaq tárbıelep, nemeremen, shóbereleriniń qyzyǵyna bólenip júrgen abyz aqsaqaldyń aq batasyn alyp, salıqaly suhbatyna rızashylyǵymdy bildirdim.
Tús aýa bosaǵa attaǵan men, kesh bata bir-aq shyqtym. Ýaqyttyń qalaı syrǵyp ótip ketkenin de bilmeı qaldym. Jaqsy adammen ótkizgen bir kúnim, myń kúnge tatyǵandaı. Iá, «árbir sózi salmaqty qarıa – ardaqty» degen osy bolar.
Ázirlegen, Eset KÓSHEBE
