Aýylyńda qartyń bolsa, jazyp qoıǵan hatpen teń

Dalanews 22 qyr. 2016 17:51 600

   Kúlli álemge haq din dep jiberilgen Islamnyń qazaq jerine qanat jaıyp kele jatqanyna 13 ǵasyrdyń júzi boldy. Islam dini jolynda aıanbaı ter tógip, óskeleń urpaqqa jetkizý maqsatynda zor eńbek etip, halyqqa keńinen nasıhat júrgizip kele jatqan Semeı qalasyndaǵy «Bir munaraly Aǵash meshittiń» bas ımamy – Allabergen qajy Smaǵultegi.

İsimen, sózimen elge qadirli  abyz aqsaqalmen kezdesýdiń sáti túsip, sálem bere kelgen bizdi jyly shyraımen qarsy aldy. Amandyq-saýlyqty surasa kele, uzaq jyldar boıǵy eńbeginiń jemisi retinde jaryqqa shyqqan «Quran shart – Súnnet salt» atty dinı-tanymdyq kitabyn tolyqtyryp, baspaǵa ázirlep jatqanyn jetkizdi.

Aqsaqal ne deıdi?

img-20150622-wa0001«Shırek ǵasyr din salasynda qyzmet etip, bar bilgenimizdi osy kitapqa arqaý etip jazdym. Baǵasyn halyq berer», – dedi Allabergen aqsaqal. Sonaý keńes kezinde «din – apıyn» degen qıly zamanda ósip, óngen qarıa, jas kezinen barsha qıyndyqtarǵa qaramastan osy týra joldy ustandy.

 Alǵashynda ózdigimen izdenip, keıinnen úlken din ǵulamalarynan bilim aldy. Biraq sol kezdegi solaqaı saıasattan teperish kórse de, alǵan baǵytynan taımady. Sol senim aldyǵa jetelep, ótken ǵasyrdyń 80-shy jyldardyń basynda shaharymyzdaǵy «aǵash meshitine» qyzmetke turyp, kúni búginge deıin ımamdyq qyzmetti abyroımen atqaryp kele jatqan jan ıesi.

Bir jarym ǵasyrlyq tarıhy bar ımandylyq ordasy qylyshynan qan tamǵan Sovet ókimeti tusynda da esigi esh qulyptalmady, jabylmady.

Haq pen halyqqa qyzmet etti. Kóneniń kózindeı bolǵan, Semeı shaharyndaǵy ımandylyq ordasynda qyzmet etý «men úshin úlken baqyt, jaratýshynyń bergen syıy» dep bilemin deıdi qarıa.

Ómirlik ustanymynan jańylmaǵan Allabergen qajy elimiz egemendik alyp, etek jeńimizdi endi jınap jatqan shaqta asyl dinimizdi nasıhattaý úshin Shar aýdanyna ımamdyq qyzmetke taǵaıyndalady.

Bul óńirde duǵasyn tastamaǵan jandar bolǵanymen,  jetpis jyl sanany ýlaǵan «din – apıyn» degen qıturqy saıasattyń áserinen ımandylyq úıdiń boı kótermegeni qatty janyna batypty. Atalǵan olqylyqtyń ornyn toltyrý úshin jergilikti bılik organdarymen aqyldasa kele, sol jerge meshit salý uıǵaryldy. «Jumyla kótergen júk jeńil» degendeı, meshittiń qurylysyn oıdaǵydaı aıaqtaǵannan soń, jergilikti jamaǵatqa esigin aıqara ashty. Bul osyndaǵy halyq  úshin Táýelsizdikten keıin kelgen tartý boldy», – deıdi aqsaqal. 

Bes paryzyn oryndap, jaratýshynyń qalaýymen qasıetti Mekke, Mádıne shaharyna baryp qajylyq paryzyn ótegen jan ıesi, ıslamdaǵy úshinshi qasıetti oryn sanalatyn Ierýsalımdegi  ál-Aqsa meshitine de baryp zıarat etti. «Men úshin musylmandardyń alǵashqy qubylasy bolǵan ál-Aqsa meshitinde jáne ázız paıǵambarymyz Muhammed (s.ǵ.s) dúnıege kelgen, haq dinniń bastaý alǵan osynaý kıeli ólkesinde bolǵanymdy úlken baqyt sanaımyn», – deıdi qarıa. 

Adasqandardy qalaı ajyratamyz?

  %d0%b1%d0%b5%d0%b7-%d0%bd%d0%b0%d0%b7%d0%b2%d0%b0%d0%bd%d0%b8%d1%8f Eldi ımandylyqqa shaqyryp, uzaq jyldar boıy dinge abyroımen qyzmet etip kele jatqan Allabergen Smaǵultegi «Quran shart – Súnnet salt» atty kitaby qajyrly eńbeginiń jemisi ispettes. Kitapty paraqtap otyrǵan bizge «Bul! Bir  Allahtyń  qalaýymen, Kálám-shárıftiń  qoldaýymen, Quran  jáne  hadıster  aıasynda  dáleldermen  jazylǵan  kitap  uzaq  jyldar  boıyndaǵy  din jolyndaǵy  izdenis  pen  jınaqtaǵan  tájirıbeniń  nátıjesi  dep  bilgeısiz. Kitaptyń negizgi ıdeıasy ómirimizge dendep kirigip ketken ejelgi salt-dástúrimizben, shynaıy-shyn musylman dininiń arasyndaǵy qarama-qaıshylyqtardyń ara jigin Qurannan keltirilgen aıattarmen ajyratyp berý maqsat etilgen.

Mysaly, el ishinde ejelden  sińisti  bop  qalǵan  jańsaq  uǵymnyń  saldarynan  kóptegen  jaǵdaıda  negizgi  dinı  rásimder  men  keıbir  yrym-jyrymdardyń  arajigin  aıyra  almaı  shatasyp  jatatyndar barshylyq. Aqıqatyn  aıta  bastasań: «Sharıat ta  saıasat  sıaqty kúnine  qyryq  qubylyp  tura  ma? Sonda  sizder  bilip, burynǵylardyń  bilmegeni  me? Ata-babamyz  osylaı  jasaǵan, biz  de  solaı  isteımiz» dep,  sózge  jeńsik  bermeı,  syńarezýleı jóneledi. Asylynda, sharıat  zańy – ózgermeıtin  zań. Ony  burynǵy  oqyǵandar  bilmegen  emes, bilgen. Olardy  da  sol  kezde  kóptiń  ishinen  shyqqan  qyńyrlar  tyńdamaı  óz  degenderin  jasaǵan. Saıtanı  ádet  qashanda  juǵysty  kelmeı  me?! Bar  bolǵany  osy.

Sharıat  zańy  qashanda  adamzat  balasyna  ar  tazalyǵy, jan  tazalyǵy, tán  tazalyǵy  men  qosa  turmysta  jeńildikti  qalaıdy. Onda  ysyrapqorshylyqqa  jol  joq. Eger de  biz  dinde  joq  amaldardy  adam  balasynyń  oıynan  qosqanymen  qıyndatyp  alyp  júrsek, ol  óz  kinámiz.

«Dástúrdiń  ozyǵy da  bar, tozyǵy  da  bar» demekshi,  kózi qaraqty  oqyrman  endigi  arada  salt-dástúrdiń  dinmen  qabysatyn- qabyspaıtyn  tustaryn  bilgeni  jón dep sanaımyn. Bunyń bári keleshek urpaqtyń qamy úshin jasalyp jatqan dúnıe, qaraǵym», – dedi bizge aǵynan jarylǵan Allabergen aqsaqal.

Qazirgi jastar qandaı?

40bbe696-99be-42fe-9fcc-a6f011fac0fb_mw1024_mh1024_sAqsaqaldyń aıtýynsha, óskeleń urpaq jastarymyzdyń jappaı ımandylyqqa bet burýy kóńil qýantady.

«Qarańyz, qulshylyq úıine kelgenderdiń deńi ózińniń qurdastaryń. Aldyǵa qoıǵan baǵyttary durys. Tek oń men solyn endi tanyp kele jatqan olardy dinge úsh qaınasa sorpasy qosylmaıtyn,  jat pıǵyldy aǵymdardan ada bolsa, óz tilin, dilin, dástúrin umytpasa deımin».

Iá  ne  nárseniń  aldyn  alǵan  jón. «Kósh júre  túzeledi» deýge  kelmeıdi  mundaıda. Shynaıy  dinniń  alǵysharttaryna  kereǵar  kózqaraspen  ýlanǵan  sananyń  ýytyn  qaıtarý  erteń  kesh  bolady. Júre  túzeletin  de, túzelmeıtin  de  kósh  bar.

 «Quldyraǵan  ekonomıkany  qaıta  qalpyna  keltirýge, saıasatta  ketken  aǵattyqtardy  túzetýge  bolady. Al  jastaıynan  sanada  synalanǵan  kózqarasty birden  sylyp  tastaı  almaısyń. Ol  adamnyń  ózimen  birge  jasap, birge  ketedi. Mine, sondyqtan da jastarymyzǵa ıslam dininiń asyl qundylyqtaryn keńinen túsindirip, qoǵam bolyp kúressek, ár adamnyń júregine ıman uıalasa, sonda ǵana jat aǵymdardyń isi qurdymǵa ketip, elimizden ǵaıyp bolady.  Jaı sóz úshin emes, ómirlik tájirıbeme súıenip aıtyp otyrmyn, balam», – dep oıyn bildirdi. Qazaq mundaıda «Ótken menen ketkendi, kóp jasaǵan qart biler» dep tegin aıtpasa kerekti. 

 «Aýylyńda qartyń bolsa,  jazyp qoıǵan hatpen teń» deıdi. Rasynda da aıtary bar, kórgeni bar aqsaqaldyń taǵylymdy áńgimesi rýhanı azyq bolary anyq. Halyqty týralyqqa shaqyryp, ulaǵatty urpaq tárbıelep, nemeremen, shóbereleriniń qyzyǵyna bólenip júrgen abyz aqsaqaldyń aq batasyn alyp,  salıqaly suhbatyna rızashylyǵymdy bildirdim.

Tús aýa  bosaǵa attaǵan men, kesh bata bir-aq shyqtym. Ýaqyttyń qalaı syrǵyp ótip ketkenin de bilmeı qaldym. Jaqsy adammen ótkizgen bir kúnim, myń kúnge tatyǵandaı. Iá, «árbir sózi salmaqty qarıa – ardaqty» degen osy bolar.

Ázirlegen, Eset KÓSHEBE


 

 

Usynylǵan
Sońǵy jańalyqtar