Sársenbi kúni óner salasy boıynsha Memlekettik syılyq «Qunanbaı» tolyq metrajdy kórkem fılmi úshin avtorlar ujymy – Doshan Qalıuly Joljaqsynov, Rýstam Odınaev, Aıdos Jumadildiuly Bektemir jáne Nursıfat Rahymbaıqyzy Salyqovaǵa berilgen bolatyn. Osy kıno tóńireginde áńgime órbitken Mádenıet jáne sport mınıstri Qunanbaıdyń aǵartýshylyq qyzmetine toqtaldy.
– Qunanbaı aǵa sultan ǵana emes, aǵartýshy da bolǵan. Abaı, Shákirim, Aqylbaı syndy aınalasyndaǵy balalary men týystaryna, skrıpkashy mamanyn shaqyrtyp, oqytqan. Abaı jas kezinde skrıpkada oınaǵan, – deıdi A. Muhamedıuly.
Aıta keteıik, buǵan deıin Abaıdyń úlken uly Aqylbaıdyń saýyqshyl, ánshi, skrıpkashy bolǵany baspasóz betterinde jazylǵan edi.
Al Baýyrjan Erdembekov óziniń «Abaıdyń ánshi shákirtteri» atty maqalasynda Qunanbaı emes, Abaı skrıpkashy mamandy shaqyrtyp, aınalasyndaǵylardy mýzykaǵa baýlyǵanyn jazady.
– Abaı qasyndaǵy asa talantty ánshi-mýzykanttardy ataǵanda aldymen Muqa Ádilhanuly esimi aıtylady. Sonaý Halıolla qaladan kelip júrgen kezderde Abaı aýylynyń án men kúıin keltiretin Muqa kele-kele Abaı aýylyndaǵy ánshiler mektebiniń ustazyna aınaldy. Mýzyka ónerin qaladan arnaıy úırenip kelgen Muqadan Kókbaı, Shákárim, Aqylbaı, Maǵaýıa, Kákitaı, Turaǵul, Álmaǵambet, Muhamedjan, Ótegeldi taǵy birneshe jastar dombyra, garmon, skrıpka tartyp, mýzyka tilin úırenip shyǵady. Abaıdyń Muqa sıaqty talantty aýylyna alǵyzýy sıaqty ónegeli isi óz shákirtteriniń ómir jolynda da jalǵasqan. Máselen, Maǵaýıa inisi Turaǵuldyń án-kúıge áýestigin bilip Semeıden Iakov degen skrıpkashyny aldyryp, aqy tólep, Turaǵulǵa skrıpka úıretken. Muqanyń talantyn asa joǵary baǵalaǵan Abaı ony mýzyka salasynda oqytý úshin Máskeý, Peterbor sıaqty úlken qalalarǵa jibermek bolyp, arnaıy kıim tikkizip, jol jabdyǵyn da daıyndaǵan kórinedi, – dep jazady avtor.
